Obsah (6)

§ 2616§ 261§ 1901§ 1902§ 1904§ 190

Väärteoasi nr 4-19-3622 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2019. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3622 Kohtukoo

) § 1904 lg-te 1, 2 nõudeid ja pani toime

§ 2616lg-s 2 sätestatud väärteo.

6 lg-s 2

1. Maksu- ja Tolliameti 17.06.
2. a otsusega karistati Z.F

§ 261

sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud sõiduki registreerimistunnistusega ja väljatrükiga sõiduki põhiandmetest, samuti väljavõttega Maanteeameti andmebaasist, riikliku järelevalve kohaldamise protokolliga, Äriregistri väljatrükiga ning menetlusaluse isiku ütlustega. Väärtegu on toime pandud hooletusest. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna, et Z.F tasus teekasutustasu ära koheselt pärast rikkumise fikseerimist kohtuvälise menetleja poolt.

1. Menetlusalune isiku esitas 01.07.
2. a Tartu Maakohtule kaebuse (tl 1-3) kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti 17.06.
3. a otsuse väärteoasjas nr 930019000497 tühistamist täies ulatuses ning väärteo asjas menetluse lõpetamist süüteokoosseisu puudumise tõttu. Lisaks taotleb menetlusalune isik õigusliku seisukoha võtmist vaidlusaluses väärteoasjas väärteoprotokollist ja üldmenetluse otsusest tulenevate õiguslike tagajärgede osas. Kaebuses juhib menetlusalune isik tähelepanu asjaolule, et vaidlusaluses asjas koostatud väärteoprotokollis ning üldmenetluse otsuses on erinevad väärteoasja numbrid. Nii on kohtuvälise menetleja 17.06.
4. a üldmenetluse otsuses märgitud väärteoasja numbriks 930019000497, kuid 22.05.
5. a koostatud väärteoprotokollis on märgitud väärteoasja numbriks
6. Kaebuse esitaja möönab, et tegemist võib olla kohtuvälise menetleja poolse eksitusega, kuid samas leiab, et õiguslikust aspektist muudab selliselt saadud dokumentatsioon väärteoasja kehtetuks, s.t ühe asja raames koostatud väärteoprotokoll ei saa olla aluseks teises asjas koostatud otsusele. Kaebaja on seisukohal, et valesti on vormistatud väärteoprotokoll ja seega on kehtetu ka väärteootsus või valesti on vormistatud otsus, mis omakorda muudab otsuse tühiseks, kuna sellisel juhul ei eksisteeri sellise numbriga väärteoasja. Olematule väärteole viitav otsus on õigustühine. Kaebaja taotleb kohtult nimetatud ebakorrektsuses osas seisukoha võtmist. Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt 22.05.
7. a koostatud väärteoprotokoll rikub Graniidiksekus OÜ õigusi, ei ole seaduslik ning menetlusalusele isikule etteheidetav süütegu ei ole tõendatud. Menetlusalune isik esitas 04.06.
8. a väärteoasjas nr 930019000947 vastulause. Kaebusest nähtuvalt on väärteoprotokollis tõenditena loetletud järgmised dokumendid/fotod: riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokoll, foto teekasutustasu päringust, foto sõiduki registreerimistunnistusest, väljatrükk teekasutustasu andmebaasist, väljatrükk Maanteeameti andmebaasist (sõiduki taustakontroll), väljatrükk äriregistri andmebaasist (Z.F üldandmed) ja menetlusaluse isiku ülekuulamise 2 protokoll. Samas ei ole loetletud tõendeid väärteoprotokollile lisatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole väärteomenetluses menetlusaluse isiku hinnangul arvestatud materjale, mis kirjeldavad asjaolusid, kuidas sõiduk Renault (xxxxxx) avalikult kasutatavale teele ilma teekasutustasu tasumata oli sattunud. Tõendamata on väide, et Z.F oli kõne all oleva sõiduki lubanud avalikule teele ilma teekasutustasu tasumata. Z.F ei ole kunagi ei kõnealust sõidukit ega ka ühtegi teist sõidukit ilma teekasutustasu tasumata avalikule teele lubanud. Kaebuse kohaselt sattus sõiduk Renault, registreerimismärgiga xxxxxx, 18.01.
9. a liiklusõnnetusse, mis leidis aset Tallinn-Pärnu maanteel Varbola ristis. Nimetatud veok sõitis libeduse tõttu tagant sisse ees vasakpööret sooritanud sõidukile. Peale avariiga seotud menetlustoimingute lõppu viidi sõiduk esindusse remonti. Esialgse hinnangu kohaselt pidi veok uuesti sõidukorras olema 01.03.
10. a. Seadused ei kohusta tasuma teekasutustasu sõidukite eest, mis ei liikle avalikult kasutatavatel teedel. Tulenevalt asjaolust, et sõiduk oli
11. a veebruaris remondis ega kasutanud liiklemiseks avalikke teid, sõiduki eest kõnealust tasu ka ei makstud. Sõiduki remont lõppes tegelikkuses aga 18.02.
