KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 14.12.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-7682 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Kaitsja Enn Pustak Gerda-Johanna Pello (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu vangistusest L.R, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 17.03.2015 ja lõpp 08.05.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.12.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta L.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista L.R-ilt menetluskuluna riigituludesse 46,50 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900 , selgitusse märkida „1-13-7682, L.R, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 46,50 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu L.R-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, L.R-ile , kaitsjale ja prokurörile ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. i L.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.08.2013 otsusega KarS 199 lg 2 p 4,7,8 , § 201 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1,2 ja § 266 lg 2 p 3 ettenähtud kuritegude toimepanemises ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetavat karistust Viru Maakohtu 06.09.2012 kohtuotsuse järgi kandmata karistuse 8 kuud 16 päeva vangistuse võrra ning mõistis liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 16 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 4 kuud 7 päeva ja m õistis ärakandmisele karistuse 1 aasta 6 kuud ja 9 päeva vangistust, mille kohus asendas üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat . Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutas kohus isiku kriminaalhooldusametniku kontrolli alla ning kohustas teda järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid koos lisakohustusega mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 19.11.2014 määrusega pööras kohus täitmisele 30.08.2013 Viru Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva vangistust. Karistus pöörati täitmisele kohtumääruse jõustumisel, karistuse kandmise aja alguseks luges kohus L.R-i kinnipidamiskohta saabumise aja. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung L.R taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et esialgu asub elama isa ja kasuema juurde, edaspidi on plaan elama hakata koos elukaaslasega. Töökoha saamise võimalused on olemas ja isik lubab tasuda kõik võlgnevused. Kinnitab, et narkootikumide ja alkoholiga probleeme pole ja avaldab arvamust, et kriminaalhooldusest võiks kasu olla, kuna saab seeläbi paremaks kodanikuks ühiskonna jaoks. Prokurör Enn Pustak asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennet ähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses ei ole võimalik. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. 2 Kaitsja on seisukohal, et L.R vabastamine i vanglast ennetähtaegselt on põhjendatud, kuna väljaspool vanglat täidab isikule määratud karistus paremini oma eesmärke. Kinnipeetav on motiveeritud muutma oma elu ja see võimalus tuleks talle anda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ning tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. L.R i käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumise toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karista tud üheksal korral, vanglas kannab karistust viiendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks: isik on järjepidevalt pannud toime varguseid, samuti röövimisi relva või relvataolise esemega ähvardades. Kuriteod on toimepandud rahalise kasu saamise eesmärgil, samuti ka tegevusetusest. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama isa juurde, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vanglas olnud hõivatud majandustöödel ja läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ning „Sotsiaalsete oskuste treening“. Samas ei ole isikule vabanedes garanteeritud töökoht, mistõttu võib isik jääda tegevusetuks, mis omakorda halvendab isiku majanduslikku olukorda ja suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav al diagnoositud nii alkoholi kui ka narkootikumide sõltuvus. Isik ise probleeme ei tunnista, sõltuvusravile ei ole nõus minema, seega ei oma motivatsiooni sõltuvustest vabanemiseks. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 7 5% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 40 %. Ohustatud on kõik vara omavad isikud. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik ei oma sissetulekut ja on tegevusetu. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine (sissetulekute ebapiisavus või nende puudumine) vabaduses tõenäoline, kuna isikul puudub eriala, tal on vähene haridus, tööharjumus ning – kogemus ja seda olukorras kus isik vabaduses viibides oli töötanud ü ksnes lühiajaliselt erinevates kohtades ja töösuhted peatati või katkestati teadmata põhjustel. Samas on tal tasumata rahalisi nõudeid summas 5651,66 eurot. 3 Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest j a/või ei leia töökohta, siis võib ta taas üritada leida kiireid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav enda st vägal heal arvamusel, toimepandud kuritegudes oma süüd ei tunnista, õigustab end ja süüdistab oma probleemides ning ebaõnnestumistes teisi. Pidev eneseõigustamine näitab motivatsiooni puudumist loobuda kuritegelikust käitumisest. On varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et isiku suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud ja seda olukorras, kus enamus kuritegusid on toimepandud grupis, seega on isik negatiivselt mõjutatav. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Kohus on seisukohal, et L.R-i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Lisaks märgib kohus, et kuna kinnipeetav kannab karistust hulgaliste (mh katseajal toimepandud) kuritegude eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks kannatanute õiglustunne tugevalt riivata. Tulenevalt kuritegude tehioludest ja arvust ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Toimepandud kuritegude raskus, rohkus ja asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu edvõimalus vabaduses. L.R vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja ning toetav sotsiaalvõrgustik lähedaste näol ei ole piisav õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik 4