Obsah (10)

§ 199§ 202§ 424§ 263§ 66§ 68§ 74§ 56§ 44§ 45

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-11463 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Ma

§ 199

lg 1 järgi ja I.T süüdistuses

§ 202

lg 2 p 2 järgi Süüdistatav G.A , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx , varem kriminaalkorras karistatud 11.08.2009 Viru Maakohtu poolt

§ 424

järgi 5 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga ühes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 k, väärteo toimepanemise eest karistatud 1-l korral, - Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Süüdistatav I.T , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx, töövõimetuspensionär töövõimekaotusega 80%, varem kriminaalkorras karistatud 24.03.2009 Harju Maakohtu poolt

§ 263

p 3 järgi 4 k vangistusega, millest eelvangistusaja mahaarvamisega kuulus ärakandmisele 3 k 28 p vangistust tingimisi 1 a 6 k katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 26-l korral, rahatrahvid tasumata, kahtlustatavana kinni peetud 07.-08.07.2011, v.-adv. Lembit Nirgi 2 Kaitsja RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 koh us otsustas: Süüdi tunnistada G.A

§ 199

lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, s.o summas 480 kaheksakümmend) eurot. (nelisada

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul selliselt, et alates juunist 2013.a tuleb tasuda igak uuliselt vähemalt 40 eurot, lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt

1. maiks 2014.a. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdi tunnistada I.T

§ 202

lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 07.-08.07.2011, s.o 2 päeva karistusaja hulka, I.Tkuulub ärakandmisele 5 (viis) kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 74

lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui I.T ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§- s 75 sätestatud käitumisk ontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrata I.T katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama k ohtu määratud alalises elukohas xxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. I.T-le määratud katseaja alguseks lugeda 13.05.2013. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista G.A-lt ja I.T-lt kummaltki menetluskuluna sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse. 3 KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista G.A-lt ja I.T-lt kummaltki menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere 5a, 41531 Jõhvi) kasuks 268,80 (kakssada kuuskümmend kaheksa eurot ja 80 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 44,80 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatava G.A kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista G.A-lt menetluskuluna kaitsjatasu 314,23 (kolmsada neliteist eurot ja 23 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest era ldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo (asukoht Lai 11, 44308 Rakvere ) kasuks 280,80 (kakssada kaheksakümmend eurot ja 80 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 46,80 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava I.T kaitsjana osutatud õigusabi eest. K rMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista I.T lt menetluskuluna kaitsjatasu 357,55 (kolmsada viiskümmend seitse eurot ja 55 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga ja Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada G.A-ltasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 794,68 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates juunist 2013.a igakuiselt vähemalt 66,23 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada I.T tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 838 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates juunist 2013.a igakuiselt vähemalt 69,84 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni. G.A ja I.T tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 n ing selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. maist 2013 (seega hiljemalt
3. maiks 2013 ). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
4. juunist
5. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
6. juunist
7. SÜÜDISTUSED G.A on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ajavahemikul 28.05.2011.a kuni 29.05.2011.a kella 19.00-ni varastas xxxx korterist oma xxxx K R kuuluvad kolm kullast käevõru koguväärtusega 600 eurot, kullast rippuvad kõrvarõngad väärtusega 124,63 eurot, kullast rippuvad kõrvarõngad väärtusega 127,82 eurot, kullast rippuvad kõrvarõngad 4 väärtusega 51,13 eurot, kullast sõrmuse väärtusega 102,26 eurot, kullast ripatsi väärtusega 44,74 eurot, tekitades kannatanule kokku varalise kahju summas 1050,58 eurot. Seega G.A, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.T on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ostis G.A-lt

