Obsah (5)

§ 132§ 29§ 123§ 31§ 38

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2020.a, Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6598 (väärteoasi 940018000939) Kohtunik Larissa Prokopenko Ko

§ 132

p 1 ja § 135 lg 2 Jätta R Gi kaebus Keskkonnainspektsiooni Jõgeva büroo keskkonnakaitseinspektor P Ji 07.12.2018 otsusele väärteoasjas nr 940018000939 rahuldamata ja nimeatud otsus muutmata. Rahatrahv 400 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi EE891010220034796011 SEB Pangas, viitenumber

1. arveldusarvele nr Menetluskulud jätta R Gi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates
2. aprillist.2020.a. MENETLUSE KÄIK 09.11.2018 koostas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektor P J väärteoprotokolli väärteoasjas nr 940018000939 selle fakti kohta, et 15.10.2018 kell 17.59 Alutaguse vallas Rannapungerja külas Peipsi järvelt kutseliselt kalapüügilt tulnud R Gi poolt kalapüügiloa XXX alusel kalalaevaga XXX-xxx maale toodud koha kogus erines rohkem kui 10% Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313 eelteates esitatud ja püügipäevikusse märgitud koha kogusest. Eelteates ja püügipäevikus märgitud 90 kg asemel oli tegelikult püütud 130,54 kg koha. Tuues maale koha koguses, mis erines rohkem kui 10% eelteates ja püügipäevikus esitatud koha kogusest rikkus R G Kalapüügiseaduse § 61 lg 9 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr. 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 20 lg
3. Sellega pani R G toime väärteo Kalapüügiseaduse § 77 lg 2 järgi. 07.12.2018 tegi Keskkonnainspektsiooni nimel keskkonnakaitseinspektor P J väärteoasjas nr 940018000939 otsuse, milles pidas tõendatuks R Gi poolt Kalapüügiseaduse (KPS) § 77 lg 2 järgi väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena KPS § 77 lg 2 järgi rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. 27.12.2018 esitas R Gi kaitsja Allan Valk kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

R G otsuses märgitud väärtegu toime pannud pole - ta ei ole deklareeritust rohkem kala püüdnud. Otsuses märgitud kalakogust s.o. 130,54 kg ei kinnita mitte ükski toimikus olev tõend ja ka tunnistaja A Ai ütlused on vastuolulised. Samas leitakse otsuses ja seda vaatamata vastulauses toodule, et kalakogus on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (milline on vormistatud päev hiljem ehk siis 16.10.2018), milline kuidagi kalakogust ei kinnita, sest protokolli juures olevatelt fotodelt ja sisust tulenevalt on kaalutud tühje kalakaste. Protokollis väidetav kaalu vetteviskamine R Gi poolt ei ole fotoaparaadiga/kaameraga fikseeritud ja seda kinnitavad justkui tunnistaja A Ai ütlused. Mis puutub kaalu vetteviskamist, siis seda tegi A B (kes sai selle ehk kaalu vette viskamise ja ühtlasi inspektorite töö segamise eest koos vägivallaga ka kriminaalkorras karistada – kriminaalasjas nr. 18244000972). R G taunib A Bi tegu, kuid samas R G tema eest ei vastuta. Kala, mis rüseluse käigus vette sattus oli aga väga väikeses koguses, nagu seda ka sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodelt nähtub. 2 Kuidas saadi kokku kalade massi mõõtmise protokollis toodud tulem, jääb täielikult mõistmatuks, sest taolisi kaalumisi ei teostatud (nimetatud protokoll ei ühti ka sündmuskoha vaatluse protokolliga). Ei vasta tõele otsuses nimetatud väide väärteomenetluse kohta R Gi suhtes – esiteks ei tõenda menetluse alustamine veel mitte kui midagi, teiseks ei ole R Git selles menetluses menetlusaluse isikuna ülekuulatud. A B sõlmis prokuratuuriga kokkuleppe, millest nähtuvad selgesõnaliselt tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud (mh kaalu vetteviskamine). Tänaseks on selle kokkuleppe alusel tehtud kohtuotsus, milline on jõustunud. Arvestades, et väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikust tulenevate erisustega, kohaldub käesolevas asjas KrMS § 7 lg 3, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et R G väärteo toime pani, ei ole võimalik teda ka otsuses märgitud rikkumistes süüdistada ning tema suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kaebuse esitaja R G andis ütlusi, et 15.10.2018 hommikul läks Peipsile võrke kontrollima koos M Ši, A Ki, A Bi ja E Šiga. Nad said koha, 2 kasti polnud täis ja 1 oli poolik. Kokku umbes 90 kg. Kirjutas andmed päevikusse ja helistas inspektsiooni, teatas koguse ja sõitis Rannapungerja sadamasse. Laeval kala ei kaalu kunagi. Hindas kogust visuaalselt. Kutselise kalapüügiga tegeleb üle 10 aasta. Sadamas tulid 2 inspektorit ja tahtsid kalakaste kaaluda. Näitas kaladokumente. Ta püüab Kallaste Kaluri nimel. 1 kast kaaluti ära, hakkasid teist kaaluma ja A B hakkas nendega riidlema, viskas kaalu jõkke ja 1 kasti kalaga kallas ümber. Mõned kalad kukkusid jõkke. Ta oli kaalumise juures, kuid näitu ei näinud. Pärast Bi tegevust riidles ta temaga, istus autosse ja sõitsid minema. Kohale jäi A koos inspektoritega ning kalakastid. G vastas kaitsja küsimustele, et tema järvel kala ei kaalu ja pole seda ka teiste kohta kuulnud. Täis kast on umbes 42 kg. Kuna kastis ei olnud täis, siis oli näha, et seal pole 42 kg. Kala oli kolmes kastis, 1 kast oli neist poolik. Neljandas kastis oli ka latikas, kuni pool kasti. Teab, et kogus võib erineda 10% ulatuses. Ta oli kindel, et kõik on korras. Ei näinud inspektoritel teist kaalu, kui esimene vette visati. B viskas kummuli pooliku kalakasti kohaga. Ta sõitis minema, kuna sai aru, et tekib probleem. Ta helistas juhile Kallaste Kalurisse, kes pidi kalale järele tulema. Ta ei tea, palju tol päeval kala oli, kuid mitte üle 90 kg. G vastas kohtuvälise menetleja küsimustele, et tema aitas El tõsta kastid kaile. Need olid valget ja sinist värvi. Kai pikkus oli umbes 40 m. Kaalumine toimus kai äärel. Kõik olid selle kõrval. Tühjad kastide kaalumist ta ei näinud. Laeval olid ka tühjad kastid. Tunnistaja A A andis ütlusi, et 15.10.2018 teostas kontrolli Peipsi järvel koos P Jiga. Said eelteate, et R.G saabub sadamasse koos 90 kg koha ja 12 kg latikaga. Laev saabus sadamasse enne kella 6 ning sellel oli 5 isikut, kapten G. Palus esitada püügipäeviku. Laeva tekil olid kastid kalaga. Tavaliselt on sellistes kastides 40-45 kg kala. Seal oli rohkem ja palus kastid kaile tõsta. G ja Š tahtsid kala ära viia, väites, et neil on 90 kg koha. Ta tahtis kaaluda ja tõi kaalud. Kalurid panid kastid peale ja P J pani koguse kirja. Tema näitu siis ei näinud, kuna oli teisel pool. Kalurid tõstsid teise kasti kaalule. A.B tõstis jalaga kaalul olnud kasti. Kalurid tõstsid teise kasti maha ja ta nägi, et näit oli vale. Ta kaalus selle üle ja ütles Jile. Kaalusid ka kolmanda kasti. Siis 3 läks ta laevale võtma tühje kaste ja R.G viskas kaalu üle laeva jõkke. A tuli laevast välja ja hakkas kalu kastidest jõkke kallama. Siis hakkasid isikud autoga lahkuma, ta ei lubanud ja J hakkas politseisse helistama. Isikud sõitsid minema. Ta helistas teisele inspektorile, et on vaja teist kaalu, et taara kaaluda. Nad said kaalu ja kaalusid laevas olnud taara üle. Koha oli kokku 130 kg. Numbreid nägi ta Ji vihikust ja arvutist, kaalul ei näinud. Kaalud viskas jõkke G, B viskas 2 kasti kala jõkke. Isikud sõitsid minema. Kui tuli teine inspektorite auto, tuli B tagasi. Kaalule tõstsid kaste Š ja G. Kaalu vetteviskamise ajal oli B koos temaga laevas. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et inspektorid O ja S tulid kohale, kui 5 isikut olid lahkunud. Laeva saabumisest sadamasse võis olla möödunud umbes 1,5 tundi. Laev jõudis sadamasse enne kella

