lg 4 sätetele pööratakse kohtu määrus täitmisele selle jõustumisest.
lg 3 sätetele kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab
§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord 1
, 192, 193 sätetele võib kohtumenetluse pool esitada määrusele määruskaebuse määruse koostanud kohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Väärteoasjas kohus tuvastas: Kuivõrd kohtule esitatud kaebus ei vastanud VTMS § 115 sätestatud kaebusele esitatavatele nõuetele, pidi kohus kohtuväliselt menetlejalt välja nõudma väärteotoimiku, et teada saada kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Samuti ei olnud kaebusesse märgitud kohustuslikke andmeid kaebuse esitaja elukoha, kontakttelefoni ega elektronposti aadressi kohta, samuti muid kohustuslikke andmeid ning kaebusesse oli märgitud vaid kaebuse esitaja isikukood ning kaebusele oli lisatud koopia töövõimekaardist. Kohtule väljastatud väärteotoimikust nähtuvalt karistati kaebuse esitajat kohtuvälise menetleja 27.03.2020 otsusega LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o summas 800 eurot, milline summa tuli tasuda otsusele kaebuse esitamise 15-päevase tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 27.04.
lg 4 sätetele esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsusele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seetõttu, arvestades väärteoprotokolli kantud andmeid, ei saanud tekkida olukorda, et menetlusalune isik ei tea millisest kuupäevast on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokollist nähtuvalt oli selleks kuupäevaks 10.04.2020, millisest kuupäevast algas ka kaebuse esitamise 15-päevane tähtaeg. V aidlustatud otsusest nähtuvalt oli kaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks 27.04.2020, kuivõrd kaebuse esitamise viimane, s.o 15. päev langes puhkepäevale (25.04.2020) ja kaebuse esitamise tähtaeg pikenes 15 päeva asemel 17le päevale. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt 2 kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (3-1-1-84-13). Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma kui ta ei ole avaldanud soovi otsust kätte saada muul viisil, s.o elektroonilise posti kaudu. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (3-1-1-83-08). Seega oli menetlusalusele isikule väärteoprotokollist nähtuvalt kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, üheselt teada. Kui menetlusalune isik ei pea vajalikuks otsusele järele minna, võtab ta sellega riski, et ta ei tea kohtuvälise menetleja otsuses vastu võetud otsustust, laseb mööda kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaja ja otsus jõustub. Väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik soovinud lahendi kättesaamist eposti teel. Seega sõltub tähtaegadest kinnipidamine menetlusaluse isiku enese huvist tutvuda elektronposti sisuga ja elektronposti aadressile saabuvate sõnumite ja teadetega. Kuivõrd aga menetlusalune isik sai väärteoprotokolli koopia kätte ja andis kohtuvälisele menetlejale oma kontaktina elektronposti aadressi, pidi ta väärteoprotokollist nähtuvast kuupäevast, s.o hiljemalt alates 10.04.2020 ise kontrollima oma elektronposti. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebus allkirjastatud 29.04.2020, s.o kaebuse esitamise tähtajast oli kaebuse allkirjastamise hetkeks möödunud kaks päeva. Vastavalt KrMS § 171 lg 3 sätetele lõpeb päevades arvutamise korral tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. Kaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks oli vaidlustatud otsuse kohaselt 27.04.2020, mis oli esmaspäev ning kaebuse allkirjastamise kuupäevaks oli 29.04.2020, mis oli kolmapäev. Seega ei langenud kaebuse esitamise tähtaeg 27.04.2020 puhkepäevale. KrMS § 171 lg 7 kohaselt ei ole tähtaega mööda lastud, kui kaebus on postitatud või üldkasutatava tehnilise sidevahendi kaudu edastatud enne tähtaja möödumist. Käesoleval juhul on kaebus allkirjastatud ja edastatud kahe päeva möödudes kaebuse esitamise lõpptähtajast, mistõttu on kaebus esitatud pärast VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist. Kohtule esitatud kaebuses ei ole tähtaja ennistamise taotlust esitatud, kuigi kaebuse esitaja pidi aru saama, et ta postitab kaebuse ajal, mil kaebetähtaeg on mööda lastud. