Obsah (5)

§ 199§ 263§ 64§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 24. juuli 2013 Kriminaalasja number 1-12-3524 (11240105881) (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau,

§ 199

lg 2 p 7,9 järgi, O.A süüdistustes

§ 263p 1, 199 lg 2 p 4,7 järgi, A.T.

’a süüdistuses

§ 199lg 2 p 7 järgi ja M.M.

i süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 26.aprilli 2013 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav O.A Prokurör Sirje Merilo Kaitsja Monica Meristo Süüdistatav O.A isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht XXX , viibib lapsehoolduspuhkusel, varem kriminaalkorras karistatud. Tõkend elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu

1. aprill 2013 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
2. juulil
3. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. juulist
5. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
6. juulist
7. 1 KrMS § 334 lg 3 järgi on kassatsiooni esitamise õigus prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ning teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu
8. Viru Maakohus tunnistas O.A süüdi

§ 263

p 1, 199 lg 2 p 4,7 järgi ja mõistis talle

§ 64

lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 69

alusel asendati O.A-le mõistetud vangistus 730 (seitsmesaja kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustati O.A üldkasuliku töö tegemise ajal heastama ½ XXX OÜ-le tekitatud kahjust, s.o 35,61 eurot, ½ H.G. tekitatud kahjust, s.o 37,50 eurot ja Ü.P. tekitatud kahju 63,20 eurot hiljemalt kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1.1 O.A-le oli esitatud süüdistus selles, et tema 30.06.2011 kella 18.30 paiku Sõmerul Puiestee tn 6 asuvas kaupluses A & O tungis kaupluses viibinud ostjate juuresolekul ja nähes ning kaupluse kassapidaja K.K. tööle keskendumist ja rahu häirides kallale alaealisele M.S. , haaras tal kahe käega peast kinni, sikutas juustest ning juustest kinni hoides surus kannatanu pead allapoole ning lõi kannatanule korduvalt jalaga vastu vasakut jalga, küünistas kannatanu kaela, rinnaesist, nägu ja vasakut kätt ning sõimas ja karjus kõva häälega, kuni vahele astus oma töö kassas katkestama pidanud K.K. , kes vabastas kannatanu, kuid O.A lõi siis veel kannatanut ühe korra lahtise käega vastu põske, tekitades talle valu ja tervisekahjustusi – pealael naha pindmise vigastuse, lahtise randme- ja käehaava, randme ja käe lahtised hulgihaavad, marrastused vasemal ülajäsemel ja rindkere piirkonnas. Seega O.A, rikkudes avalikus kohas teiste inimeste rahu ja avalikku korda, mis oli toimepandud vägivallaga, pani toime

§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2 O.A-le oli esitatud süüdistatus selles, et tema koos E.E. 19.11.2011 kella 13.00 paiku Rakveres Lõõtspilli 2 asuvast XXX OÜ-le kuuluvast kauplusest Arabella võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära teksapüksid REDIAL väärtusega 30 eurot, valge pluusi väärtusega 15 eurot ja valge kleidi väärtusega 20 eurot, tekitades vargusega OÜ-le XXX kokku varalist kahju summas 65 eurot; - tema,

§ 199lg 2 p 4 tähendatud isikuna koos M.M.

varastasid 10.05.-12.05.2012 Tamsalu vallas Loksa külas H.G. kuuluvast Nisupõllu talu maja tagant umbes 0,3 tonni vanametalli väärtusega 75 eurot; - koos A.T. ja M.M. ajavahemikus 14.05.2012 kuni 15.05.2012 kella 07.30-ni varastasid Tamsalu vallas Loksa külas H.G. kuuluvast Nisupõllu talu maja tagant vanametalli – keskküttekatla veetorud, äkked, väike teraviljaveski raam, traktori T-40 tagumine velg, võrkäkete veolatt, ripp-raudtee tala-relss, tsentrifugaalpumba alus, käsitõstuki mast, hüdrosilinder. Kokku varastati umbes 1 tonn metalli, mille maksumus on kokku 250 eurot. Seega O.A ,

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, isikute grupis, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, pani toime

§ 199lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Viru Maakohtu otsuse kohaselt leidis O.A süü

