lg 3 järgi Menetlusalune isik: V.H (ik XXX) RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 117 lg 1 p 4, § 120, § 132 p 1 kohus otsustas: Jätta V.H kaebus rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse liikluse ja sisepiirigrupi liikluspolitseinik Margo Päärmanni 26.05.2020 tehtud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,20,002345 muutmata. Kohus selgitab, et eelnimetatud kiirmenetluse otsusega menetlusalusele isikule rahatrahvi osalise tasumise võimaldamine ei võta menetlusaluselt isikult õigust tasuda rahatrahv ühe maksena. KarS § 66 lg-le 2 tuginedes võimaldada kohtuotsuse jõustumisel rahatrahvi tasumine ositi, lugedes viimase tasumise lõpptähtajaks 23.09.2020.a. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220172883488. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude otsuses nimetatud tingimustel ja korras. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1
lg 1 p 1 ja § 73 lg 2 nõudeid, pannes toime
lg 3 ja
Kuna
lg 3 ja
S § 63 lg 1 kohaselt karistus
Kaebuse sisu V.H esitas 04.06.2020 Pärnu Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse liikluse ja sisepiirigrupi liikluspolitseinik Margo Päärmanni 26.05.2020 kiirmenetluse otsusele nr 10220172883488 (väärteoasi nr 2670,20,002345). Oma kaebuses menetlusalune isik tunnistab, et kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas juhtis ta mootorsõidukit, mis ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning ületas lubatud suurimat sõidukiirust. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt puudusid karistuse määramisel kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samas menetlusalune isik avaldas sündmuskohal kahetsust, samuti endale teadaolevalt märkis kahetsuse ka ülekuulamisprotokolli. KarS § 57 p 3 tulenevalt on kahetsus karistust kergendav asjaolu. Samas otsusest nähtuvalt on menetlusaluse isiku kahetsus jäänud kergendava asjaoluna arvestamata. Menetlusalune isik selgitab, et rikkumine leidis aset, kuna ta töötab X-s, sh on antud ettevõtte juhatuse liige, ning teostas sõidukiga enne tehnoülevaatust proovisõitu, veendumaks, et sõiduk on tehniliselt korras ning sellega on võimalik tehnoülevaatus läbida positiivselt. Menetlusaluse isiku väitega haakub ka asjaolu, et sõidukile X, registreerimismärgiga X, millega rikkumine toime pandi, on teostatud rikkumise toimepanemisega samal päeval, s.o 26.05.2020, tehnoülevaatus. Lisaks selgitab menetlusalune isik, et rikkumine toimus valgel ajal, hea nähtavuse ning heade teeoludega maanteel, samuti ei olnud nähtavuse ulatuses teisi sõidukeid peale vastu sõitnud politseipatrulli. Menetlusalune isik mõistab, et eelviidatud asjaolu ei õigusta mitte kuidagi rikkumise toimepanemist ning puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut, kuid menetlusaluse isiku hinnangul võiks märgitud asjaolusid siiski süü suuruse hindamisel ning karistuse määramisel arvesse võtta. Menetlusalune isik leiab, et talle rikkumise eest määratud karistus on põhjendamatult raske. Menetlusalune isik eelnevalt viitas, et käesolevalt on jäetud arvestamata tema kahetsus. Samuti puuduvad isikul kehtivad karistused. Menetlusalune isik möönab, et ta on aastaid tagasi pannud toime liiklusalaseid rikkumisi, kuid käesolevaks ajaks on varasemad karistused kustunud ja kantud arhiivi. Samas varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-79-03, p 14 ja RKKKo asjas nr 3-1-1-111-12, p 5). Nimetatud keeld laieneb ka väärteoasjadele. Registrist kustutatud karistusandmed ei saa olla aluseks mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses, kuna see ei arvesta isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist ja kaugeneb karistusseadustiku § 56 lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest (RKKKo asjas nr 3-1-1-70-16, p 10). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kuna menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, ta kahetseb juhtunut ning arvestades rikkumise toimepanemise asjaolusid, leiab menetlusalune isik, et puuduvad igasugused põhjendused sedavõrd raske karistuse määramiseks. Samuti ei ole menetlusaluse isiku hinnangul määratud karistus kooskõlas kohtupraktikas välja kujunenud karistuse mõistmise põhimõtetega. Eelnevast tulenevalt leiab menetlusalune isik, et arvestades toime pandud rikkumist ja selle asjaolusid ning menetlusalust isikut, on määratud karistus ebaproportsionaalne. Seetõttu leiab menetlusalune isik, et talle määratud karistus on liialt raske ning soovib selle vähendamist. 2
lg 1 p 1 tulenevat reeglit, mille kohaselt suurimaks lubatud sõidukiiruseks, asulavälisel teel on 90 km/h, ning
lg 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk peab olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Väärteotoimikus oleva DVD-salvestise pealt nähtub, et politseiametnikud mõõtsid 26.05.2020 kell 12:06 X
lg-s 3 sätestatud väärteokoosseisu – mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ül etamine 41–60 kilomeetrit tunnis. Sõidukil tehnoülevaatuse puudumine on fikseeritud kiirmenetluse otsuses, mille kohaselt kohtuvälise menetleja ametnik on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ning neid väärteo kirjelduses kirjeldanud, tehnonõuetele vastavuse kontrolli puudumist kinnitab ka menetlusaluse isiku enda poolt kohtule esitatud kaebuses avaldatu, mille kohaselt menetlusalune isik tunnistab, et kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, ning ületas lubatud suurimat sõidukiirust. Seega on tõendatud, et V.H täitis
lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu – juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega ning kohtuvälise menetleja ametniku poolt vahetult tajutud väärteo tehiolude kirjeldusega on menetlusalusele isikule omistatavate väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises õigesti tuvastatud. Mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine asulavälisel teel suurima lubatud sõidukiiruse ületamisel õigesti kvalifitseeritud
lg-s 3 ettenähtud väärteona, samuti on õigesti kvalifitseeritud nõuetekohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõidukiga liiklemine
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h, siis rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja
lg 2 nõudeid ning tegemist on väärtegudega
lg 3 ja
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse liikluse ja sisepiirigrupi liikluspolitseinik Margo Päärmann, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et oma selgitustes sedastab menetlusalune isik, et ületas kiirust, et enne sõidukiga tehnoülevaatusele minemist veenduda, et sõiduk on tehniliselt korras ning sellega on võimalik tehnoülevaatus läbida positiivelt, leiab kohus, et antud süütegu pandi toime kavatsetult. Isik, sõites asulavälisel teel, kus
lg 1 p 1 kohaselt on maksimaalseks sõidukiiruseks 90 km/h, kiirusega 145 km/h selle jaoks, et seadistada oma sõidukit enne tehnoülevaatust ning olemata seejuures veendunud sõiduki tehnilises korrasolekus, pidi teo toime panema kavatsetult. Menetlusalune isik toob oma kaebuses välja, et rikkumine toimus valgel ajal, hea nähtavuse ning heade teeoludega maanteel, samuti ei olnud nähtavuse ulatuses teisi sõidukeid peale vastu sõitnud politseipatrulli. Kohtu hinnangul nimetatud asjaolu menetlusaluse isiku süü suurust ei vähenda, kuna 4
lg 1 ja 227 lg 3 koosseisude realiseerimisel isikul õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega kohus tuvastab, et menetlusalune isik on esitatud süüdistuste järgi süüdi
lg 1 ja 227 lg 3 järgi toime pandud väärtegudes ning on nendes ka õigesti kohtuvälise menetleja poolt süüdi tunnistatud. Karistus Rahatrahv on menetlusalusele isikule määratud
S § 63 lg 1 kohaselt pani isik toime ühe teoga 2 väärtegu ehk kaks väärtegu moodustasid ideaalkogumi, siis sellisel juhul määratakse üks karistus seaduse sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.
lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümneks kuuks,
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, seega on kohtuvälise menetleja poolt õigesti määratud rahatrahv üksnes
Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Süütegude ideaalkogumi korral mõistetakse üks karistus raskemat karistust ettenägeva süüteo eest, küll aga tuleb karistuse mõistmisel arvestada kõiki kogumisse kuuluvate süütegude asjaolusid vastavalt KarS §§ 56-58. Menetlusalust isikut karistati
lg 3 järgi põhikaristusena rahatrahviga 520 eurot, s.o 130 trahviühikut.
lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega, arvestades asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegude kogumi eest näeb seadusandja ühe võimalusena ka ette vabaduskaotusliku karistuse, järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus – rahatrahv – on isegi üks kergemaid karistusi, mida antud
Samuti on võimalus seaduse järgi kohaldada ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni, mida antud juhul samuti ei tehtud. Või malik oli ka põhikaristus üksnes sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni – ka seda ei tehtud.
lg 2 järgi on karistusraam 200 trahvi ühikut ehk 800 eurot, seega karistuse keskmiseks määraks on 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Samas isikule ei heidetud ette vaid ühte tegu, vaid ta on süüdi ka
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteos, mistõttu isiku süü suurus kokkuvõttes on üle keskmise sanktsiooni määra ja väärib ka sellest johtuvalt vastavat karistust. Menetlusalune isik leiab, et karistuse määramisel ei ole kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluga – kahetsusega. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on tõesti menetlusalune isik avaldanud, et „auto seadistamisel ületasin kiirust kahetsen“. Seega on nimetatud kaebuse esitaja etteheide õige ning maakohus saab analüüsida, kas see annab alust iseenesest ka mõistetud karistuse vähendamiseks. Siiski võttes arvesse isiku süü suurust väärtegude toimepanemises, st isikul esines raskeim tahtluse liik – kavatsetus, sõites sõidukiga, millega ei oleks tohtinud sellel hetkel avalikus liiklusruumis üldse liigelda ja ületades ka kiirust mitte vähem kui 47 km/h, on kohtu hinnangul süü suurust arvestades põhjendatud määrata keskmist määra ületav rahatrahv ning see on ka kooskõlas isikul esineva kergendava asjaoluga. Kohus märgib ka, et asjaolu, et menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad, on argumendiks 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.