4-19-3650 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3650 (kohtueelses menetluses 2302,19,008244) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi T.F ’i 02.07.2019.a kaebus Piirivalveameti 26.06.2019.a 2302,19,008244. Politsei- ja otsusele väärteoasjas Kaebuse esitaja T.F, isikukood: XXX; elukoht: xxxx; epost: xxxx. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta T.F’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.06.2019.a otsusele väärteoasjas 2302,19,008244 kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti 26.06.2019.a otsus väärteoasjas 2302,19,008244 muutmata. 3. Vastavalt LS § 127 on T.F kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. 4. Kohtuotsuse ärakiri saata T.F’ile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus grupile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU 4-19-3650 26.06.2019.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja R. A üldmenetluse otsuse väärteoasjas 2302,19,008244 T.F ’i suhtes. Kohtuväline menetleja määras T.F ’ile karistuseks LS § 227 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 (neljaks) kuuks. Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg 3 järgi selle eest, et ta 02.06.2019 kell 19:30 Harju Maakonnas, Tallinnas Peterburi teel juhtis mootorsõidukit kiirusega 110 km/h +-4 km/h, millega ületas suurimat lubatud suurimat s õidukiirust (50 km/
- h)mitte vähem kui 56 km/h. Väärteoprotokolli ja – otsuse kohaselt rikkus T.F sellise tegevusega LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõudeid. KAEBUSE SISU 02.07.2019.a esitas T.F kaebuse eelnimetatud kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebaja palub asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga. Kaebuse põhjuseks on puhkuse ajal planeeritud sõit xxxx. Menetlusalune isik soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 24.07.2019.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 1. Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis. Kuivõrd LS § 227 lg 3 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 15 lg 1 p 2. Antud sätte kohaselt on 2 4-19-3650 asulasisesel teel lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h. Seega peab kohus analüüsima, kas T.F juhtis mootorsõidukit liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest kiiremini. Väärteoprotokolli nr 20190602438302 kohaselt juhtis T.F 02. juunil 2019.a kella 19.30 ajal Harjumaal, Tallinnas, Peterburi teel mootorsõidukit xxxx (registreerimismärgiga xxxx) kiirusega 110 km/h (+/-4 km/h), millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/
- h)mitte vähem kui 56 km/h. Menetlusalune isik põhjendas rikkumist sellega, et soovis peale auto remonti kontrollida auto võimekust. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt (mis asendati heli- ja videosalvestusega) kasutati kiirusmõõturina LaserCam 4 (nr LE0205). Väärteomaterjalidele lisatud taatlustunnistuse nr TTRS 18/00181 kohaselt vastab mootorsõiduki sõidukiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtur LaserCam 4 Majandus- ja taristuministri 20.09.2016 määruse nr 57 lisa p.8.1 nõuetele ning on läbinud kordustaatluse. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et T.F juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas lubatud sõidukiirust ületades. Sealjuures ei vaidlusta menetlusalune isik ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise toimepanemist. Seega vastab T.F ’i poolt toimepandud tegu LS § 227 lg 3 sätestatud objektiivsetele tunnustele. 2. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS § 227 lg 4 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisulise vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. T.F ’i poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (56 km/h), et see pidi olema menetlusalusele isikule selgelt tajutav ja ei saanud jääda talle märkamatuks. Samuti nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et T.F ületas kiirust tahtlikult ja kavatsetult, tehes seda eesmärgiga kontrollida parandusest tulnud sõiduki võimekust. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud teadlikult ja kavatsetult. Kohus leiab, et T.F on täitnud LS § 227 lg-s 3 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu. 3. Õigusvastasus ja süü T.F ’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. T.F oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud 1999. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on menetlusaluse isiku tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. KARISTUS LS § 227 lg 3 võimaldab kohtuvälisel menetlejal lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kohaldada põhikaristusena kuni 200 trahviühiku suurust rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut LS § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. 3 4-19-3650 Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk ületas suurimat lubatud sõidukiirust 56 kilomeetrit tunnis, sõites asulasisesel teel 110 km/h (+/-4 km/h). Niivõrd suures ulatuses lubatud kiiruse ületamine ohustab reaalselt nii juhi kui teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Nimetatud kiirusega sõitmisel on mootorsõiduki pidurdusteekond oluliselt pikem ning juhi võime ohutult reageerida erinevatele liiklusolukordadele oluliselt väiksem. Võttes arvesse ka asjaolusid, et kiiruseületamine pandi toime suure liiklustihedusega teelõigul ning subjektiivset koosseisu (kavatsetus), tuleb isiku süüd hinnata suureks. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri kohaselt on T.F’il 1 kehtiv väärteokaristus. Viimati karistati T.F-i väärteokorras LS § 227 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot. Karistus täidetud 27.08.2018. a. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (Riigikohtu kriminaalkolleegium otsus 3-1-1-70-16, p 9). Väärteoasja materjalidest ilmneb, et T.F ’ile liiklusseaduse nõuete rikkumise eest viimati määratud karistus on seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja neid tuleb iseloomustava asjaoluna karistuse mõistmisel arvesse võtta. Samuti peab märkima, et isik ei ole väljendanud toimepandud süüteo osas kahetsust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik menetlusalust isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt T.F ’ile määratud karistus (juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks) süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele.Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mis antakse isikule teatud tingimuste täitmisel ja selle eriõiguse kasutamisel tuleb järgida üldkehtivaid liiklusreegleid. Kohtu hinnangul ei täidaks rahatrahvi kohaldamine antud juhul eripreventiivset eesmärki. Karistus peab tagama, et isik ei saaks samalaadseid rikkumisi toime panna. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Karistusliigi valimine ei ole mitte menetlusaluse isiku privileeg, vaid karistuse kohaldaja kaalutlusõigus. Kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155. ( Violetta Kõvask Kohtunik ) 4