lg 2 – 199 lg 2 p 9 ja § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Maigi Simson Süüdistatav J.T eluk Xxx, ik XXX, EV kodanik, haridus 8 klassi, töökoht OÜ Xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 16.04.2002 Järva Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 p 2 järgi mõisteti tingimisi vangistus 5 kuud katseajaga 2 aastat; karistus pöörati täitmisele, vabanes pärast karistuse kandmist 14.10.2003; 16.04.2004 Järva Maakohtu poolt
lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 aastat; 23.11.2004 Järva Maakohtu poolt
lg 2 p 4,8 ja § 200 lg 2 p 7 järgi liitkaristusena vangistusega 7 aastat, vabanes pärast karistuse ärakandmist 15.04.2011; 12.02.2012 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt
Väärteokorras karistatud. Kaitsja RESOLUTSIOON Vahur Krinal 2 Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2; 311 ja 313: Tunnistada süüdi J.T
lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud;
Vastavalt
MS § 238 lg 2 alusel J.T-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. Vastavalt
lg 2 suurendada karistust Pärnu Maakohtu 12.02.2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 9 (üheksa) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva - võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Vastavalt
lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.09.2012.a., so 1 (üks) päev, ärakandmisele kuulub vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - jätta endiseks ning karistuse kandmise aega lugeda alates kinnipidamisest. Asitõendid – CD plaat kõnesalvestusega ja CD plaat videosalvestusega jätta kriminaalasja juurde; musta käepidemega kurikas, mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, hävitada. Välja mõista J.T-lt riigituludesse sundraha 480 eurot ja menetluskulud 139,61 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „J.T , 1-13-6274, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD 3 J.T on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema lõi 15.09.2012 kella 05:00 paiku Xxxalaealisele Xxx kaks korda puidust kurikaga pealaepiirkonda, misjärel üritas veel kahel korral Xxx kurikaga peapiirkonda lüüa, tabades Xxx poolt pea kaitseks ette tõstetud käsivarsi. Oma sellise tegevusega tekitas J.T Xxx füüsilist valu ning tervisekahjustusi – muhu pealae piirkonnas, hematoomi paremal käsivarrel ning marrastused paremal ja vasemal käsivarrel. Seejärel lõi J.T ka alaealisele Xxx ühe korra puidust kurikaga paremale poole näopiirkonda, tekitades selliselt viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verevalumi paremale põsele. Samuti süüdistatakse J.T ´t selles, et tema lõi 26.09.2012 kella 21:00 paiku Xxx Xxx ühe korra rusikaga näopiirkonda, tekitades selliselt kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – turse parema silma piirkonnas. Seega pani J.T toime teise inimese löömise ehk valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, so
Samuti süüdistatakse J.T ´t selles, et tema, olles isikuks, keda on karistatud Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo poolt 09.05.2013
lg 1 alusel pisivarguse toimepanemise eest rahatrahviga summas 100 eurot ja 03.05.2013
lg 1 alusel pisivarguse toimepanemise eest rahatrahviga summas 80 eurot, võttis uuesti 05.08.2013 kella 10:38 paiku Tallinnas, aadressil Haabersti 1 asuvast Haabersti Rimi Hypermarketist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe 0,5-liitrise viinapudeli „Beloff“ maksumusega 4,79 eurot, peitis selle endale riiete alla ning möödus seejärel kassast, jättes võetud viinapudeli eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Seega J.T pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