1. Selle mõõtmise juures olid tema, J, S. Mõõtmine algas kell 18.00, lõppes 18.
2. Taara mõõtmine toimus teise kaaluga. Lõpptulemuse lahtris on puhas koha kaal. S ja O saavad kinnitada vaid taara kaalumist. 3 kasti kala kaalus J. Tema kaalul näitu ei näinud, nägi vihikus. Need on 3 taarakasti näidud, aritmeetiline keskmine. Need fotod tegi J, kui saime teise kaalu. Esimesel kaalumisel ei pildistatud, kuna isikud olid närvis ja põhiline oli, et näidud kirja saaks. Närvis olid K, G ja B. G viskas kaalu vette enne taara kaalumist. Tühjad kastid on natuke erineva kaaluga. Tunnistaja A B andis ütlusi, et oktoobris 2018 palus ta tuttavaid, et nad võtaksid ta järvele kaasa. Ta tarvitas alkoholi. Tema ei ole kalur, kuid proovis õngega püüda. Alkoholi tarvitas Aga enne järvele minekut ja ka laeval. Kui ta kaldale jõudis oli erutatud. Kail nägi ta vormis isikuid, hakkas neid segama. Nad riidlesid temaga, lõid telefoni katki ja ta hakkas neid peksma. Inspektorid kaalusid kala, ta segas neid, astus kaalule või tõstis kaalu üles ja viskas kaalu jõkke. Ta hakkas inspektoreid segama teise kasti kaalumise ajal. Kaalu näit oli umbes 50 kg juures. Kui ta läks eemale, riivas kalakaste ja need kukkusid kai ja laeva vahele. Kalad kukkusid vette. Teised isikud sõitsid minema. Mõne aja pärast läks ta tagasi ja hakkas nõudma tunnistajate kutsumist, tahtis tegevust filmida, kuid nad võtsid talt telefoni ära ja lõid selle vastu betooni katki. Laevas oli vist 2 kasti kalaga. Joove fikseeriti temal 0,9 promilli. Tunnistaja vastas kohtuvälise menetleja küsimustele, et kastid olid sinised ja valged. Ümber kukkus 1 kast. Inspektorid ei kaalunud tühje kaste. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et ta oli esimese kaalumise juures. Pärast peksmist tuli veel 2 politseinikku. Tunnistaja M Š andis ütlusi, et 2018.a. oktoobri keskel oli intsident Rannapungerjal. Ta oli järvel võrke kontrollimas koos Giga, Aiga, E ja Aga. Nad said 2,5 kasti koha ja pool kasti või vähem latikat. Nad olid järvel hommikust kuni pärastlõunani. Tema koos Ri ja E töötasid, B ja K tarvitasid alkoholi. Kui nad Rannapungerjale tagasi jõudsid, tekkis konflikt Ai ja inspektorite vahel. A hakkas inspektoritega vaidlema ja viskas kaalu ja kalakast lendas. Inspektor kaalus kala, näitu ta ei näinud, kuid teab, et täis kast kaalub kuskil 40 kg. Oli 2 inspektorit. Kui kaalud ja kala vette kukkusid helistasid inspektorid kuhugile, nad arvasid, et politseisse ja ei tahtnud probleeme, sõitsid Lohusuusse. Sõitsid kõik peale Ai. Kaile tõstsid kastid vist R ja E. Tunnistaja vastas kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele, et tema oli kaalumise kohast 2-3 m eemal. Nad jõudsid kaaluda 1 kasti ja siis kaale enam ei olnud. 2 kasti ei olnud täiesti täis kala. R oli kaalu vette viskamise ajal laeva juures. Tunnistaja E Š andis ütlusi, et 2018.a. oktoobri keskel käis ta R. Gi ja teiste isikutega kalal. Kokku oli neid
3. Nad said 2,5 kasti kala, umbes 90 kg. Ühte kasti mahub umbes 35 kg, Maalselt 45 kg. Nende kastid ei olnud täis. Nad püüdsid koha. B ja K kala ei püüdnud, tarvitasid alkoholi. 