12. a. Sõiduki remonttööde lõppemisest teavitati sõidukiga töötavat juhti, kes oli esinduses kontaktisikuna arvel. Sõidukijuht leppis esinduse esindajaga kokku, et sõiduk antakse üle ja võetakse vastu 19.02.
13. a. Autojuht käsitles sõiduki töökojast äratoomist oma regulaarse tööülesandena ning ei informeerinud sellest eraldi tööandjat. Ettevõttes kehtiva töökorralduse kohaselt ei pea regulaarsete tööülesannete täitmiseks tööandjalt eraldi luba küsima ega juhtkonda informeerima. Seega ei saanud Z.F juhtkond (sh xxxxxxxxxxxx) teada, et sõidukile kavandatud remonttööd valmisid varem, kui seda oli esialgne prognoos. Peale sõiduki kätte saamist remondist, suundus autojuht veokiga Z.F-ile kuuluvale laoplatsile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkinnistu), mis oli ka asukohaks, kus sõiduk pidi lülituma tööprotsessi. Teelnimetatud asukohta peatati auto kontrolliks, mille käigus tuvastati teekasutustasu mittetasumise asjaolu. Juhul, kui Z.F oleks olnud teadlik asjaolust, et sõiduk suundub avalikult kasutatavale teele enne kavandatud tähtaega, oleks ettevõte tasunud ka teekasutustasu. Z.F tasub ettevõttele kuuluvate ning vastavale regulatsioonile alluvate sõidukite eest teekasutustasu regulaarselt ning ei ole mingit põhjust, miks ettevõtte oleks jätnud kõnealuse sõiduki eest teekasutustasu tasumata, kui oleks teadnud sõiduki suundumisest avalikult kasutatavale teele. Eeltoodust tulenevalt ei esinenud xxxxxxxxxxxxx käitumises tahtlusele viitavaid asjaolusid ega ka oodatava hoole puudumisele viitavaid asjaolusid. Järelikult puudub xxxxxxxxxxxxx käitumises subjektiivne koosseis, millest tulenevalt on välistatud ka tema vastutusele võtmine väärteoprotokollis kirjeldatud õiguslikel alustel. Kaebuse esitaja osundab äriseadustiku (ÄS) § 178 lg-le 1 ning leiab, et vastavalt seaduses sätestatule ka käitunud. Nimetatud asjaolu o tõendatud ettevõtte raamatupidamise, pangakontode väljavõtete ning vastavate registrite väljavõtetega, mis on menetlejale juurdepääsetavad. Käesolev üksikjuhtum tulenes teistest asjaoludest, mitte korraliku ettevõtja hoolsuse puudumisest. Lisaks leiabxxxxxxxxxxxxx, et on Z.F juhatuse liikmena seadusest tulenevaid kohustusi alati oodatava hoolega täitnud (TsÜS § 35). xxxxxxxxxxxxx käitumises teekasutustasu tasumata jätmisel ei esinenud tahtlust ega ka ettevaatamatust (KarS § 12 lg 3). Puutuvalt kohtuvälise menetleja seisukohta, et viimane ei nõustu vastulauses esitatuga, märgib kaebuse esitaja, et väärteomenetluses ei ole tegemist tsiviilvaidlusele kohalduva õigusloogikaga, kus osapooled peavad oma seisukohti tõendama. Väärteomenetlus on süüstav menetlus, kus isiku süü tuleb tõendada menetlejal ning menetleja peab esitama ka tõendid. Süüstatav isik võib enda kaitseks tõendeid esitada, kuid nende mitteesitamist ei saa talle ette heita. Kehtib süütuse presumptsioon. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja viitab dokumendile, mille kohaselt oli sõiduki Renault (xxxxxxxxhaagise koormaks liiv, kuid vastavat dokumenti tõendina ei esita. 3 Kaebaja märgib, et isegi kui koormaks oli liiv, siis nimetatud asjaolu ei tõenda, et menetlusalune isik oli teadlik, et sõiduk on remonditöökojast väljunud ja asunud liiva vedama. Tegemist ei ole asjaoluga, mis tõendaks xxxxxxxxxxxxi käitumises esinevaid tahtlusele viitavaid asjaolusid süüteo toimepanemisel. Liiva vedamine on automaatne tööprotsess, milleks autojuht ei pea ettevõtte juhatuselt eraldi luba küsima.
14. Vastavalt Tartu Maakohtu tööjaotusplaanile edastati väärteoasja materjalid 01.07.
15. a menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale (tl 15).
16. Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 16).
17. Tartu Maakohtu 30.07.
18. a määrusega (tl 20-21) võttis kohus Z.F kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta.
19. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha (tl 32-33), milles taotleb kohtuvälise menetleja 17.06.
20. a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 930019000497 muutmata jätmist ning Z.F kaebuse rahuldamata jätmist. Menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda. Esmalt märgib kohtuväline menetleja kirjalikus seisukohas, et vaidlust ei saa olla menetlusalusele isikule etteheidetava teo objektiivse koosseisu osas. See juures kordab kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliameti 17.06.