§ 263

p 1 tõendamist selles, et 30.06.2011 kella 18.30 paiku olid Sõmerul asuvas kaupluses A & O sisseoste tegemas nii süüdistatav O.A oma sõbranna E.E. iga kui ka kannatanu M.S. oma sõbranna B. K. . O.A ja E.E. seisid kaupluse tagumises osas vahekäigus riiulite vahel kõrvuti, mistõttu ei 2 pääsenud M.S. ja B. K. neist seal vabalt mööda, et ettepoole kassasse maksma minna. B. K. , kes oli tumeda peaga, tegi O.A-le ja E.E. ile vastavasisulise märkuse, mis neile ei meeldinud ja mistõttu nad hiljem teda ja M.S. i kassa järjekorras seistes selle eest halvustavalt kritiseerisid. 2.1 Vastastikune sõnavahetus kulmineerus sellega, et O.A läks ukse juures seisvale M.S. ile ligi ja võttis viimasel käsivarrest kinni, mispeale püüdis M.S. O.A haardest vabaneda, kuid see ei õnnestunud ning O.A haaras tal kahe käega peast kinni, sikutas juustest ning juustest kinni hoides surus kannatanu pead allapoole ning lõi kannatanule korduvalt jalaga vastu vasakut jalga, küünistas kannatanu kaela, rinnaesist, nägu ja vasakut kätt ning sõimas ja karjus kõva häälega, kuni vahele astus oma töö kassas katkestama pidanud K.K. , kes vabastas kannatanu, kuid O.A lõi siis veel kannatanut ühe korra lahtise käega vastu põske, tekitades talle valu ja tervisekahjustusi – pealael naha pindmise vigastuse, lahtise randme- ja käehaava, randme ja käe lahtised hulgihaavad, marrastused vasemal ülajäsemel ja rindkere piirkonnas. 2.2 Alaealise kannatanu M.S. i ema Ü.P. on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 63,20 eurot, milline summa koosneb juuksepikenduste maksumusest summas 43,20 eurot ja geelküünte maksumusest summas 20 eurot. Kannatanu M.S. i seadusliku esindaja Ü.P. i ütlustega on tõendatud, et eelnevate summade puhul on tegemist üksnes interneti teel ostetud materjali maksumusega, kuivõrd paigaldus oli tehtud M. tädi poolt kodus tasuta. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist see, et kannatanu M.S. i juuksed ja küüned said tema suhtes toimepandud ründe tagajärjel kannatada. Asjaolu, et antud tsiviilhagi tõendamiseks ei ole dokumente esitatud, ei tähendanud kohtu arvates automaatselt seda, et tsiviilhagi oleks põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata, kuivõrd tsiviilhagi tõendavad nii kannatanu M.S. i ütlused, tema seadusliku esindaja Ü.P. i ütlused kui ka tunnistajate B. K. i ja K.K. ütlused. Kohtu hinnangul ei olnud nõutavad summad materjalide maksumuse osas ülepaisutatud ega ebareaalsed. Eluliselt usutavaks oli kogutud tõenditest lähtuvalt see, et esialgse välimuse taastamiseks oli vajalik uuesti paigaldada nii juuksepikendused kui ka geelküüned. Kohtu arvates ei olnud põhjendatud süüdistatava O.A kaitsja etteheide selles osas, miks ei piirdutud geelküünte parandamisega, kuivõrd kõik küüned ei murdunud. 3. Viru Maakohtu otsuse kohaselt on O.A süü

§ 199lg 2 p 4, 7 alusel tõendatud tunnistaja K.