4 Kaldale jõudsid kuskil kella 4 ajal päeval. G teatas kalast ja inspektorid tulid seda kontrollima. Nad jõudsid 1 kasti kaaluda, tekkis konflikt. A.B viskas kaalu vette. Kaalud olid kail laeva juures. Kastid olid kai ääre peal. Tema koos Giga tõstis need sinna. Tema kaalu näitu ei näinud. Kaal lendas vett pärast 1 kasti kaalumist. Ta ei näinud, et inspektorid oleks filminud või pildistanud. Nad istusid autosse ja sõitsid koju. A jäi kohapeale. Kala pidi ära võtma kai pealt kalaauto. A kallas 1 kasti kalaga ümber. Vette lendas üle poole kasti kala. Tunnistaja vastas kohtuvälise menetleja küsimustele, et kaalumise ajal oli ta kail, nagu ka teised. Kastid olid sinised ja valged. Inspektorid tühje kaste ei kaalunud. Sündmuskoha vaatluse protokoll koos kalade massi mõõtmise protokolli ja taatlustunnistusega (VT toimik lk 1-8), kus 15.10.2018 vaadeldakse Alutaguse vallas Rannapungerja külas Jõekääru sadamas seisvat kalalaeva XXX-xxx. Laevas on plastikust sinist ja valget värgi kastid. Kolm kasti on täidetud kohaga, üks kast on osaliselt täidetud latikaga. Kail kaalutakse 3 kasti kohaga. R G viskab mitteautomaatkaalu PB-150 jõkke ning kallab jõkke 2 kasti koha. Kokku kaaluti 3 kasti kohaga puhaskaaluga 130,54 kg. Kalateade Peipsi 376118 ja R Gi rannapüügipäeviku leht (VT t lk 11-12), mille kohaselt R G püüdis 15.10.2018 90 koha ja 12 latikat. Karistusregistri väljavõte (VT t lk 14), mille kohaselt on R Gil 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 1 kehtiv väärteokaristus. Kutsetunnistus 044730 (VT t lk 17) R Gi kohta, et ta on rannakalur II alates 04.09.
4. Tunnistus (lk 25-27) Keskkonnainspektsiooni vanemjurist Annika Kruus pädevuse kohta. Taotlus ja tõendid kaitsja tasu kohta KOHUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusalused isikud, kaitsja, kohtuvälise menetleja ametniku ja tunnistajad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud.

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Nagu nähtub 09.11.2018 koostatud väärteoprotokollist nr. 940018000939 ja 07.12.2018 otsusest väärteoasjas nr. 940018000939, on menetlusalune isik rikkunud Kalapüügiseaduse § 61 lg 9 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr. 155 Kalapüügiga 5 seonduvate andmete esitamise kord § 20 lg 4 ja pani toime väärteo Kalapüügiseaduse § 77 lg 2 järgi. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt 15.10.2018 kell 17.59 Alutaguse vallas Rannapungerja külas Peipsi järvelt kutseliselt kalapüügilt tulnud R Gi poolt kalapüügiloa XXX alusel kalalaevaga XXX-xxx maale toodud koha kogus erines rohkem kui 10% Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313 eelteates esitatud ja püügipäevikusse märgitud koha kogusest. Eelteates ja püügipäevikus märgitud 90 kg asemel oli tegelikult püütud 130,54 kg koha. Tuues maale koha koguses, mis erines rohkem kui 10% eelteates ja püügipäevikus esitatud koha kogusest rikkus R G Kalapüügiseaduse § 61 lg 9 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr. 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 20 lg 4. Väärtegu oli kvalifitseeritud KPS § 77 lg 2 järgi. Kalapüügiseaduse § 61 lg 9 sätestab, et kalapüügiga seotud andmete esitamise korra, viisi ja tähtajad, andmete saaja ja vajaduse korral ka esitaja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr. 155 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord § 20 lg 4 kohaselt ei tohi andmetes märgitud kalakogus ei laeva pardal või muus k ala transportimiseks kasutatavas vahendis olevast ja maaletoodavast kalakogusest erineda rohkem kui kümme protsenti. Kalapüügiseaduse § 77 lg 2 kohaselt kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Asjaolu üle, et 15.10.2018 kell 17.59 Rannapungerja sadamasse kalalaevaga XXX-xxx saabunud R G teostas kalapüügiloa nr.XXX alusel kutselist kalapüüki, antud väärteoasjas vaidlust ei ole. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus Kalapüügiseaduse sätteid ja tema poolt andmetes esitatud kalakogus erines laeva pardal olnud kalakogusest enam kui 10%. Kohus leiab, et tunnistaja A.Ai ütlused on usaldusväärsed, sest on nad kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja kala mõõtmise protokolliga. Tunnistaja A.A on Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor, kes täitis oma ametikohustusi ning kohtu arvates puudub temal igasugune huvi ja vajadus anda valeütlusi, mida ei saa öelda ülejäänud tunnistajate kohta, kuna nad püüavad õigustada menetlusalust isikut. 