järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav B.R isikukood: XXX; elukoht: XXXXX XX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral: viimati 01.10.2010. a Viru Maakohtu Kohtla–Järve kohtumaja kohtuotsusega nr 1-10-15902
järgi 8 kuu vangistusega, kandmata karistus 7 kuud ja 27 päeva vangistust, tingimisi
alusel 2-aastase katseajaga ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 10.04.2012. Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.R
järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada B.R-ile mõistetud karistust Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 01.10.2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 (seitsme) kuu 27 (kahekümne seitsme) päeva võrra ja mõista B.R-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1
68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.04.2012 kuni 10.04.2012. a, so 3 (kolm) päeva eelvangistust, B.R poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada B.R-ile mõistetud vangistus 958 (üheksasaja viiekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. B.R üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata
lg 3 alusel 2 (kaks) aastat.
lg 4 alusel kohustada B.R üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: - elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 1 alusel võtta B.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 2 järgi mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 8 kuud vangistust 01.10.2010 Viru Maakohtu Kohtla – Järve kohtumaja kohtuotsusega nr 1-10-15902 mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 27 päeva vangistust võrra.
lg 1 järgi arvata eelvangistus 08.04.2012 – 10.04.2012, so 3 eelvangistuspäeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 3 kuud 24 päeva vangistust. Lähtudes
§-dest 74 lg 5 ja 69 asendada 1 aasta 3 kuud 24 päeva vangistust üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna võrdub 958 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab B.R jälgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
sätestatule.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. 3 Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et B.R on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.R süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses 38,40 eurot ja kohtumenetluses 19,20 eurot, kokku 57,60 eurot. Menetluskuluks on samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on 290 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. B.R on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooksul. Kohus leiab, et B.R taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. B.R-ile tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi ühe aasta jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.