21. a üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 930019000497 käsitletud asjaolusid. Puutuvalt subjektiivsesse teokoosseisu, kordab kohtuväline menetleja samuti eelpool nimetatud otsuses märgitut. Kohtuväline menetleja jääb oma seisukoha juurde ning leiab, et süütegu on toimepandud hooletusest. Kohtuväline menetleja osundab, et hooletust tööprotsesside juhtimisel ja kontrollimisel on möönnud ka Z.F seaduslik esindaja 22.05.2019.a menetlusaluse isiku ülekuulamisel. Ettevõtte juhatuse liige xxxxxxxxxxxx põhjendas juhtunut asjaoluga, et ilmselt ei liikunud vajalik info raamatupidajani, kes maksab teekasutustasu. Ettevõttes on tehtud muudatusi sarnaste olukordade vältimiseks. Eeltoodust tulenevalt kohtuväline menetleja ei nõustu kaebajaga osas, et antud juhul ei esine hooletusele viitavaid asjaolusid. Kui Z.F töökorraldus oleks olnud korrektne, ei oleks sellist situatsiooni tekkinud, kus kasutatakse sõidukit, mille kasutamiseks puudub õigus. Kaebuse esitaja väide, et peale remonditöökojast lahkumist suundus vaidlusalune sõiduk Z.F-ile kuuluvale laoplatsile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs, kus auto pidi lülituma tööprotsessi, kuid teel laoplatsile tuvastati teekasutustasu mitteatasumine, viitab kaebuse esitaja poolt teadlikult valeinfo andmisele või kinnitab veelkord, et kaebuse esitajal puudus igasugune ülevaade ettevõtte kasutada olevate sõidukitega toimuvast. Kohtuväline menetleja osundab, et sõiduk Rennault, registreerimismärgiga xxxxxx peeti riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokolli kohaselt 19.02.
22. a kinni liivakoormaga Tartu-JõgevaAravete mnt 41.kilomeetril Jõgeva suunas liikudes, eesmärgiga xxxxxxxxx karjäärist Paidesse jõuda. Seega ei saanud sõiduk kontrollimise hetkel kuidagi suunduda remonditöökojast xxxxxxxxxx, mis asub Tartu läheduses. Sõiduk osales juba aktiivselt tööprotsessis, kuna kontrollimise hetkel veeti koormat. Kohtuväline menetleja nõustub kaebajaga osas, et käesolevalt ei oma tähendust, kas koormaks oli liiv või midagi muud. Vastuseks kaebuse esitaja etteheitele, et menetlusse ei ole kaasatud materjale, mis kirjeldavad, millistel asjaoludel sõiduk Renault xxxxxxx) sattus avalikult kasutatavale teele ilma teekasutustasu maksmata, leiab kohtuväline menetleja, et Maksu- ja Tolliameti 17.06.
23. a otsuse tegemisel on arvesse võetud nii 22.05.
24. a menetlusaluse isiku poolt antud ütlusi, kui ka tema poolt 04.06.
25. a esitatud vastulauset. Vaatamata menetlusaluse isiku poolt väljendatud seisukohtadele on kohtuväline menetleja seisukohal, et eelviidatud menetlusaluse 4 isiku seisukohad ei ole piisavad vältimaks väärteoasjas nr 930019000497 süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse (ettevaatamatus, hooletus) esinemise tingimuse täidetust. Kohtuvälisele menetlejale jääb selgusetuks, milliste täiendavate materjalide kaasamist kaebuse esitaja silmas peab. Juhul, kui menetlusalune isik pidas oma väidete tõendamiseks täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamist vajalikuks, siis VTMS § 19 lg 4 kohaselt oli tal see õigus (22.05.
26. a väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusalusele isikule tema õigusi tutvustatud) ning kui menetlusalune isik oma õigusi ei kasutanud, siis on tegemist tema enda otsusega. Seonduvalt kaebuse esitaja poolt välja toodud lahknevusega 22.05.
27. a väärteoprotokolli ja 17.06.
28. a üldmenetluse otsuse väärteoasja numbrite erinevuse osas märgib kohtuväline menetleja, et tegemist on trükkimisel tekkinud eksitusega, millel aga puudub kogu asja seisukohast sisuline tähendus. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei saa vaidlusaluste dokumentide sisust lähtuvalt menetlusalusel isikul tekkida kahtlust, kas need on vormistatud sama menetluse raames või mitte. Kohtuväline menetleja leiab, et tegemist väheolulise vormiveaga, mis ei mõjutanud kuidagi asja sisulist otsustamist ning seega ei saa ka olla vaidlusaluse otsuse tühistamise aluseks. Lisaks eeltoodule märgib kohtuväline menetleja, et kaebuses on korduvalt välja toodud, et xxxxxxxxxxxxx vastutusele võtmine on põhjendamatu ja välistatud ning kohtult taotletakse xxxxxxxxxxxxx suhtes väärteomenetluse lõpetamist süüteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja juhib aga tähelepanu asjaolule, et väärteoasjas nr 930019000497 on menetlusaluseks isikuks Z.F , mitte aga äriühingu seaduslik esindaja xxxxxxxxxxxx. Teisisõnu, xxxxxxxxxxxxx vastutusele võtmise põhjendatuse hindamine ja eelpool nimetatud väärteoasja lõpetamine xxxxxxxxxxxxe suhtes ei ole võimalik, kuna kõnealust väärteoasja ei olexxxxxxxxxxxxxi suhtes alustatudki. Kohtuväline menetleja märgib, et juhul, kui kohus peab väärteoasjas vajalikuks kohtuistungi korraldamist ja tõendite vahetut uurimist, siis kohtuväline menetleja taotleb kohtule edastatud väärteotoimikus sisalduvate tõendite uurimist ning isikute küsitlemise osas taotlusi ei ole.
29. Z.F kinnitas, et nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 40). KOHTU SEISUKOHT
30. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta ja on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st 132 ja §
31. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Maksu- ja Tolliameti 17.06.
32. a üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja Z.F kaebus rahuldamata.
33. Esmalt peab kohus oluliseks käsitleda kaebuses toodud väidet, et kohtuvälise menetleja poolt 22.05.
34. a menetlusalusele isikule Z.F-ile koostatud väärteoprotokoll kannab väärteoasja numbrit 930019000947, kuid kohtuvälise menetleja 17.06.
35. a koostatud üldmenetluse otsus (kus samuti on menetlusaluseks isikuks Z.F ) kannab numbrit
36. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoprotokoll on valesti 5 vormistatud, millest tulenevalt on kehtetu ka kohtuvälise menetleja 17.06.
37. a üldmenetluse otsus (otsuse ei saa tugineda õiguslikult tühisel protokollil) või tühine on kohtuvälise menetleja 17.06.
38. a otsuse, kuna olematule väärteoasjale viitav otsus on õigustühine. Kohus, uurinud käesolevas väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt 22.05.
39. a menetlusaluse isiku Z.F suhtes koostatud väärteoprotokolli ning kohtuvälise menetleja 17.06.
40. a üldmenetluse otsust, mis samuti on koostatud menetlusaluse isiku Z.F suhtes, märgib, et nimetatud menetlusdokumentidel on tõepoolest erinevad väärteoasja numbrid, s.o vastavalt 930019000947 ning
41. Kohtu hinnangul on tegemist ilmselge kohtuvälise menetleja poolse hooletusveaga, mis on suure tõenäosusega tingitud trükkimisel tehtud veast. Sama seisukohta on väljendanud ka kohtuväline menetleja oma 23.08.
42. a kirjalikus seisukohas. Ka kaebuse esitaja on kaebuses möönnud, et tegemist võib olla kohtuvälise menetleja tehnilise eksitusega. Kohtu hinnangul ei ole tegemist sellise eksimusega, mis tooks kaasa väärteoasjas otsuse tühistamise. Kohtu hinnangul on esmajärjekorras määrava tähtsusega, et nii väärteoprotokollis, kui ka üldmenetluse otsuses oleks märgitud korrektselt väärteo toimepanemise aeg ja koht ning lühikirjeldus, samuti väärteo kvalifikatsioon (VTMS § 69 lg 2 p 1, 2; § 74 lg 1 p 5, 6, 9). Seetõttu on kahtluseta selge, et mõlemad menetlusdokumendid on koostatud ühe ja sama sündmuse kohta. Lisaks peab VTMS § 74 lg 1 p-s 7 kohaselt kohtuvälise menetleja otsusest nähtuma otsuse tegemise aluseks oleva väärteoprotokolli kuupäev ja koostaja nimi. Menetlusalusele isikule peab olema selge ja arusaadav, mida konkreetselt talle ette heidetakse. Vaidlust ei ole selles, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja korrektselt märkinud eelviidatud andmed väärteoprotokolli ning üldmenetluse otsusele ja väärteomenetlusõiguse rikkumist VTMS § 133 p.6 märgitud tähenduses ei ole toimunud. Ka kaebuses ei ole leitud, et vaidlusalustes menetlusdokumentides märgitud väärteo toimepanemise asjaolud oleksid ebaõiged, ebapiisavad või arusaamatud. Asjaolu, et sama väärteoasja raames koostatud väärteoprotokollil ning üldmenetluse otsusel on erinevad väärteoasja numbrid (kaks numbrit on läinud omavahel vahetusse), ei ole kaasa toonud ebaõiget lahendit VTMS § 150 lg 2 mõttes.
43. Väärteokirjelduse kohaselt on Z.F-ile ette heidetud, et Z.F oli 19.02.
44. a kell 16.13 lubanud sõiduki Renault, registreerimismärgiga xxxxxxx TartuJõgeva-Aravete mnt
45. kilomeetrile, s.o avalikult kasutatavale teele, kuid Z.F 1 oli tasumata