1. aasta mai lõpus – juuni alguses kahel korral täpselt tuvastamata kuupäevadel viimase poolt oma xxxx K R
2. aasta maikuu lõpus varastatud kuldehted – kolm kullast käevõru koguväärtusega 600 eurot, kullast rippuvad kõrvarõngad väärtusega 124,63 eurot, kullast rippuvad kõrvarõngad väärtusega 127,82 eurot, kullast rippuvad kõrvarõngad väärtusega 51,13 eurot, kullast sõrmuse väärtusega 102,26 eurot, kullast ripatsi väärtusega 44,74 eurot, kokku ehteid kogusummas 1050,58 eurot, olles teadlik, et kuldehted on G.A poolt oma xxxx varastatud ning müüs need edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. Seega I.T, omastades ja turustades vähemalt teist korda süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, pani toime

§ 202lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID Süüdistatav G.A tunnistas kohtuistungil ennast temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi. G.A väitel see vist oli

1. või
2. kuupäev, oli mai lõpp
3. Kõik sai alguse suurest joomisest K K . G.A möönis, et läks vargile ilmselt raha saamise eesmärgil. I.T pakkus ise välja, et kas tal on kodus k ulda. Tema ütles I.T le , et xxxx on midagi. G.A oma sõnul küsis I.T käest, et kas mingeid jamasid ei tule ja I.T ütles, et keegi ei saa seda tunnistada, nägijaid ei ole ja siis läks kaubaks. G.A ütlustest nähtub, et nad sõitsid tema maja ette. Kui tema läks xxxx ehteid tooma, ütles ta seda ka K K ja I.T le , kes jäid autosse. Asju võttis ta kahes osas. Kokku võis olla 3 käevõru, kolmed kõrvarõngad, sõrmus ja ripats. Kõik need kullast esemed andis ta kahes osas I.T le . Esimesel korral andis ta käevõrud, teisel korral väiksemad asjad. Esimese korra eest sai ta Andrus I.Tilt 50 eurot ja teise korra eest 60 eurot, kokku 110 eurot. Hindaja oli I.T . G.A sõnul nägi müümist pealt K K , kes istus autos ees, kui tema tuli tagant uksest. G.A võttis omaks, et xxxx ei julgenud ta kohe tunnistada, et vargil käis, tal oli siis deliirium ka. G.A jäi selle juurde, et ta ütles I.T le , et ta varastas kodust oma xxxx ehted. Ehete kahes osas toomist põhjendas G.A sellega, et esimese raha jõid nad kähku maha ja siis oli vaja uut raha. Ajaline vahe esimese ja teise korra vahel oli ilmselt 1 päev. G.A kahetses toimepandut. Süüdistatav I.T tunnistas kohtuistungil ennast temale esitatud süüdistuses osaliselt süüdi. I.T ütlustest nähtub,K et K ja G.A oli tõsine alkoholiprobleem. Nad käisid talle närvidele, et laena raha, mispeale tema ütles, et kui tahate raha saada, peate mida gi müüma. Teda huvitas kuld. I.T sõnul G.A ütles, et läheb toob kulda. Nad jäid G.A maja trepikoja ette autosse K K ootama. G.A käis üksi korteris ära. Tagasi tulles ütles G.A, et on olemas. See ütlemine oli autos, kus oli ka K K . Nad (G.A ja K K ) said raha ja see päev lõppes koomaga nende jaoks. Järgmisel eval pä G.A läks ja tõi jälle, öeldes, et tal on veel pakkuda, et tal on raha vaja. Ka sel korral oli juures K K . I.T kinnitas, et kui on pakkuda ja tal on raha, siis ta ostab. Tal oli kahtlus ja ta pidas võimalikuks, et need ehted varastas G.A oma xxxx tagant, sest kust alkohoolik saab selliseid asju. I.T põhjendas oma käitumist sellega, et ega nemad ei anna ka sulle valikut, sa pead ostma. Andrus 5 I.T oma sõnul ei sundinud G.A oma xxxx tagant varastama. Ehted olid sellised, mis võisid kuuluda naisterahvale. Ta ei teadnud, et paneb toime kuriteo. Nende ehete eest maksis ta 200 eurot, sinna lähedale, sest kuld on kallis. I.T väitel müüs ta ehted pandimajja Tallinnas, saades kuskil 100 eurot kasu. Kannatanu K R kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav G.A on tema poeg. Süüdistatavat I.T ta ei tunne, kuid on viimast näinud nende maja ümber luuramas ja passimas. Kaja G.A ütlustest nähtub, et varguse avastas ta 29.05.2011, kui tuli töölt koju, sest kilekott oli