§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma 3 esmalt karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu isiku poolt toimepandud kuriteole. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohus on K.U-le KarS § 113 järgi karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 lg 1 ettenähtud asjaolusid ning nimetatut pole vaidlustanud ka K.U kaitsja. Alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab kohus järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud ka seisukohta,
§-de 73 ja 74 järgi karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu peab kohus karistust mõistes muuhulgas kujundama seisukoha, kas kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik võivad koostoimes evida selliseid erisusi, mis teevad karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Juhul kui kohus leiab,
§-de 73 lg 1 või 74 lg 1 kohaldamine on otstarbekas, võib seejärel kõne alla tulla nimetatud paragrahvide lõike kaks kohaldamine ja seda siis kui kohus siiski leiab, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Siinjuures on riigikohus oma lahendites korduvalt rõhutanud,
§-dest 73 või 74 esimestest lõigetest lähtuval osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada lühiajalise, s.o igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena (nn šokivangistusena). Eeltoodust tuleneb, et otsustamaks apellatsioonis esitatud taotluse üle, s.o jätta K.U-le mõistetud vangistus osaliselt täitmisel pööramata, tuleb ringkonnakohtul esmalt otsustada, kas K.U poolt toimepandud kuriteo asjaolud ning tema isik evivad koostoimes taolisi erisusi, mis teevad karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtuga, leiab, et K.U puhul pole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid aluse jätta talle mõistetud vangistuse tingimuslikult täitmisele pööramata. K.U on toimepannud raskeima isikuvastase kuriteo, s.o teise isiku tapmise. Ringkonnakohus leiab, et avalikkuse taluvuspiir isikute suhtes, kes eiravad kaaskodanike õigust elule, on õigustatult madal ja teise isiku tapnud isikule mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Ringkonnakohus leiab, et K.U-le mõistetav karistus peab avalikkusele näitama kaitstava õigushüve, inimelu, kõrget väärtust ja kaitsma õiguskorda kõigi ühiskonnaliikmete huvides. Arvestades asjaolu, et seadusandja on nimetatud kuriteo eest näinud ette karistuse kuuest kuni viieteistkümne aastani tuleb K.U poolt toimepandud kuritegu hinnata raskeks. Ringkonnakohtu arvates ei anna ka kuriteo toimepanemise tehiolud alust väiteks nagu oleks tegemist eriliste asjaoludega. K.U lõi A.T. ut noaga ühel korral rindkeresse ühise alkoholitarvitamise ajal tekkinud tüli käigus. Karistusest tingimisi vabastamise otsustamiseks peab kohus arvestama ka süüdlase isikut. Ringkonnakohus leiab, et ka K.U isiku puhul ei esine taolisi märkimisväärseid erisusi, mis tingiksid tema karistusest vabastamise. 4 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tarvitas K.U sagedasti alkoholi ja seda koos A.T. uga. Tunnistaja ütluste kohaselt esines ühise alkoholitarbimise käigus K.U ja A.T. u vahel tülisid, kuid suurt vägivalda need tülid endaga kaasa ei toonud. Ka käesoleva kuriteo pani K.U toime alkoholijoobes olles. Ringkonnakohtu arvates ei saa taolise erisusena, mis tingiks K.U-le mõistetud karistuse tingimuslikult täitmisele mittepööramise, käsitleda tema vanust. Kuigi K.U on käesoleval ajal 60 aastane, ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et tal esineks märkimisväärseid terviseprobleeme. K.U ei esine ka psüühilisi kõrvalekaldeid, mis takistaksid tal oma elu korraldada ka pärast karistuse ärakandmist. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-99-06 leidnud, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimuslikult vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Sellisest põhimõttest lähtuvalt ei saa, kooskõlas KarS § 73 lg-s 3 sätestatuga, enam kui viieks aastaks vangistatute puhul karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine üldse kõne alla tulla. Arvestades aga KarS § 74 lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks. Kuivõrd kohus karistas K.U tema teo eest 6 aastase vangistusega, s.o sanktsiooni alammäära piires, siis välistab juba ülatoodud riigikohtu seisukoht K.U-le KarS §-de 73 lg 1 või 74 lg 1 kohaldamise. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puudub alus K.U vabastamiseks karistuse kandmisest. tingimuslikuks Kuivõrd ringkonnakohus ei pea võimalikuks jätta K.U-le mõistetud karistust tingimuslikult täitmisele pööramata, siis pole võimalik määrata talle mõistetud karistust ka osalisele täitmisele. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.