Obsah (6)

§ 50§ 2§ 15§ 32§ 33§ 56

4-19-6297 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2020. a, Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-6297 Kohtunik Piia Jaakso

§ 50

lg 2 järgi ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, mistõttu ei välista menetlusaluse isiku põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta pole

§ 50lg 2 märgitud isik.

T.K-le süüks arvatud väärtegu on toime pandud tahtlikult. Kui eelneval õhtul alkoholi tarvitanud isik ei veendu järgmise päeva hommikul oma seisundis, vaid asub sõidukit juhtima vaid enesetunde järgi, siis ta teab, et võib mootorsõidukit juhtida juhile keelatud seisundis. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust. Kui isik paneb toime väärteo, peab ta arvestama, et sellele järgneb karistus, mis võib mõjutada tema materiaalset toimetulekut. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 17, 25-26/. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas T.K on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -indikaatorvahendi kasutamise protokoll 10.11.

1. a /VTT tl 1/; -joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /VTT tl 1 pöördel/; -tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 10.11.
2. a ja väljatrükk /VTT tl 2/; -menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 10.11.
3. a /VTT tl 3/. 2 4-19-6297 Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et T.K juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg. T.K rikkus LS § 69 lg 3 mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et T.K poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades – täidab LS § 224 lg 1 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et T.K pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest. T.K on öelnud, et jõi eelmisel õhtul pitsi viina ja paar pudelit õlut, kuid hommikul ei tundnud, et oleks joobes. Kontrolli käigus /VTT tl 2 pöördel/ on tuvastatud T.K silmade punetus ja alkoholi lõhn suust, kuid ei käitumises ega reaktsioonides häireid ei ole esinenud. Kohtuväline menetleja leidis, et kuna oli alkoholi lõhn suust, siis see viitab tahtlikule teole ja isik oleks pidanud ilma alkomeetrit kasutamata aru saama, et on mootorsõiduki juhtimiseks keelatud seisundis. Kohus leiab, et alkoholilõhna suust isik ise ei tunne ja kuna muud kõrvalekalded puudusid, ei ole tõendatud, et T.K tahtlikult asus mootorsõidukit keelatud seisundis juhtima. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et T.K ei teadnud mootorsõidukit juhtima asudes, et ta on seisundis, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et T.K on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et T.K poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on T.K karistanud LS § 224 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks . Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistust kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus ja süü tunnistamine, T.K on karistama isik, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolud tõepoolest esinevad. Kohus leiab, et tegvkahetsuseks tuleb lugeda ka seda et T.K on endale ostnud alkomeetri /tl 27/. Kohtuväline menetleja leiab, et T.K süü on keskmisest suurem – kohus nõustub kaebuses välja tooduga, et väärteootsusest ei ole aru saada, kuidas kohtuväline menetleja on sellisele järeldusel jõudnud.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis T.K puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et T.K süü on väike, tegemist on ühe normi rikkumisega, tegu on toime pandud hooletusest, T.K väljahingatavas õhus oli alkoholi vaid 0,08 mg/l rohkem kui piir, millest algab mootorsõiduki juhtimisõiguse keeld. 3 4-19-6297 Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja viitas seisukohas /tl 17/, et T.K on 18.08.2019 toime pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo. Kohtu nõudel edastas kohtuväline menetleja /tl 13-15/ 13.09.

1. a otsuse väärteoasjas nr 2390,18,000270, mille kohaselt karistati T.K 18.08.
2. a toime pandud rikkumise eest LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga. T.K on karistusregistri teatise /tl 9/ kohaselt karistamata isik, järelikult eelnimetatud otsusega mõistetud karistus on kustunud ja kohus jätab väärteootsuse nr 2390,18,000270 tõendite kogumist välja. Väärteotoimikus oleva 02.12.2019, s.o kohtuvälise mentleja poolt otsuse tegemise päeval tehtud karistusregistri väljavõte /VTT tl 5/ näitab samuti, et T.K on karistama isik. Politsei viited sellele, et T.K, olles mootorsõiduki juhtide õpetamisega, seotud, on suurema teadlikkusega liiklusnõuetest ja peab ise õpilastele eeskujuks olema. Kohus nõustub selle seisukohaga, kuid käesoleva väärteo puhul karistuse mõistmisel ei tingi see kuidagi raskema karistuse mõistmist, sest kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et väärtegu oleks toime pandud tööülesandeid täites. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel on oluline, et T.K väljahingatavas õhus oli alkoholi vaid 0,08 mg/l rohkem kui piir, millest algab mootorsõiduki juhtimisõiguse keeld. Ka see on rikkumine, kuid olukorras, kus politsei ei tuvastanud T.K puhul kõrvalekaldeid ei käitumises ega reaktsioonides ja protokollis pole talle süüks arvatud ka muude liiklusnõuete rikkumist, ei tingi karistuse üldpreventiivne eesmärk oluliselt karmima karistuse mõistmist. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt viidatud Riigikohtu lahend 3-1-1-6-17, kus öeldakse, et liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisel kuigivõrd kaasa, ei anna alust kõrvale kalduda

§ 56lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustest.

Seadusandja on kehtestanud ka raskete liiklusrikkumiste puhul karistusraamid ja karistuse mõistmisel tuleb lähtuda

§ 56lg 1 sätestatud alustest.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole karistust määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele ja seetõttu kohus tühistab väärteootsuse määratud karistuse osas. Kohus teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda T.K olukorda. Kohus leiab, et T.K süü on väike, karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, tegu on toime pandud hooletusest. Lähtudes eeltoodust karistab kohus T.K LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 2 rahuldab kohus T.K kaebuse, tühistab PPA Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 02.12.2019. a otsuse väärteoasjas nr 2390,19,000502 määratud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 1, § 69 lg 3,

§ 56lg 1, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4