väljas, kus tal kuldehted sees olid ning kõik, mis oli kilekotis, oli ära viidud. Kuna sisse murtud ei olnud, siis teadis ta kohe, et nende korteris on käinud alkohoolikust poja sõbrad. Poeg väitis talle algul, et tema ei ole teinud, kuid hiljem tunnistas üles, et tema võttis. K R arvates kasutas I.T ära s eda, et tema poeg on alkohoolik. I.T teadis, et kuldesemed on varastatud, kuivõrd alkohoolik ei investeeri kulda. Kilekotis olid tal 3 kullast käevõru, mis olid karpide sees. Ühel käevõrul (katkine) olid sinised kivid peal, üks käevõru oli 0,5 cm lai, graveeringuga, kolmas käevõru oli lillornamendiga, roosa kiviga. Kaduma läksid tal veel 1 ripats (tilga kujuline, roosa kiviga), 1 sõrmus (punaste kividega), kolm paari kõrvarõngaid. Ühed kõrvarõngad olid 8kujulised, teravatipulised, teised kõrvarõngad olid nagu 2 ketti ja mõlema otsas väiksed südamed, kolmandad kõrvarõngad olid nagu ketid ja otsas valge kulla lüli. Tegemist oli peale vaadates naiste ehetega. Hinnad kaduma läinud kuldesemetele sai ta selliselt, et käis poes ja vaatas analoogsete asjade hindu, sest osa asju olid poes olemas. Tunnistaja K K kinnitas kohtuistungil, et ühel päeval, võis olla mai lõpus 2011, sõitsid nad G.A maja juurde. Tema oli võtnud ja G.A oli ka purjus. Kuna neil oli vaja viinaraha teha, siis käis G.A korraks toas ja tõi peotäie ehteid. K K sõnul olid nad G.A-ga juba pikalt napsi võtnud. K K väitel andis G.A oma kodust toodud kuldehted I.T le. Hiljem sai ta G.A käest teada, et viimane müüs need I.T-le, saades nende eest 150 või 200 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki isikulisi tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et nendega saab lugeda tõendatuks süüdistatavate G.A ja I.T süü neile esitatud süüdistustes . Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist see, et G.A varastas kahel korral süüdistuses tähendatud ajal xxxx korterist oma emale K R kuuluvaid erinevaid kuldehteid koguväärtusega 1050, 58 eurot. G.A on ennast vargus es täielikult süüdi tunnistanud, põhjendades toimepandut sooviga saada raha alkoholi ostmiseks. Kannatanu K R avastas varguse 29.05.2011, kui ta töölt koju tuli. Arvestades asjaolu, et korterisse sissemurdmise jälgi ei olnud, langes K R kahtlus oma alkohoolikust pojale G.A-le või viimase sõpradele. Hiljem tunnistas G.A ise emale üles kuldehete varguse. K R on temalt varastatud kuldehteid väga üksikasjalikult kirjeldanud, määrates neile reaalsed 6 hinnad. Samuti leidis tõendamist see, et I.T ostis G.A-lt süüdistuses tähendatud ajal kahel korral nimetatud kuldehteid, olles teadlik sellest, et need kuldehted on süüdistatava G.A poolt oma ema tagant varastatud. Kohtul ei ole mingit põhjust kahelda süüdistatava G.A ütlustes , et ta ütles I.T le , et ta varastas kodust oma ema ehted. I.T kinnitas ise, et tal oli kahtlus ja ta pidas võimalikuks, et need ehted on G.A oma ema tagant varastanud, sest kust alkohoolik saab selliseid asju, liiatigi oli tegemist naisterahva ehetega. G.A sõnul sai ta esimesel korral I.T-lt kuldehete eest 50 eurot, teisel korral 60 eurot. I.T on öelnud, et maksis kuldehete eest kokku kuskil 200 eurot. Kuldehete üleandmist nägi pealt süüdistatavatega ühes autos istunud tunnistaja K K . I.T müüs ostetud kuldehted edasi Tallinnas asuvasse pandimajja, saades kasu kuskil 100 eurot. Varguse puhul on kaitst avaks õigushüveks omand. Objektiivne koosseis kujutab varguse puhul endast võõra vallasasja äravõtmist. Asi on alati isiku valduses, kui see on tema poolt valitsetavas ruumis (käesoleval juhul korteris). Tegu on lõpuleviidud asja äravõtmisega. Kohtu arvate s tegutses süüdistatav G.A oma emalt Kvõõraid R vallasasju kuldehteid varastades vähemalt otsese tahtlusega. Asjade ebaseadusliku omastamise suhtes oli tal kavatsetus, kuna eesmärgiks oligi asjad endale võtta.