6 Tunnistaja A. A ütlustest tuleneb, et saadi 15.10.2018 R.Gilt eelteade 90 kg koha ja 12 kg latika püüdmise kohta. Tavaliselt mahub kasti 40-45 kg kala. Nad kaalusid kala, J pani näidud kirja, tema näitu ei näinud, kuna oli teisel pool. Numbreid nägi ta Ji vihikust ja arvutist. Nad jõudsid kaaluda kõik kolm kasti kohaga. Koha oli kokku 130 kg. G viskas kaalu jõkke ja B hakkas kala jõkke kallama. Tunnistaja helistas teistele inspektoritele ning nad tõid teise kaalu taara kaalumiseks. Kaitsja asetas tunnistaja A.Ai ütlusi kahtluse alla, sest kriminaalasja 18244000972 (KT lk 9-12) raames oli esitatud süüdistus A.Bile ning süüdistuse teksti kohaselt viskas kaalu jõkke A. B. Kohtu hinnangul A Bile esitatud süüdistus ei muuda tunnistaja A.Ai ütlused ebausaldusväärseteks, sest kriminaalasi oli saadetud kohtusse kiirmenetluse korras kokkuleppe menetluse sätteid rakendades, ning kohus ei arutanud asja sisuliselt, ja tunnistaja A.A ei andnud antud asjas ütlusi. Seega kohus jääb seisukoha juurde, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed ning pole mingit alust ütlustes kahelda. Kohtu hinnangul on sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisaga (VT lk 1-8) on lubatavaks tõendiks käesolevas väärteoasjas. Riigikohus 17.10.2019 lahendis osutas, et väärteomenetluses kohaldatakse tõendite kogumise osas kriminaalmenetluse sätteid, kui seadustik ei näe ette erisusi (

§ 31lg 1). Kr

MS § 83 lg 1 järgi on vaatlus uurimistoiming, mille eesmärgiks on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt võib vaatlusobjektiks olla mh sündmuskoht. Sündmuskoha vaatlust toimetatakse kuriteo toimepanemise kohas või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega (KrMS § 84). Vaatlus fikseeritakse vaatlusprotokollis (§ 87). Ka kohtupraktikas on selgitatud, et väärteomenetluses koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll on käsitatav uurimistoimingu (täpsemalt sündmuskoha vaatluse) protokollina KrMS § 63 lg 1 mõttes ja kala loendamise protokoll sündmuskoha vaatluse protokolli lisana KrMS § 148 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-116-10, p 8), mistõttu on tegemist süüteomenetluses lubatava tõendiga. Asjaolu, et sündmuskoha vaatlusprotokoll on koostatud järgmisel kuupäeval (vaatlus on tehtud 16.10.2018, protokoll on koostatud 17.10.2018) ei muuda kohtu hinnangul tõendi lubamatuks. Protokollis on märgitud, et protokoll on koostatud 16.10.2018 Mustvee linnas, Pikkva 2x, kuid menetlustoimingu ajaks ja kohaks on märgitud 15.10.2018 Ida-Virumaa Alutaguse vald, Rannapungerja küla. Seega protokollis sisalduvad andmed vastavad tegelikkusele. Sellest ka andis Riigikohus oma arvamuse „Kassaator märgib õigesti, et seadus ei sätesta sündmuskoha vaatluse protokolli koostamise (s.o sündmuskoha vaatluse käigus kogutud teabe tõendina vormistamise) aega ja kohta. Seda saab põhjendada asjaoluga, et protokolli koostamise aeg ja koht võivad sõltuda mitmest tegurist, nt konkreetse süüteo tehioludest, vaatluse eesmärgist, vaatlusel osalevatest isikutest, vaatluse käigust, vaatlusprotokolli lisadest, aga ka ilmastikuoludest jms. Kolleegium leiab, et juhul, kui uurimistoimingu protokolli ei ole võimalik või otstarbekas vormistada uurimistoimingu käigus, võib seda teha ka pärast uurimistoimingut. Võib väita, et selline toimimine ongi praktikas pigem reegel kui erand. Seega ei tingi ainuüksi sündmuskoha vaatluse protokolli koostamine või vormistamine sündmuskoha vaatlusest hiljem või teises kohas vaatlusprotokolli ebausaldusväärsust. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-1-1-31-11, p 20.1)“ Riigikohtu lahendist 1-17-3858/93 tuleneb, et „Tulenevalt KrMS §-st 364 peab kohus sama asja uuesti läbivaatamisel arvestama Riigikohtu otsuses esitatud seisukohti…. KrMS §-s 364 sätestatud eirates rikub kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. 7 Kalade massi mõõtmise protokoll (sündmuskoha protokolli lisa) on lubatav tõend. Protokoll on koostatud samal kuupäeval, millal mõõtmine oli teostatud. Kala on kaalutud pädeva mõõtja poolt, protokollis (VT lk 6) on märgitud, et KKI Jõgevamaa büroo keskkonnainspektorile P J on antud mõõtmispädevus KKI peadirektori 19.06.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/
5. Samuti mõõtmine on teostatud vastavalt KKI peadirektori 30.12.2016 peadirektori käskkirjale nr 1-1/16/
6. Protokollis on toodud kaalude numbrid, mõõtevahendite mõõteulatus, töötemperatuuri vahemik, märge esmataatluse kohta ning lisatud ka mõlemate kaalude taatlustunnistus. Kaalude andmed on vastavuses sündmuskoha protokolli lisas (VT lk 7-8) olevate andmetega -taatlustunnistuste andmetega. Nii sündmuskoha vaatluse protokoll kui ka kalade massi mõõtmise protokoll on allkirjastatud protokolli koostaja poolt - P Jiga, kes viibis mõlemate menetlustoimingute juures ja kinnitas protokollides sisaldavate andmete õigsust. (Antud asjaolu on kinnitatud tunnistaja A.Ai ütlustega). Seega puudub alus kahelda protokolli usaldusväärsuses. Kohus leiab, et väärtegu on tõendatud mh
7. oktoobril 2018 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolliga, milles kirjeldatakse
8. oktoobril 2018 toimetatud vaatluse käiku ja selle käigus kogutud teavet. Protokolli lisaks on kalade massi mõõtmise protokoll, mille kohaselt tehti mõõtmised
9. oktoobril
10. Mõõtevahendina kasutati kahte mitteautomaatkaalu. Märgitud on mh kalade kaal koos mahutiga, mahuti kaal ja kalade kaal ilma mahutita. Lõpptulemuseks kasti 1 puhul on 40,61 kg, kasti 2 puhul 46,33 ja kasti 3 puhul 43,60 kg. Kokku oli koha puhaskaal 3 kasti peale 130,54 kg. Kaitsja leiab, et kala mõõtmise protokoll ei ole usaldusväärne tõend, sest selle koostamisel on rikutud menetlusnorme. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga. Tunnistaja A.Ai ütluste alusel on tuvastatud, et kui G viskas kaalu jõkke, helistas ta teistele inspektoritele, et nad tooksid teist kaalu. Tulid inspektorid O ja S ning juba nende juuresolekul kaalus P.J taarat. Kala kaal mahutiga, mahuti kaal ja kala kaal ilma mahutita on pandud protokolli. Samuti on tuvastatud, et P J (menetlustoimingute teostatav isik ja protokollide koostaja) ja A A viibisid mõlemate menetlustoimingute juures algusest lõpuni, kuid KKI inspektorid R O ja R S tulid hiljem ja viibisid menetlustoimingute juures alates taara mõõtmisest kuni toimingute lõpuni. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja kala mõõtmise protokoll on allkirjastatud kõige menetlustoimingute juures viibivate isikute poolt – A.Ai, R.O ja R.Sega. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kirjeldatud menetlustoimingu käik (VT lk 4) ning kirjeldatud, et peale esimese kaalu jõkke viskamist ja kahest kastist koha jõkke ja kaile kallutamist „kaalumise jätkamiseks võetakse kasutusele teine inspektorite poolt toodud automaatkaal“, seega on protokollis jälgitav, ning arusaadav, et alatest sellest momendist (kaalumise jätkamisest) viibisid toimingute juures teised KKI inspektorid - R.O ja R.Sega. Kohus ei näe menetlusnormide rikkumist selles, et protokollid allkirjastasid kõik KKI inspektorid, sest nad reaalselt viibisid menetlustoimingute juures. Samuti tunnistaja A.A andis ütlusi, et 15.10.2018 sadamas olevad isikud olid närvis ning KKI inspektorite põhiliseks ülesandeks (KT lk 99) oli kalakaste kaaluda ja kaalumise näide kirja panna, kuid oleks nad hakanud pildistama, „kes teab mis oleks juhtunud“. Seega tunnistaja ütlustest selgub arusaadavalt, miks ei ole kalakastide kaalumine fotografeeritud. Peale selle kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et „fotode tegemine vaatluse käigus ja nende lisamine vaatlusprotokolli juurde ei ole obligatoorne“, ning õigesti tehtud viide RKKKL-s 3-1-141-09 välja toodud seisukohale, et fotode puudumine ei muuda vaatlusprotokolli ebausaldusväärseks tõendiks“. 8 Kalateade Peipsi 376118 ja R Gi rannapüügipäeviku lehest (VT t lk 11-12) tuleneb, et R G 15.10.2018 pani päevikusse andmed, et püüdis 90 koha ja 12 latikat. Kutsetunnistusest 044730 (VT t lk 17) R Gi kohta tuleneb, et ta on rannakalur II alates 04.09.
11. Karistusregistri väljavõttest (VT t lk 14) tuleneb, et seisuga 31.10.2018 oli R Gil 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 1 kehtiv väärteokaristus. Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et tunnistaja A.A ütlused ja dokumentaalsed tõendid ja lubatavad ja usaldusväärsed tõendid käeolevas väärteoasjas. R Gi ütluste kohaselt püüdis ta 15.10.2018 2,5 kasti koha, kokku umbes 90 kg. Kaalu hindas visuaalselt, laeval kunagi kala ei kaalu. Teab, et täis kast kaalub umbes 42 kg, kuid 2 kasti polnud täitsa täis ja kolmas oli poolik. Ta teatas selle koguse ka inspektsioonile. Kaldal kaalusid inspektorid kala. Teise kasti kaalumise ajal tekkis Bil konflikt inspektorite ja B viskas nende kaalu vette ning ajas kalakasti ümber. Ka tunnistaja M. Š ütluste kohaselt püüti 2,5 kasti koha ja umbes pool kasti latikat. 2 kasti polnud täitsa täis. Kaalu näitu ta ei näinud, kuid teab, et täis kast kaalub kuskil 40 kg. Tunnistaja E.Š ütluste kohaselt said nad 2,5 kasti koha, umbes 90 kg. Ühte kasti mahub 35-45 kg kala. Kastid ei olnud täis. G teatas inspektsioonile kalast ja tuldi kontrollima. Jõuti kaaluda 1 kast, kui tekkis konflikt Biga. Kaalu näitu ta ei näinud. Tunnistaja A B ütluste kohaselt inspektorid kaalusid kala, ta segas neid, astus kaalule või tõstis kaalu üles ja viskas kaalu jõkke. Ta hakkas inspektoreid segama teise kasti kaalumise ajal. Ta nägi kaalumise ajal näitu 50 kg. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku, tunnistajate M. Ši, E.Š, A.Bi ütlused usaldusväärsed püütud koha kaalu ja kala kastide mahu osas, ning osas, mitu kasti jõudsid KKI inspektorid ära kaaluda ja kes viskas kaalud jõkke, sest ütlused on vastuolus tunnistaja A. Ai ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos lisadega. Kohus leiab, et R.G, tunnistajad M.Š, E.Š, A.B andsid R.Gi õigustavaid ütlusi menetlusaluse isiku võimaliku vastutuse ja karistuse vältimise eesmärgil. Kalateate Peipsi 376118 ja R Gi rannapüügipäeviku lehe (VT t lk 11-12) kohaselt püüdis R G 15.10.2018 90 kg koha ja 12 kg latikat. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik R.G esitas keskkonnainspektsioonile andmed, et ta püüdis 15.10.2018 90 kg koha, kuid selle kaalumisel selgus, et tegelikult oli koha kaal kokku 130,54 kg, mis on 45% rohkem tema poolt deklareeritud kogusest. Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr. 155 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord § 20 lg 4 kohaselt ei tohi andmetes märgitud kalakogus ei laeva pardal või muus kala transportimiseks kasutatavas vahendis olevast ja maaletoodavast kalakogusest erineda rohkem kui kümme protsenti. Kuna R Gi poolt esitatud andmetest oli koha 45% rohkem, siis on ta rikkunud Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr. 155 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord § 20 lg