-s § 190 sätestatud teekasutustasu. Sellega rikkus Z.F

4 § 190 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Väärteoprotokolli kohaselt kvalifitseerub Z.F tegu

§ 2616lg 2 sätetele.

11.1

§ 2616

lg 2 näeb ette karistuse kohaldamise teekasutustasu tasumata veoautot juhtima lubamise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 92 lg 5 sätestab, et avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt on riigitee riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. Majandus- ja taristuministri poolt 25.06.

1. a vastu võetud määruse nr 72, s.o Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri, § 1 lg 1 p 2 kohaselt on üheks riigitee liigiks tugimaantee ning nimetatud määruse lisa kohaselt on Tartu-Jõgeva-Aravete maantee tugimaantee. Seega saab kohtu hinnangul veendunult asuda seisukohale, et Tartu-Jõgeva-Aravete maantee on avalikult kasutatav tee EhS § 92 lg 2 mõttes. Asjaolu, et sõiduk Renault, registreerimismärgiga xxxxxxxxxxikles 19.02.
2. a kell 16.13 Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 41.kilomeetril, s.o avalikult kasutataval teel, on tõendatud riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokolliga (väärteotoimik tl 3-4). Nii nähtub nimetatud 6 protokollist, et 19.02.
3. a kell 16.13 peatati kohtuvälise menetleja poolt Tartu-JõgevaAravete mnt 41.kilomeetril Jõgeva suunas liikunud veoauto Renault, registreerimismärgiga xxxxxx, haagisega registreerimismärgiga xxxxxx. Kohtuvälisele menetlejale esitati sõiduki registreerimistunnistus, mille kohaselt oli sõiduki vastutavaks kasutajaks Z.F. Ka menetlusaluse isiku ütlustest (väärteotoimik tl 16-17) nähtub, et sõiduk (Renault, registreerimismärgiga xxxxxx) oli remondis, kuid kui sõiduk sai remonditud, läks autojuht sellele järele ning hakkas sõitu tegema. Väärteoasjas kuulati menetlusaluse isikuna üle Z.F seaduslik esindaja xxxxxxxxxxxx. VTMS § 18 lg 3 sätestab, et kui menetlusalune isik on juriidiline isik, on tema seaduslikul esindajal kõik esindatava õigused ning ta võib anda tema nimel ütlusi. Äriregistri andmetel (väärteotoimik tl 13) on Z.F esindusõigus juhatuse liikmel xxxxxxxxxxxxxx. Asjaolu, et nimetatud sõiduk oli
4. a veebruaris remondis, kuid 19.02.
5. a läks autojuht sõidukile järele ning vormistati sõiduki üleandmine-vastuvõtmine, nähtub ka kohtule esitatud kaebusest. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul käesolevas asjas tõendamist leidnud, et sõiduk Renault, registreerimismärgiga xxxxxx, liikles 19.02.
6. a kell 16.13 Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 41.kilomeetril, s.o avalikult kasutataval teel. 11.2