§ 199

lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohus leiab, et süüdistatava G.A käitumises esinevad

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

§ 202

lg 2 p 2 näeb ette vastutuse süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara all mõeldakse eelkõige asja, mille süüdlane on omandanud süüteoga. Objektiivne koosseis on süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine. Vara omandamine on selle enda valdusse saamine mis tahes viisil (käesoleval juhul vargalt ülesostmine kahel korral). Turustamine on vara võõrandamine mis tahes tehingu vormis (käesoleval juhul edasi müümine). Subjektiivsest küljest eeldab nimetatud koosseis tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähe malt kaudse tahtlusega. Seega piisab, kui omandaja, hoidja või turustaja peab võimalikuks vara süüteolist päritolu. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud see, et süüdistatav I.T pani talle inkrimineeritava kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatava I.T käitumises esinevad

§ 202

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

§ 199

lg 1 järgi ja

§ 202

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on teise raskusastme kuriteod, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava G.A karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, mis oli kohtu arvates siiras. Kohus süüdistatava I.T karistust kergendavaid asjaolusid ei leia, sest kohtuistung il ütlusi andes ta sisuliselt ennast süüdi ei tunnistanud ega saanud aru, et ta oleks midagi valesti teinud. Süüdistatavate G.A ja I.T käitumises puuduvad

§ -s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. 7

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat G.A on varem kriminaalkorras 1 -l korral karistatud, samuti on teda väärt eo toimepanemise eest 1-l korral karistatud. Süüdistatavat I.T on varem kriminaalkorras 1-l korral karistatud, väärtegude toimepanemise eest on teda 26-l korral karistatud, sealjuures väärib eraldi märkimist, et kõik temale määratud rahatrahvid on tasumata. Süüdistatav G.A töötab . Süüdistatav xxxx I.T on töövõimetuspensionär töövõimekaotusega 80%.

§ 199

lg 1 ja 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod võimaldavad vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeimaliigilist karistust, s.o rahalist karistust.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

§ 44

lg 2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel.

§ 45

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista minimaalselt kolmekümnepäevase vangistuse. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatava G.A puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada kõige kergeimaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, mõistes selle ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras ning võimaldades seda

§ 66lg 1 ja 3 alusel tasuda ositi ühe aasta jooksul võrdsetes osades.

Rahalist karistust kui kõige kergeimaliigilist karistust ei pea kohus põhjendatuks süüdistatavale I.T le mõista juba ainuüksi seetõttu, et tal on kõik väärteokorras määratud rahatrahvid tasumata. Süüdistatavat I.T võib kohtu arvates karistada lühemaajalise vangistusega, millise võib tema suhtes

§ 74

lg 1,3 alusel jätta tingimisi kohaldamata kaheksateist kuulise katseajaga ühes käitumiskontrollile allutamisega. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetutelt välja mõista kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 ning

§ 66

lg 3 võimaldab kohus süüdistatavatel G.A ja I.T ltasuda väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud ositi aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik