← Eesti

4-19-5390/11

4-19-5390 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

  1. november 2019, Tallinn, kirjalik menetlus 4-19-5390 (2302,19,011968) Elina Elkind S.F kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  2. oktoobri
  3. a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,011968, millega karistati S.F liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot S.F (isikukood XXX; elukoht: xxxx; e-mail: xxxx) PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
  4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  5. oktoobri
  6. a otsus väärteoasjas nr 2302,19,011968, millega karistati S.F liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot osaliselt, s.o rahatrahvi täitmise tähtaja osas.
  7. Teha tühistatud osas uus otsus, mille kohaselt rahatrahv tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, esimesed 5 kuud igakuiselt 66,67 eurot ja viimasel kuul 66,65 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  9. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
  10. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 1 4-19-5390
  11. Rahuldada menetlusaluse isiku kaebus.
  12. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  14. oktoobri
  15. a otsusega karistati S.F LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit
  16. augustil 2019 kell 19:00 KIIA - VÄÄNA-VITI tee
  17. kilomeetril ja kaldudes vastassuunavööndisse ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusoludele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida juht pidi nägema ning sõitis otsa vastassuunast otseliikunud sõiduautole xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju K Rile ning varalise kahju ja tervisekahjustused A Jle. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 3 p 2 ja LS § 14 lg 1 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo. Menetlusaluse isiku kaebus
  18. Menetlusalune isik taotles kaebuses rahatrahvi tasumist 6 kuu jooksul, kuna ta õpib xxxx 100%-lise õppekoormusega ja töötab xxxx osalise koormusega. Soovib kirjalikku menetlust. Kohtuvälise menetleja vastus
  19. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi võib lubada tasuda osade kaupa, muus osas palub jätta otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  20. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
  21. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
  22. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 4-19-5390
  23. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx
  24. augustil 2019 kell 19:00 KIIA - VÄÄNAVITI tee
  25. kilomeetril. Kaldudes vastassuunavööndisse, ei kohandanud ta oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusoludele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida juht pidi nägema ning sõitis otsa vastassuunast otseliikunud sõiduautole xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju K Rile (sõiduki xxxx omanik) ning varalise kahju ja tervisekahjustused A Jle. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 3 p 2 ja LS § 14 lg 1 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo.
  26. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja väärteotoimikus olevad tõendid on lubatavad. LS § 223 lg 1 sõnastusest johtuvalt tuleb esiteks sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning siis teoga põhjuslikult seotud koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine.
  27. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud fotodelt (tl 1-20) nähtub, et KIIA VÄÄNA-VITI tee
  28. kilomeetril paikneb poolenisti kraavis katkise esiotsaga xxxx registreerimisnumbriga xxxx ja vastassuunas paikneb katkise esiosaga sõiduk xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Sõidukite vahel asfaltteel on näha kraapejäljed ja maas on erinevaid sõidukidetaile.
  29. Menetlusaluse isiku S.F ülekuulamise protokollist (tl 26) nähtub, et ta tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Ta jääb tunnistaja ülekuulamise protokollis antud ütluste juurde (tl 23), mille kohaselt paistis talle päike silma ja päikesesirmi ette tõmmates kaldus vastassuunavööndisse ja sõitis otsa vastutulevale sõidukile. Ta ei vähendanud sõidukiirust, kuna vastutulevat sõidukit ta üldse ei näinud. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja A J ülekuulamise protokoll (tl 25), mille kohaselt sõitis vastutulev sõiduk keset teed ja siis viimasel hetkel kaldus tema sõidusuunda ning toimuski kokkupõrge. A J on esitanud ka oma sõiduki pardavideokaameraga tehtud salvestise, kus on selgelt näha, kuidas päikeseprillidega naisterahva juhitud sõiduk registreerimisnumbriga xxxx liikus pärisuunavööndist vastassuunavööndisse ja põrkas kokku A J sõiduki parempoolse esiküljega.