§ 1901

lg 1 sätestab, et teekasutustasu on rahaline kohustus, mille tasumine annab isikule õiguse kasutada

§-s 1902 nimetatud sõidukiga avalikult kasutatavat teed kindla ajavahemiku jooksul.

§ 1902

lg 2 kohaselt algab teekasutustasu kohustusega veoauto ja selle haagisega avalikult kasutatava tee kasutamise õiguse periood teekasutustasu tasumisest, kui teekasutustasu tasuja ei ole tasumisel määranud hilisemat kehtima hakkamist.

§ 1902

sätestab, et teekasutustasu tasutakse üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest.

§ 1904lg 1 kohaselt on teekasutustasu tasumise kohustus veoauto omanikul.

Kui liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav kasutaja, on teekasutustasu tasumise kohustus vastutaval kasutajal.

§ 1904

lg 2 sätestab, et kui teekasutustasu on tasumata, on juhil sõidu alustamine keelatud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et sõiduki Renault, registreerimismärgiga xxxxxx, täismass on üle 3500 kilogrammi. Nii nähtub nimetatud sõiduki registreerimistunnistuselt (väärteotoimik tl 6), et sõiduki Renault HD003, registreerimismärgiga xxxxxxx täismass (F.1) on 26 500 kg. Viimati nimetatud asjaolu nähtub ka väljatrükist sõiduki, Renault, registreerimismärgiga xxxxxxx põhiandmete kohta (sõiduki taustakontroll) (väärteotoimik tl 911). Seega saab eeltoodust järeldada, et sõiduk Renault, registreerimismärgiga xxxxxx, kuulus nende sõidukite kategooriasse, mille eest oleks tulnud enne sõidu alustamist tasuda

§ 1901lg-s 1 sätestatud teekasutustasu.

Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduki Renault, registreerimismärgiga xxxxxx, vastutavaks kasutajaks on Z.F (registrikood XXX). Sõiduki registreerimistunnistuse andmete kohaselt on kõnealuse sõiduki omanikuks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa OÜ ning vastutavaks kasutajaks Z.F . Seega oli sõiduki Renault, registreerimismärgiga xxxxxxx eest teekasutustasu tasumise kohustus Z.F, s.o sõiduki vastutaval kasutajal. Eeltoodule vaatamata kinnitab väljatrükk Maanteeameti andmebaasist (väärteotoimik tl 5), et kõnealuse sõiduki eest oli 19.02.

1. a kell 16.13 teekasutustasu tasumata. Ka menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et teekasutustasu sai läbi ajal, mil sõiduk oli remondis. Teekasutustasu tasumise kohustuse täitmata jätmisest sai ettevõte teada siis, kui sõiduk kohtuvälise menetleja poolt kontrollimiseks peatati. 7
2. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul kohtuväline menetleja korrektselt 4 tuvastanud, et Z.F on rikkunud

§ 190

lg-s 1 sätestatud nõuet, s.o lubanud ettevõtte vastutavas kasutuses oleva sõiduki Renault, registreerimismärgiga xxxxxx, TartuJõgeva Aravete mnt 41.kilomeetrile, s.o avalikult kasutatavale teele, ilma seejuures 4 lg-s 2 sätestatud teekasutustasu tasumata. Sellega rikkus Z.F

§ § 190 keeldu.