Süüdistatav J.T tunnistab end esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu (I kd tl 36-38 ja 60-63; II kd tl 14-16) täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega: Kehalises väärkohtlemises 15.09.2012: - kannatanu Xxx ütlustega, et viibis 15.09.2012 varahommikul Xxx Xxxjuures, kus tarvitati üheskoos alkoholi, kui mingil hetkel hakkas samas viibinud J.T tüli norima ning lõi Xxx kurikaga neli kuni viis korda peapiirkonda, tabades kahel korral pead ning ülejäänud kordadel pea ette kaitseks tõstetud käsi, mistõttu Xxx tundis füüsilist valu /I kd tl 2-5/; - isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeliga, millest nähtuvad Xxx vigastused (muhk pealael, hematoom paremal käsivarrel, marrastused paremal ja vasemal käsivarrel) /I kd tl 6-10/; - kannatanu Xxx ütlustega, et tema alaealine poeg Xxx ütles talle, et viibis 15.09.2012 Xxxjuures /I kd tl 15-16/; - kannatanu Xxxütlustega, et viibis 15.09.2012 oma sõbra Xxx juures Xxx, kus olid ka Xxx ja Xxx 4 ning J.T . Üheskoos tarvitati alkoholi, kuid mingil hetkel muutus J.T agressiivseks ning lõi Xxx kurikaga korduvalt peapiirkonda. J.T lõi ka Xxx ühe korra kurikaga näopiirkonda, millest viimane tundis füüsilist valu ning tema paremale põsele tekkis verevalum /I kd tl 18-19/; - kannatanu Xxxütlustega, et nägi, et tema alaealisel pojal Xxx oli verevalum näos /I kd tl 20-21/; - tunnistaja Xxxütlustega, et 15.09.2012 viibis ta Xxx koos Xxx, Xxx, Xxx ja J.T ´ga. J.T oli tugevas alkoholijoobes ning muutus ootamatult agressiivseks ja lõi Xxxkurikaga näopiirkonda, samuti lõi Xxxkorduvalt pea- ja kätepiirkonda. Xxxl oli hiljem muhk peas ja Xxxparemal põsel verevalum /I kd tl 23-25/; - tunnistaja Xxx ütlustega, et viibis 15.09.2012 koos Xxxja Xxx Xxx. Koos nendega oli seal ka J.T, kes lõi mingil hetkel puidust kurikaga Xxx korduvalt peapiirkonda ja Xxx parema põse piirkonda. Xxx oli peas muhk ja Xxx verevalum paremal põsel /tl 28-29/; - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, millest nähtub, et J.T peeti seoses vägivallakuriteo toimepanemise kahtlusega kinni 15.09.2012 kell 06:15 /I kd tl 30-32/; - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et J.T ´l tuvastati 15.09.2012 kell 06:35 raske alkoholijoove 1,59 mg/l /I kd tl 34/; - asitõendi (puidust kurikas) vaatlusprotokolli ja fototabeliga/I kd tl 42-44/; - kahtlustatava J.T ütlustega, et ta tunnistab oma süüd täielikult ning kahetseb juhtunut puhtsüdamlikult. J.T viibis 14.09.2012 õhtul oma tuttava Xxxjuures Xxx, kus viibis ka Xxx koos oma sõpradega ning üheskoos tarvitati alkoholi. Juhtunu täpsemaid asjaolusid J.T ei mäleta, sest oli alkoholijoobes, kuid teab, et majas oli puidust pesapalli kurikas /I kd tl 3638/. Kehalises väärkohtlemises 26.09.2012: - kannatanu Xxxütlustega, et viibis 26.09.2012 Xxx asuvas Xxx, kus hakkas koos elukaaslase J.T´ga alkoholi tarvitama, misjärel tekkis tal J.T´ga tüli, mille käigus viimane lõi talle ühe korra rusikaga parema silma piirkonda, põhjustades selliselt füüsilist valu ning parema silma paistetuse, kuid järgmisel päeval J.T vabandas ning omavahel lepiti ära ning probleeme enam ei ole /I kd tl 53-54/; - asitõendi (CD-plaadil olev kõnesalvestus koos stenogrammiga) vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et 26.09.2012 kell 21:11 helistas Xxx politsei lühinumbrile 110 ning teatas, et meesterahvas tuli talle Xxx kallale ja lõi parema silma piirkonda, mistõttu parem silm on täiesti kinni ning silma ei saa üldse lahti teha /I kd tl 56-58/; - kahtlustatava J.T ütlustega, milles ta tunnistab oma süüd täielikult ning selgitab, et käis 26.09.2012 kriminaalhooldaja juures, misjärel hakkas Xxx koos xxx alkoholi tarbima. Xxx soovis rääkida, kuid J.T soovis olla omaette, millest Xxx aru ei saanud. Seetõttu J.T vihastas ja lõi kella 21:00 paiku Xxx ühe korra rusikaga näkku, et viimane vait jääks /I kd tl 6063/. Salajase varguse katses 05.08.2013: - Rimi Eesti Food AS-i avaldusega, millest nähtub, et 05.08.2013 kell 10:38 peeti kaupluses Haabersti Rimi Hypermarket kinni isik, kes üritas varastada ühte pudelit viina „Beloff“ maksumusega 4,79 eurot (II kd tl 2); - õigusvastase teo toimepanemise aktiga, millest nähtub, et 05.08.2013 kell 10:38 peeti seoses 5 viinapudeli varguse katsega kaupluses Haabersti Rimi Hypermarket kinni J.T ja anti üle politseile (II kd tl 3); - tunnistaja Xxx ütlustega, et ta viibis 05.08.2013 kella 10:38 paiku tööl kaupluses Haabersti Rimi Hypermarket turvatöötajana, kui nägi, kuidas üks meesterahvas, kes kandis sinist pluusi ja rohelisi lühikesi pükse, võttis riiulilt ühe pudeli viina, purgi õlut ja pudeli coca-colat, kuid kassas tasus vaid õlle ja coca-cola eest, misjärel pärast kassa läbimist peeti isik kinni ning toimetati kontrolliks turvaruumi, kus isiku juures tuvastati üks