← Eesti

4-19-2798/21

KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-2798 Kohtukoosseis Meelika Aava, liikmed Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsus D.P süüdi tunnistamises LS § 201 lg 2 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D.P (ik. XXX, elukoht: XXX, email: XXX) apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  4. juuni
  5. a otsus väärteoasjas nr 4-19-2798 (2303,19,000903) muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni vanempiirivalvuri KP poolt on 27.04.2019 koostatud väärteoprotokoll nr AB 1563736 selle kohta, et D.P 27.04.2019 kella 22.50 ajal Harjumaal Muugal, Tuliheina tee 23 juures, liikudes Karikakra tee suunas, juhtis mootorsõidukit Toyota RAV4 reg nr XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Protokolli kohaselt rikkus D.P sellega LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  7. Harju Maakohtu
  8. juuni
  9. a otsusega tunnistati D.P süüdi Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi ja karistati arestiga 20 päeva. Kohus kohustas D.P asuma aresti kandma Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald) hiljemalt 15.07.
  10. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtub, et kohus kirjalikke tõendeid hinnates asus seisukohale, et D.P poolt 27.04.2019 LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Menetluslikke rikkumisi väärteo menetlemisel ei ole esinenud. Õigusvastasust välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. D.P on täisealine, süüvõimeline 1