1. Puutuvalt menetlusaluse isiku seisukohta, et väärteoprotokollis loetletud tõendeid, s.o riikliku järelevalve kohaldamise protokolli, fotot teekasutustasu päringust, fotot sõiduki registreerimistunnistusest, väljatükke teekasutustasu andmebaasist, Maanteeameti andmebaasist (sõiduki taustakontroll) ja äriregistri andmebaasist, samuti menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, ei ole väärteoprotokollile lisatud, millest tulenevalt ei ole loetletud tõendeid ka väärteomenetluses arvesse võetud, märgib kohus järgmist. Kõik väärteoprotokollis loetletud tõendid on kogutud enne väärteoprotokolli koostamist. Nii nähtub väärteoasja materjalidest, et sündmuskohal, s.o 19.02.
2. a on koostatud riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokoll, samal ajal teostati päring Maanteeameti andmebaasi teekasutustasu tasumise kontrollimiseks ning saadud väljavõttest tehti kuvatõmmis. Lisaks fotografeeriti sündmuskohal sõiduki registreerimistunnistust. Väljatrükk sõiduki (registreerimismärgiga xxxxxx) teekasutustasude tasumisest on teostatud 21.02.
3. a, samal päeval on teostatud ka sõiduki taustakontroll ning andmeid on kontrollitud äriregistrist. Menetlusaluse isiku ülekuulamine on teostatud 22.05.
4. a. Seega on väärteoprotokollis loetletud tõendid, mis on olnud aluseks väärteoasja lahendamisel (VTMS § 69 lg 2 p 7). Veelgi enam, menetlusalune isik on väärteoprotokolli kohta esitanud vastulause, seega esitanud omapoolsed seisukohad toimunu kohta. Kõik loetletud tõendid on olnud aluseks ka kohtuvälise menetleja 17.06.
5. a üldmenetluse otsuse tegemisel ning kohtuväline menetleja on otsuses analüüsinud põhjuseid, miks ei ole vastulauses esitatuga arvestatud. Kohus nõustub kohtuvälise mentlejaga ja märgib, et menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õigusi ning kohustusi, muuhulgas VTMS § 19 lg 1 p-st 4 tulenevat õigust esitada tõendeid. Menetlusalune isik ei ole nimetatud õigust käesoleva väärteomenetluse käigus kasutanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku seisukoht väärteoprotokollile tõendite mittelisamise kohta on ainetu.
6. Kohus, võttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, on seisukohal, et Z.F on väärteo toime pannud ettevaatamatusest, s.o hooletusest. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt sai ettevõte teekasutustasu tasumata jätmisest teada, kui sõiduk kohtuvälise menetleja ametnike poolt kontrollimiseks peatati. Ettevõttes tegeleb raamatupidaja teekasutustasude maksmisega ja teostab kontrolli selle üle. Ilmselt ei liikunud info raamatupidajani. Ettevõttes on ligikaudu 15 sõidukit, mille eest tuleb teekasutusmaksu tasuda ning siiani on ettevõte seda nõuet korrektselt täitnud. Ka kaebuses on kaebuse esitaja keskendunud põhiliselt väitele, et Z.F ei olnud teadlik, et sõiduki remont viidi 8 lõpule enne esialgselt kavandatud tähtaega ning et sõiduk suundub avalikult kasutatavale teele enne planeeritud tähtaega. Liiva vedamine on automaatne tööprotsess, mille jaoks ei pea autojuht ettevõtte esindajalt eraldi luba küsima. Menetlusalune isik leiab, et tema käitumises ei esinenud tahtlusele ega ka oodatava hoole puudumisele viitavaid asjaolusid. Kohus leiab, et Z.F juriidilise isikuna, kelle üheks tegevusalaks on transporditeenuste osutamine ning ettevõtte kasutuses on ligikaudu 15 sõidukit, mille eest tuleb tasuda teekasutusmaksu, oleks Z.F pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral tähele panema, et sõiduki remonttööd on lõpule viidud ning sõiduk on lülitunud tööprotsessi ja seega tasuma sõiduki eest teekasutustasu. Z.F transporditeenust osutava ettevõttena oli täielikult teadlik teekasutustasu tasumise kohustusest üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest, aga ka vajadusest osundatud nõudeid korrektselt järgida. Isegi kui nõustuda menetlusaluse isiku väitega, et Z.F ei olnud andnud konkreetset luba sõiduki liiklemiseks avalikult kasutataval teel seejuures olukorras, kus teekasutustasu sõiduki eest oli tasumata, leiab kohus, et Z.F sõiduki vastutava kasutajana oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral sõiduki liiklemist avalikult kasutataval teel saanud ära hoida. Seda enam, et ka kaebusest nähtuvalt on Z.F vastutavas kasutuses olevate sõidukite poolt koorma vedamise näol tegemist automaatse tööprotsessiga, mille puhul ei pea autojuht kontorist eraldi luba küsima. Eraldi luba pole vaja ka sõiduki remondist ära toomisel. Seega võib nõustuda menetlusaluse isiku selgitusega, et juhtum võis olla tingitud eelkõige asjaolust, et vastavasisuline informatsioon ei liikunud ettevõtte siseselt. Kohus märgib siiski, et sõiduki äratoomine (pikemaajalisest) remondist ja asumine uuesti tööprotsessi võiks olla asjaolu, millest äriühingu vastutav isik võiks töökorralduslikult olla teavitatud just nimelt taoliste juhtumite ennetamiseks. Samas on menetlusalune isik oma ütlustega kinnitanud, et ettevõttes on tehtud muudatusi, et edaspidi vältida sarnaseid olukordi ning sisse on viidud tabelid sõidukite ja nende teekasutustasude tasumise kohta. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et Z.F oleks varasemalt vajaliku hoolsusega suhtunud sõidukite teekasutustasude tasumise kohustusse, ei oleks käesolevat olukorda tekkinud. Nii nagu ka kohtuväline menetleja, nõustub kohus menetlusaluse isiku seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas ei oma tõendamise seisukohast mingit tähtsust asjaolu, kas sõiduk oli kontrollimise hetkel vedamas liiva või muud koormat. Oluline on, et sõiduk oli tööprotsessis ja koorma vedamine on seda tõendav asjaolu.
7. Eeltoodust tulenevalt on Z.F toime pannud