B-K. ütlustega ja muude kohtule esitatud tõenditega, mille kohaselt külastasid süüdistatavad E.E. ja O.A 19.11.2011 kella 13.00 paiku Rakveres Lõõtspilli 2 (Vaala Keskus) asuvat XXX OÜ-le kuuluvat kauplust Arabella. Kaupluses sel päeval müüjana tööl olnud K. B-K. jälgis neid, kuna rohkem sel ajal kaupluses külastajaid ei olnud. Kui tütarlapsed olid kauplusest lahkunud, siis avastas K. B-K. proovikabiinist tühja riidepuu. Ta vaatas need riided üle, mida O.A oli lapanud ning avastas, et lisaks teksapükstele oli kadunud üks valge kleit ja üks valge pluus. Tegemist oli väga spetsiifilise kaubaga, mida ükski teine kauplus Lääne-Virumaal ei müünud. Peale varguse avastamist sulges K. B-K. kaupluse ja nad läksid koos abikaasaga (poe omanik), kes oli Tööriista Marketis tööl, kilbiruumi turvavideoid läbi vaatama. Sealt said nad tüdrukute foto, laadisid selle tehniku abiga Krimi 24 portaali ja panid üles abipalve kahtlusega, et tegemist on nende tüdrukutega, kes varastasid nende kauplusest riideesemeid. Selle abipalve peale hakkas neile tulema kirju ja neile öeldi ka nende nimed. 3 Valge kaela tagant seotava pluusi ostis ära üks naisterahvas, kes ise neile 04.01.2012 hommikul XXX OÜ meilile kirjutas, et teab kahte tuntud varast Rakveres. Sel naisterahval oli kahtlus, et oli ostnud nende tüdrukute käest, et äkki on see sama pluus. Varastatud esemetest pilte jagasid nad läbi nende firma Facebooki lehekülje, saades need Saksa firma kodulehelt. Ta palus sellel naisel teha pilt sellest esemest ja see neile saata. Selleks naiseks oli S. B. , kes saatis kirja ja pildi. Tegemist oli nende poest varastatud pluusiga. Tunnistaja K. B-K. tundis kohtuistungil talle prokuröri poolt asitõendina näidatud pluusis ära pluusi, mis varastati Arabella kauplusest. Tunnistaja S. B. sõnul ostis ta pluusi kas novembri lõpus, detsembri keskel E.E. i käest 10 euroga. Viru Maakohus tuvastas, et seda väidet kinnitab ka S. B. poolt kohtule antud Swedbanki maksekorralduse koopia 19.12.2011, millest nähtub, et V.L. on kandnud 10 eurot E.E. i arvelduskontole SEB Pangas. Kohus leidis, et ei ole mingit põhjust kahtluse alla seada tunnistaja K. B-K. üksikasjalikke ütlusi, sest neid toetavad ka teised tõendid. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