viinapudel, millest viimane üritas salaja vabaneda (II kd tl 5); - tunnistaja Xxxütlustega, et ta viibis turvatöötajana 05.08.2013 tööl kaupluses Haabersti Rimi Hypermarket ning kontrollis noormeest, kellel oli seljas sinist värvi T-särk ja jalas rohelised lühikesed püksid ning plätud, sest noormehe pükstes tundus olevat mingi suurem ese. Noormees toimetati turvaruumi ning ajal, kui Maksim Mihhailov vaatas täpsustamiseks turvalinti, oli kuulda, kuidas noormees asetas midagi põrandale, milleks osutus kaupluse riiulilt võetud viinapudel „Beloff“ (II kd tl 6-7); - asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliga, millest nähtub, et J.T viibis 05.08.2013 kella 10:38 paiku Haabersti Rimi Hypermarketi müügisaalis, kus võttis riiulilt muuhulgas ühe pudeli viina, kuid kassade juurde jõudes hoidis ta käes vaid ühte purki õlut ja ühte pudelit cocacola´t (II kd tl 28-40); - kahtlustatava J.T enda ütlustega, milles ta tunnistab oma süüd kuriteo toimepanemises ning annab ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta (II kd tl 14-16); - väljatrükiga Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 09.05.2013 otsusest väärteoasjas nr 2315,13,003039 J.T süüditunnistamises
lg 1 (pisivargus) alusel, mis tõendab, et J.T vargus on toime pandud süstemaatiliselt (II kd tl 9); - väljatrükiga Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 03.05.2013 otsusest väärteoasjas nr 2316,13,003166 J.T süüdi tunnistamises
lg 1 (pisivargus) alusel, mis tõendab, et J.T vargus on toime pandud süstemaatiliselt (II kd tl 10). Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult leidnud tõendamist, et J.T pani tahtlikult korduvalt toime teise inimese löömise ehk valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, so
Samuti on leidnud tõendamist, et J.T pani kavatsetult ja süstemaatiliselt toime katse ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, s.o
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.
Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks J.T poolt täidetav, sest tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. J.T on alles asunud tööle katseajaga, tal tuleb hüvitada menetluskulud. Selline karistus ei vastaks tema süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. J.T on varem korduvalt karistatud kriminaalkorras, viimati karistati teda 12.02.2012 Pärnu 6 Maakohtu Paide kohtumaja poolt
lg 2 p 1 ja § 424 järgi tingimisi vangistusega 10 kuud katseajaga 2 aastat.
lg 2 p 2 alusel kohustas kohus J.T käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Siiski jätkas J.T katseajal kuritegude ja väärtegude toimepanemist, pannes kõik kolm kuritegu toime alkoholijoobes. J.T ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud. On ilmne, et varasemad karistused ei ole suutnud mõjutada J.T loobuma süütegude toimepanemisest, seetõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). J.T kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, vargus kauplusest jäi katsestaadiumi. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega ja mõistab J.T-le karistuseks
lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi vangistuse 3 (kolm) kuud ning
Kaitsja taotles anda J.T-le võimalus üldkasuliku töö tegemiseks. Kohus leiab, et kaitsja taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et J.T puhul on vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu.
kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel
Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. J.T on kriminaalkorras korduvalt karistatud nii tingimisi vangistuse kui ka reaalse vangistusega, kuid karistused ei ole saavutanud oma eesmärki. J.T jätkas süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul on J.T oma käitumisega näidanud, et olles vabaduses, ei ole ta alkoholi tarvitava isikuna suuteline õiguskuulekalt elama. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdimõistetu on kohustatud sundraha ja menetluskulud tasuma KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid – CD plaat kõnesalvestusega ja CD plaat videosalvestusega jätta kriminaalasja juurde 7 ning musta käepidemega kurikas, mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, hävitada. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.