4-19-1719 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 4-19-1719 (233016001247) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berez

) §-st 212 lg 1, maakohus otsustas: Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralises ettekandes sisalduv taotlus D.I-le mõistetud asenduskaristuse täitmisele pööramiseks. KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele D.I-le Viru Maakohtu 28.03.2019 kohtumäärusega nr 4-19-1719 mõistetud asenduskaristus 1 (üks) päev aresti.

§ 205

lg 2 alusel teatab maakohus D.I-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 205

lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase D.I arestimajja saabumise aeg.

§ 205

lg 4 alusel, kui süüdlane D.I ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (

1. Mai tn 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. Määrus edastada D.I-le , Viru Vanglale ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. 1 4-19-1719 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Maakohtu 28.03.2019 kohtumäärusega nr 4-19-1719 rahuldati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus D.I suhtes rahatrahvi asendamiseks arestiga. Kohtumäärusest nähtuvalt D.I aresti pikkuseks kujuneb 1 päev. Kuna D.I oli nõus tegema üldkasulikku tööd ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd ja üldkasulikku tööd ei määrata vähem kui 5 tundi, siis määrati, et D.I tuleb teostada 5 tundi üldkasulikku tööd. D.I tuli üldkasulik töö sooritada 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Viru Maakohtu 28.03.2019 kohtumäärus jõustus 13.04.
4. 12.07.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule D.I kohta erakorralise ettekande põhjusel, et üldkasulik töö on sooritamata. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole sooritatud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kirjalikku seletust D.I-lt võtta ei saanud, kuna ta kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ei ilmunud. Esmakohtumine D.I-le oli määratud 22.04.2019 ja määratud ajal kriminaalhooldusalune ilmus vastuvõtule, mil lepiti kokku töö tegemise aeg ja koht ning tutvustati üldkasuliku töö tegemise tingimusi, õigusi ja kohustusi, milledest arusaamist kinnitas D.I allkirjaga. D.I andis nõustumuse üldkasuliku töö tegemiseks 25.04.2019 vastavalt sõlmitud töö tegemise graafikule. Seisuga 25.04.2019 D.I üldkasulikku tööd tegema ei asunud ja üldkasuliku töö juhendaja esitas arvestuslehe D.I üldkasuliku töö tegemise kohta, millest selgub, et tööd D.I tegema ei asunud. Sooritatud töötundide arv on null. D.I ei ole teavitanud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest. Kriminaalhooldaja hindab katseaja kulgu mitterahuldavaks, sest D.I hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seejärel esitas kriminaalhooldusametnik D.I-le korduvad kutsed kohtumistele ilmumiseks 02.05.2019, 07.05.2019, 15.05.2019 ja 28.05.
5. D.I kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ei ilmunud ja ei teavitanud ka oma mitteilmumiste põhjustest. Arvestades, et D.I ei täida talle kohtu poolt määratud kohustusi ning tuginedes

§ 2101lg 1 ja Kar

S § 69 lg 6 alusel teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata täitmisele Viru Maakohtu 28.03.2019 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-19-1719 D.I-le mõistetud karistus ja juhul, kui D.I ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 ettepaneku, võtta D.I vahi alla.

1. Kuigi seadus seda ei nõua, andis kohus D.I-le võimaluse anda üldkasuliku töö tegemata jätmise kohta selgitusi. Kohus määras asja arutamisele ja saatis D.I-le kutse ilmumaks Viru Maakohtu Narva kohtumajja 19.07.2019 toimuvale kohtuistungile. Kohtuistungil kinnitas süüdlane, et üldkasulik töö on tegemata ja selle tingis tema tööle asumine. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse, toimiku materjalid kriminaalhooldusosakonna taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. leiab, et
3. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt

§ 2101

lg 1 ja § 2103 lg-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, 2 4-19-1719 tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seetõttu, et ta täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut.

1. Kohus tuvastas, et D.I ei täitnud talle kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde ettenähtud aja jooksul. Seejuures oli D.I-le antud piisavalt pikk tähtaeg, s.o 3 kuud 5 tunni teostamiseks ning D.I avaldas 28.03.2019 toimunud kohtuistungil ise soovi ja valmisolekut teha ühiskondliku tööd. Kriminaalhooldaja vastuvõtul olles lepiti kokku üldkasuliku töö tegemise graafik, kuid üldkasulikku tööd D.I sooritama ei asunud. Seejärel vaatamata korduvalt D.I elukohajärgsele aadressile edastatud kutsetele D.I korduvalt kriminaalhooldaja vastuvõtule ei ilmunud. Ka ei võtnud D.I kriminaalhooldusametnikuga ühendust telefoni teel, andmaks teada töö tegemist takistavatest asjaoludest. Ka mitteilmumise põhjust D.I kriminaalhooldusametnikutel teatavaks teinud ei ole. Kriminaalhoolduse käigus tutvustati D.I-le töökohta ning üldkasuliku töö tegemise kohta, aega ja laadi ning ta andis nõustumuse töö tegemiseks tutvustatud nimetatud tingimustel. D.I käitumine avaldub viisil, kus ta näitab üles soovimatust asuda tegema üldkasulikku tööd. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et D.I rikkus üldkasuliku töö sooritamise distsipliini, kuna ei taha üldkasulikku tööd teha ja hoiab selle tegemisest kõrvale teadlikult.
2. Vaatamata D.I-le antud võimalusele sooritada üldkasulik töö talle sobivatel tingimustel, ta üldkasulikku tööd sooritama isegi ei asunud. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, on kohus veendunud, et D.I rikkus üldkasuliku töö sooritamise distsipliini, ta ei soovi üldkasulikku tööd teha, ta hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Tal ei esinenud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud üldkasulikku tööd sooritada. Kohus on seisukohal, et tegemist on D.I iseloomustava käitumismustriga, kuna üldkasulik töö määratigi talle põhjusel, et ta oli esmalt jätnud pika aja jooksul talle määratud rahatrahvi tasumata. Eelnevast lähtuvalt esinevad antud juhul alused asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele pööramiseks.
3. Politsei- ja Piirivalveameti otsustega oli D.I-le määratud karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut, mis on KarS § 72 lg 2 kohaselt võrdne 1 päeva arestiga. KarS § 69 lg-st 6 tulenevalt peab aresti täitmisele pööramisel arvestama kandmisele kuuluvast karistusest maha tehtud üldkasulik töö. D.I ei ole sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Seega kuulub ärakandmisele 1 päev aresti.
4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6,

§ 2101

lg-st 1 ja 2, § 2103 lg-st 1 rahuldab kohus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekande ja pöörab Viru Maakohtu 28.03.2019 kohtumäärusega nr 4-19-1719 asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele. D.I kuulub ärakandmisele 1 päev aresti. Kriminaalhooldusametniku taotlus, võtta D.I vahi alla jääb rahuldamata, kuna

ei näe ette võimalust vahistamise kohaldamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 3