  30. LS § 14 lg 1 kohaselt on sõidukite liiklus parempoolne, menetlusalune isik sõitis aga (põhjendamatult) vastassuunavööndis. Seega rikkus S.F LS § 14 lg 1 sätestatud nõuet. Väärteootsuses on menetlusalusele isikule ette heidetud ka LS § 50 lg 3 p 2 rikkumist, mille kohaselt juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Sündmuskohal oli piirkiiruseks 50 km/h ja menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt paistis talle päike nii silma, et ta ei näinud midagi ja pidi sättima päikesesirmi, kuid kiirust ta ei vähendanud. Olukorras, kus sõidukijuht mingil põhjusel tõesti ei näe eesolevat teed ja tal on vaja seda olukorda parandada, tuleb kiirust igaks juhuks vähendada või peatuda, kuni nähtavus jälle taastub. Seda menetlusalune isik aga ei teinud, vaid sõitis samal kiirusel edasi.
  31. Sõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx vaatlusprotokolli kohaselt (tl 21) on sõiduki parem külg esiosast kuni kõrvalistuja ukseni deformeerunud ja esiklaas on mõranenud. Sõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx vaatlusprotokollist (tl 22) nähtub, et sõiduki parem esinurk, 3 4-19-5390 esiratas ja velg on purunenud. Seega on sõidukite vaatlusprotokollidega tõendatud, et mõlemal sõidukil on tekkinud kahjustused, mis tähendab, et sõiduki xxxx omanikul A Jl ja xxxx omanikul K Ril on tekkinud varaline kahju. SA PERH teatises (tl 24) on fikseeritud A Jl tuvastatud tervisekahjustused, s.o rindkere põrutus paremal, parema käe sõrmede marrastused ja parema kopsu põrutus. Seega on tõendamist leidnud, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis teisel inimesel tervisekahjustus, samuti põhjustas menetlusaluse isiku tegevus kahele isikule varalist kahju.
  32. Menetlusaluse isiku ütlustega loeb kohus tõendatuks, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Kuigi S.F ei tajunud, et ta liigub vastasssuunavööndis, saanuks ta seda vältida, vajadusel eelnevalt päikesesirmi sättimiseks peatudes. Kohtu hinnangul on etteheidetav tegu toime pandud kergemeelsusest, sest isik sai aru oma käitumise ohtlikkusest, kuid lootis vältida sellega kaasnevaid ohtlikke tagajärgi. Sellest tulenevalt järeldab kohus, et menetlusalune isik põhjustas talle omistatavaid tagajärgi hooletusest, sest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud neid ette nägema.
  33. Kohtu hinnangul puuduvad isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 3 p 2 ja § 14 lg 1 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ja tervisekahjustused. Karistus
  34. Karistuse mõistmise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  35. LS § 223 lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusalusele isikule on karistus mõistetud alla sanktsiooni keskmist määra. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh põhjustatud tervisekahjustuste ja sõidukitele tekitatud kahju ulatust. Kuigi A. J tervisekahjustused ei olnud rasked, põhjustati sõidukitele olulist kahju. Arvestades, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest, kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsuse näol ja varasemate liiklusrikkumiste puudumist, siis leiab kohus, et karistus on proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt.
  36. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et isikule etteheidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise menetleja määratud karistus on proportsionaalne süü suurusega ja põhjendatud nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkidega.
  37. Menetlusalune isik taotleb talle mõistetud karistuse ehk rahatrahvi täitmist ositi, põhjendades taotlust asjaoluga, et ta on õpilane ja käib tööl osalise koormusega. Kohus peab võimalikuks määrata karistuse täitmist ositi 6 kuu jooksul. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o rahatrahvi maksmise tähtaja osas ja rahuldab menetlusaluse isiku kaebuse, määrates, et rahatrahv tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 6 4 4-19-5390 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, nii et esimesed 5 kuud igakuiselt 66,67 eurot ja viimasel kuul 66,65 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  38. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.