(4)isik ning asjas ei esine tema süüd välistavaid asjaolusid. Temale süüks pandud väärteo pani ta toime kavatsetult. Karistust määrates leidis kohus, et kohtuvälise menetleja ettepanek isikut arestiga karistada on toimepandud väärtegu ja isiku süüd arvestades põhjendatud. Kohus arvestas, et D.P on 12.06.2019 seisuga karistatud väärteokorras 4 korda ja nende tegude eest määratud rahatrahvid on tasumata. Kohus märkis, et kuigi D.P puuduvad kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude eest, on teda varasemalt karistatud viiel korral KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavate süütegude eest, s.o süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Viimati mõisteti talle Harju Maakohtu 06.11.
  1. a otsusega reaalne vangistus 9 kuud 26 päeva, mille kandmiselt vabastati ta ennetähtaegselt Harju Maakohtu 26.03.
  2. a määruse alusel ja isikule määrati 6-kuuline katseaeg. Seega on isik varem toime pannud mitmeid raskeid liiklusalaseid süütegusid ning nende eest määratud karistused (sh reaalne vangistus) ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Nimetatut arvestades on isiku tegevuses ilmnenud käitumismuster – juhtida mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Seega on ilmne, et isik ei saa aru oma tegude ohtlikkusest ning ei ole oma käitumisega üles näidanud austust õiguskorra ja kitsamalt liiklusohutuse suhtes. Kohus leidis, et menetlusaluse isiku poolt teo tunnistamine ei väljenda ega kinnita tema puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 mõistes, kuivõrd isik on korduvalt samalaadseid rikkumisi toime pannud, mistõttu kohus seda karistust kergendava asjaoluna ei arvesta. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna isik on jätkanud uute liiklusalaste süütegude toimepanemist, seniste süütegude eest määratud rahatrahve ei ole ta aastate vältel tasunud, ka ei ole rikkumise sisult samalaadse teo toimepanemise eest mõistetud reaalne vangistus teda mõjutanud uutest süütegudest hoiduma, siis on ilmne, et rahatrahvi, kui karistuse liigiga ei ole D.P puhul karistuse eesmärgid saavutatavad ning sellest lähtuvalt on isiku karistamine arestiga ainuvõimalik. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, pidas põhjendatuks D.P karistamist tema poolt toimepandud väärtegude eest 20-päevase arestiga. Kohus ei pidanud võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke. D.P on seniste karistuste puhul pidanud kandma ka vangistust samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest, kuid see ei ole teda pikemaajaliselt mõjutanud ning ta jätkas peatselt uute liiklusalaste süütegude toimepanemist. Seega puudus kohtul alus arvata, et käesolevas asjas mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks isiku käitumisele pikemaajalist mõju omada. Ka asjaolu, et isikul on täitmata eelmiste väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, iseloomustab isiku suhtumist karistuste täitmisesse. Samuti leidis kohus, et D.P puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi.
  4. juunil 2019 esitas D.P apellatsiooni Harju Maakohtu
  5. juuni
  6. a otsuse peale, paludes asendada arest üldkasuliku töö või rahatrahviga. Apellant selgitab, et tal on perekond ja ülalpidamisel laps ning aresti kandma minnes võib ta kaotada töökoha.
  7. Kuivõrd apellatsioon oli esitatud puudustega, jättis Tallinna Ringkonnakohus määrusega apellatsiooni käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 06.09.2019 kõrvaldas D.P esialgses apellatsioonis olevad puudused, taotledes endiselt temale mõistetud 20-päevase aresti asendamist üldkasuliku tööga või rahalise karistusega, seoses perekondlike põhjustega. Apellant palus kohtuotsus saata elektrooniliselt ehk siis on nõus kirjaliku menetlusega. 2
(4)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, maakohtu määruse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsiooni põhjendused ei anna alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks.
  2. Apellant ei vaidlusta toimpandud väärteo asjaolusid ega oma süüd selles, samuti mõistetud karistuse suurust. Sisuline vaidlus on vaid karistuse liigis. VTMS § 146 lg-st 2 tulenevalt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetluse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Sellist rikkumist ringkonnakohus maakohtu otsuses ei tuvastanud ning seega vaatab ringkonnakohus asja läbi vaid apellatsioonis märgitu s.o karistuse liigi põhjendatuse osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjalikult motiveerinud D.P-le mõistetud karistuse liiki ja määra. Samuti seda, miks talle mõistetud aresti ei ole põhjendatud asendada üldkasuliku tööga või mõista rahatrahv. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea vajalikuks neid üle korrata ja leiab, et D.P poolt kaebuses välja toodud asjaolud ei ole sellised, mis võiks tingida maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamise. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu poolt mõistetud karistus vastavuses väärteo raskuse ja menetlusaluse isikuga. Ringkonnakohus rõhutab, et karistuse määramisel tuleb arvestada toimepandud rikkumiste iseloomu ja sagedust ning isiku süü suurust. D.P iseloomustavatest dokumentidest (Karistusregistri väljavõte) nähtuvalt on alust seisukohaks, et teda ei ole mõjutanud ükski varasem karistus hoiduma uute liiklusalaste kuritegude toimepanemisest. Temale varasemalt mõistetud vangistused, tingimisi karistuse kandmiselt vabastamised ja ka üldkasuliku töö määramine, ei ole mõjutanud ega motiveerinud teda hoiduma uute liiklusrikkumiste toimepanemisest. Temale väärtegude toimepanemise eest mõistetud rahatrahvide täitmise osas Karistusregistri väljavõttes info puudub, mis tähendab, et ta ei ole rahatrahve ära tasunud. Seega ei ole vähimatki alust kaaluda talle rahatrahvi ega üldkasuliku töö määramist. Need karistused ei ole taganud tema seaduskuulekat käitumist. D.P palub asendada temale määratud arest üldkasuliku tööga või rahalise karistusega seetõttu, et tal on perekond ja ülalpidamisel laps ja aresti all viibimisel võib ta kaotada töökoha. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebaja põhjendused veenvad ega anna alust määratud karistuse muutmiseks või asendamiseks. Nagu nähtub apellatsioonist on apellandil elukaaslane, kes ilmselt on lapse ema ning hoolitseb aresti kandmise ajal ise lapse eest. Töökoha kaotus ei ole ringkonnakohtu hinnangul vältimatu. 20-päevast aresti saab isik kanda ka korralise puhkuse ajal. Maakohus on karistust mõistes juba arvestanud kõikide asjaoludega ning leidnud isegi, et ositi aresti kandmiseks ei esine D.P puhul KarS § 66 lg-s1 toodud erandlikke asjaolusid. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et süütegude toimepanemine ja nende eest mõistetav karistus ei pea süüdlase jaoks olema mugav, vaid selle teatud määral elukorraldust muutev ja ebamugavust kaasa toov mõju peabki suunama isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega on D.P elukorraldus mõnevõrra raskendatud just tema enda käitumisest tingitult. Nimelt, ongi tema poolt süütegude järjepidev toimepanemine kaasa toonud tema karistamise vajaduse, mis mõnevõrra peabki mõjutama tema igapäevaseid tegemisi ja elukorraldust üldiselt. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 12.06.
  3. a kohtuotsuse kui seadusliku muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  4. Harju Maakohtu 12.06.
  5. a kohtuotsusega kohustati D.P ilmuma aresti kandmiseks PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, 3
(4)Harjumaa) hiljemalt 15.07.
  1. Nimetatud aresti kandmisele asumise tähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellel asjaolul ei ole käesoleval juhul tähtsust. VTMS § 201 lg 1 kohaselt pööratakse kohtuotsus täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le
  2. Seega saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus D.P-le määruse aresti kandmise koha ja tähtaja kohta pärast kohtuotsuse jõustumist. 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.