1. O.A kaitsja M. Meristo taotleb maakohtu otsuse tühistamist Arabella kaupluse varguse episoodi osas ning palub O.A antud episoodis õigeks mõista. A&O kaupluse episoodi osas taotleb kaitsja tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist. 4.1 Apellandi hinnangul on kohus otsuse tegemisel tuginenud K. B-K. sõnadele, kes on otseselt seotud XXX OÜ-le kuuluva kauplusega, kuna ta on abielus kaupluse omanikuga. Samuti rõhutab apellant, et puuduvad dokumendid varastatud riietusesemete kohta ja peale vargust ei tehtud kaupluses inventuuri ning müüja ei näinud vargust konkreetselt pealt. Ka pole apellandi hinnangul tõendatud, et O.A oleks konkreetselt varastatud kaupa müünud. 4.2 Apellant ei nõustu O.A vastu A&O kaupluse episoodis esitatud tsiviilhagiga, sest puuduvad tõendid, mis kinnitavad, internetist telliti juuksepikendusi ja, et nende maksumus oli 43,20 euerot ning 20 eurot geelküünte maksumus. Kuna kannatanul oli katki ainult üks küüs ei pea apellant usutavaks, et oli vajalik parandamiseks osta terve purk geeli. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohtu 28.06.2013 määrusega määrati kriminaalasja läbivaatamine KrMS § 331 lg 11 alusel kirjalikus menetluses. Sama määrusega anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kohtule oma seisukohti. Vastuväiteid pooled ei esitanud. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, sealhulgas maakohtu istungi protokolli, andnud võimaluse süüdistatavale ja kaitsjale apellatsioonimenetluses seisukohtade esitamiseks, leiab, et süüdistatava kaitsja M. Meristo apellatsioon, milles on taotletud maakohtu süüdimõistva otsuse osalist tühistamist on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus süüdistatava O.A süüdimõistmises tuleb jätta muutmata. Sellest tulenevalt ringkonnakohus maakohtu otsuse põhiosas esitatud põhistusi KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel kõiges üle ei korda, vaid peatub olulisimal, mis on esitatud apellatsioonis.
3. Apellatsiooni kohaselt on Viru Maakohus O.A süü tuvastamises Arabella kaupluse varguse episoodi osas toetunud erapooletu tunnistaja ütlustele, kuna tunnistaja K. B-K. 4 on abielus kaupluse omanikuga ning puuduvad otsesed tõendid, et varguse pani toime O.A. Ringkonnakohus eeltoodud üldsõnalise väitega ei nõustu ja juhib tähelepanu et, KrMS § 61 lg-d 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolud esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. 6.1 Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et maakohus on tõendite hindamisel ja järelduste esitamisel järginud KrMS norme, mistõttu on maakohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav ka ringkonnakohtule ja apellatsiooni lahendamisel järgib ringkonnakohus KrMS §-s 61 märgitud põhimõtet, mille kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Muuhulgas on tõenduslikult kaalukas märkida, et vähemalt kahe varastatud eseme puhul (kleit ja pluus) oli tegemist väga spetsiifilise kaubaga, mida ükski teine kauplus Lääne-Virumaal ei müünud ning mida eraisikutel oleks internetist või mujalt olnud keerukas tellida. Tunnistaja K. B-K. märkas eelnimetatud esemete kaotsiminekut peale seda, kui O.A ja E.E. (kes olid tol ajahetkel kaupluse ainukesed külastajad) olid kauplusest lahkunud. K. B-K. maakohtus antud ütlustest nähtub, et nende poes oli sedavõrd spetsiifiline kaubavalik, et ta märkas koheselt puuduolevaid esemeid, kuna rohkem sarnaseid poes ei olnud (kd 3, lk 75-80). Lisaks ostis tunnistaja S. B. ühe varastatud esemetest (valge pluus) hiljem E.E. i käest. Seega on kolleegiumi jaoks eluliselt usutav ja siseveendumuste kohaselt igati loogiline, et O.A pani E.E. iga koos toime grupiviisilise varguse, mille tulemusena saadud esemetest vähemalt ühe müüs E.E. hiljem omakasu saamise eesmärgil S. B. le 10 euro eest ning asjaolu, et eseme müügist sai otsest varalist kasu E.E. , mitte O.A , ei oma kolleegiumi hinnangul tähtsust, sest varguse süüteokoosseis realiseerus kaupluses. Apellandi väide, et K. B-K. ei näinud isiklikult vargust pealt, ei väära kolleegiumi hinnangul süüdistatava süüditunnistamist. Varguse pealtnägemine ei ole varguse teokooseisu realiseerimiseks vajalik. Vargused pannakse üldjuhul toime ilma pealtnägijateta. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjalikult käsitlenud vargusega seotud tõendeid (kd 3 lk 131-132) ja analüüsinud O.A süü tõestamise loogilist ahelat ning sellest tulenevalt leiab kolleegium, et apellandi taotlus O.A Arabella kaupluse episoodi osas õigeks mõista tuleb rahuldamata jätta.
4. Apellant on palunud ringkonnakohtul O.A vastu A&O kaupluse episoodis esitatud tsiviilhagi jätta läbi vaatamata, kuna apellandi väidete kohaselt ei ole tsiviilhagi esitanud pool, (alaealise kannatanu M.S. i ema Ü.P. ), esitanud maakohtule ühtegi tõendit tsiviilhagi maksumuse (63,20 eurot) kohta. Samuti ei ole apellandi hinnangul juuksepikendused eluliselt vajalikud ning on ebausutav, et ühe murdunud geelküüne parandamiseks on vajalik osta terve purk küüntegeeli. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et nõutavad summad materjalide maksumuse kohta ei olnud ebareaalselt suured ning, et eluliselt usutavaks oli kogutud tõenditest lähtuvalt see, et esialgse välimuse taastamiseks oli vajalik uuesti paigaldada nii juuksepikendused kui ka geelküüned. On igati mõistetav, et isegi juhul kui isikul murtakse vaid üks küüntest, võib 5 isikul tekkida vajadus sarnase välimuse, tooni ja kujuga küüne taastamiseks asendada ka terveks jäänud küüned.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohtus Viru Maakohtu 26.04.2013 kohtuotsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 6 Maarika Kuusk