12. Seega loeb kohus tuvastatuks, et R G 15.10.2018 kell 17.59 Alutaguse vallas Rannapungerja külas Peipsi järvelt kutseliselt kalapüügilt tulnud kalapüügiloa XXX alusel kalalaevaga XXX-xxx maale toodud koha kogus erines rohkem kui 10% Keskkonnainspektsiooni 9 valvetelefonile 1313 eelteates esitatud ja püügipäevikusse märgitud koha kogusest. Eelteates ja püügipäevikus märgitud 90 kg asemel oli tegelikult püütud 130,54 kg koha. Tuues maale koha koguses, mis erines rohkem kui 10% eelteates ja püügipäevikus esitatud koha kogusest rikkus R G Kalapüügiseaduse § 61 lg 9 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr. 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 20 lg
13. Kalapüügiseaduse § 77 lg 2 kohaselt kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kalapüügiseaduse § 77 lg 2 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga. KPS § 77 lg 2 objektiivsed tunnused seisnevad kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumises. R Gile esitatud süüdistuses on tehtud viide konkreetsele normile, millise on R G rikkunud. Seega oma tegudega on R G täitnud Kalapüügiseaduse § 77 lg 2 järgi objektiivse koosseisu. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Kalapüügiseaduse § 77 lg 2 ettenähtud väärteona. R G pani toime kvalifitseeritud KPS § 77 lg 2 järgi väärteo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. R G on töötanud aastaid kutselise kalurina ja hästi teadis kui palju kala mahub ühte kasti. Tema ja tema kaaslaste käitumine 15.10.2018 sadamas (inspektorite tegevuse takistamine, kaalu jõkke viskamine, kala jõkke ja kaile kallamine) näitab, et R.G oli rikkumisest teadlik (oli teadlik, et teatatud kala kogus võib Maalselt erineda 10% ulatuses) ning tahtlikult eiras Kalapüügiseaduse sätteid. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et R G pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. 10 KPS § 77 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk summas 1200 eurot. Menetlusalune isik R G on karistatud KPS § 77 lg 2 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut s.o 400 eurot. Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3-1-1-43-06): „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti osutanud KarS § 56 lg-le, st karistuse kohaldamise alusele - isiku süüle, samuti on võetud arvesse kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, tahtluse liiki (otsene tahtlus) ning süüdlase isiksust, kellel oli Keskkonnainspektsiooni poolt otsuse tegemise ajal 1 kehtiv väärteokaristus. Samuti arvestas kohtuväline menetleja süüd vähendava asjaoluna seda, et maale toodava kala kogus, mis ületas lubatud 10 %, ei olnud väga suur. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et A A süü tase ei suur ning nõustub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega (sanktsiooni keskmisest määrast veidi madalamas määras). Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv 400 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut R Git edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetluskulud Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude hüvitamiseks R Gile. Taotluse kohaselt R Gi kaitsja taotleb hüvitada tekkinud menetluskulud, mõistes R Gi kasuks menetluskulude hüvitisena välja kokku 1584 eurot.

§ 38

lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud R Gi kanda. KOHTU MEETMED Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. 11 ( ) Larissa Prokopenko Kohtunik 12