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. VTMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses. Juhul, kui kaebetähtaja rikkumine avastatakse alles kohtulikul arutamisel, peab kohus kohtuliku arutamise peatama ning tegema määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta või - juhul, kui on esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ning kohus peab seda põhjendatuks, - määruse kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse läbivaatamine ilma, et kohus oleks eelnevalt kaebetähtaja nõuetekohaselt ennistanud, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes ja toob kaasa kaebuse lahendamisel tehtud kohtuotsuse tühistamise (3-1-1-55-10). Seega ei saa kohus kaebust läbi vaatama asuda, kuivõrd kaebuse esitaja on kaebetähtaja mööda lasknud ega ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kuna kaebetähtaja ennistamist ei ole taotletud, ei saa kohus seda tähtaega omal initsiatiivil ennistada. Kuivõrd VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid, tuleb menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel lähtuda KrMS § 172 sätetest. Viidatud KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on 3 kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (p 1) või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks (p 2). Sellisest sõnastusest saab järeldada, et lähtuda saaks vaid KrMS § 172 lg 2 p 2 sõnastusest ning sellisest sõnastusest saab järeldada, et põhjuse mõjuvaks hindamine sõltub uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu hinnangust. Seejuures tuleb omaksvõetud kohtupraktika kohaselt möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (3-1-152-05, 3-1-1-5-07). Käesoleval juhul ei ole aga kaebetähtaja möödalaskmise põhjusi kohtule esitatud. Seega ei saa kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel olla ka selliseid mõjuvaid põhjusi, mida saaks hinnata objektiivsetena. Kuivõrd aga kaebetähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole, puudub vajadus seda ka täpsemalt analüüsida.
lg 2 p 1 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab selle esitanud isikule kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumisest kahe päeva möödudes ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, tuleb
lg 2 p 1 sätetele jätta kaebus läbi vaatamata ja saata kaebuse esitajale määruse koopia, tagastades kaebuse selle esitanud isikule. Kuna kaebus on kohtule saadetud elektronposti teel, puudub vajadus kaebuse paberkandjal tagastamiseks ning kohus edastab kaebuse esitajale vaid käesoleva määruse. Puutuvalt kaebuses esitatud palvesse võimaldada kaebuse esitajal autojuhiloa kasutamist, peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Maakohtu pädevus väärteomenetluses kaebuse läbivaatamisel on sätestatud VTMS §-s 132. Juhul, kui kohtuväline menetleja oleks kaebuse esitajat väärteomenetluses tehtud lahendiga karistanud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega põhi- või lisakaristusena ja kohus oleks kaebuse esitaja kaebuse kohtuvälise menetleja karistamisotsusele rahuldanud ja kohtuvälise menetleja otsuse juhtimisõiguse äravõtmise kohta tühistanud, oleks kaebuse esitaja juhtimisõigus taastunud. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitajat kohtuvälise menetleja otsusega karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega, vaid rahatrahviga, kuivõrd kaebuse esitaja juhtis sõidukit ajal, mil tema juhtimisõigus oli peatatud. Kaebuse esitaja juhtimisõigus on aga peatatud Harju Maakohtu 27.11.2017 määrusega kohtutäituri avalduse alusel kaebuse esitaja elatise võlgnevuse tõttu. Nimetatud määruse reolutsiooni punktis 6 on loetletud tingimused, milliste puhul kohus lõpetaks võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse. Seega on kaebuse esitaja juhtimisõiguse kehtivus peatatud hoopis muul alusel ja maakohus ei saa väärteomenetluses ka tähtaegselt esitatud kaebust läbi vaadates muuta tsiviilkohtumnenetluses koostatud määruse sisu ega kehtivust. Kaebuse esitajale on üheselt teada, et tema juhtimisõiguse kehtivuse peatatus lõpetataks kui ta esitab maakohtule avalduse tsiviilasjas nr 2-17-15694, mitte väärteomenetluses. Vastavat avaldust saab ta aga esitada juhul, kui ta on täitnud Harju Maakohtu 27.11.2017 määruse resolutsiooni punktis 6 märgitud tingimused. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.