§ 261väärteo. 6 lg-s 2 sätestatud Kar

S § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

§ 2616

lg 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse teekasutustasu tasumata veoautot juhtima lubamise eest. Kohus on seisukohal, et xxxxxxxxxxxxx tegevus on võimalik omistada Z.F-ile. Z.F ainus juhatuse liige on xxxxxxxxxxxx. Äriühing tegeleb muuhulgas transporditeenuse osutamisega. Kuigi teekasutustasude tasumise ülesanne on ettevõttes pandud raamatupidajale, otsustab sellise töökorralduse juhatuse liige. Sellest tulenevalt on väärtegu toime pandud Z.F juhatuse liikme poolt juriidilise isiku huvides. Seega on 6 tuvastatud, et Z.F on toime pannud

§ 261lg-s 2 sätestatud väärteo.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja osundusega, et käesolevas väärteoasjas on menetlusaluseks isikuks Z.F , mitte aga ettevõtte seaduslik esindaja xxxxxxxxxxxxxxSeega ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku taotlus väärteoasjas nr 930019000497 menetluse lõpetamine xxxxxxxxxxxxx suhtes süüteokoosseisu puudumise tõttu. 9 16. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Z.F-ile karistuseks rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Kohtuväline menetleja arvestas karistust kergendava asjaoluna, et Z.F tasus sõiduki peatamise järgselt koheselt teekasutustasu ära.

§ 2616

lg-s 2 sätestatud sanktsiooni kohaselt karistatakse juriidilist isikut nimetatud sättes toodud süüteo toimepanemise eest rahatrahviga kuni 1800 eurot, s.o kuni 450 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 47 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja juriidilisele isikule väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100 - 400 000 eurot. Kohus on seisukohal, et Z.F süü väärteo toimepanemisel ei ole suur. Esiteks on kohus tuvastanud, et Z.F pani väärteo toime ettevaatamatusest (hooletus). Z.F-ile on etteheidetav üksnes see, et ettevõte ei olnud teekasutustasu tasumisel piisavalt tähelepanelik ja kohusetundlik. Kohus peab oluliseks sedagi, et menetlusaluse isiku kinnitusel ei ole ettevõttel varasemalt esinenud probleeme teekasutustasude tasumisel. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ning leiab, et Z.F puhul saab karistust kergendava asjaoluna arvestada, et Z.F tasus sõiduki peatamise järgselt koheselt teekasutustasu ära. Nii nähtub Maanteeameti teekasutustasude siseveebi väljavõttest (väärteotoimik tl 7), et Z.F tasus sõiduki (registreerimismärgiga 8xxxxx) eest teekasutustasu 19.02.2019. a kell 16.38. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvate Z.F-ile on määratud rahatrahv 125 trahviühikut, s.o sanktsiooni alammäära lähedal, kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega ja vastab Z.F süüle. Menetluskulud Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid, sh kaebuse esitamisel maakohtule. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, jäävad menetluskulud Z.F kanda. Ülle Raag Kohtunik 10