lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Z.G (isikukood: XXX) Eesti Vabariigi kodanik aadress: x tel: x karistatus: karistusregistri kohaselt kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi: 1 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa E-post: pohja@politsei.ee Menetluse liik kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas:
) § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot selle eest, et ta 02.04.2019 ajavahemikul 16:20-16:30 Tallinnas, Pärnu mnt ja Tõnismägi tn ristmikul ei arvestanud liiklustihedust ning muid liiklusolusid ning ei suutnud sõidukit seisma jätta sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires teel oleva sellise takistuse ees, mida ta pidi ette aimama ja sõitis tagant otsa teel seisvale sõidukile. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju K S’le, mis on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis, fototabelis. Sellise tegevusega rikkus ta
lg 3 p 1 nõuet, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat sõidukiirust; juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS 2. 11.12.2019 esitas Z.G Harju Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks kas VTMS § 29 lg 1 p 1 või alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 või p 2 alusel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur, puudub avalik menetlushuvi ning menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud ja heastanud. Õigusrikkumise tuvastamisel aga tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.11.2019 otsus ning teha süü raskusastmele vastav karistusotsus ning vähendada rahatrahv selle minimaalse väärtuseni. Kaebaja leiab oma kaebuses esiteks, et tuvastamata on väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, sest väärteoprotokollist ega otsusest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks kontrollinud deliktistruktuuri ühegi elemendi esinemist, samuti on jäetud analüüsimata tõendid. Teiseks on kohtuväline menetleja kaebaja hinnangul toonud välja vale rikkumise õigusnormi, kuivõrd tagant otsasõidus seisneva liiklusõnnetuse puhul saab rääkida eelkõige ohutu pikivahe hoidmise kohustuse võimalikust eiramisest (
lg 1), mitte aga ohutu sõidukiiruse valimise vajadusest (
Kolmandaks, väärteomenetlus tuleb lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, sest kaebaja süü ei ole suur, puudub avalik menetlushuvi ning tegu on heastatud või kahju hüvitatud. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et sarnaseid olukordi esineb Eestis palju ja tema karistamisel saab kahjustatud õigustunne, sest sõiduki õrn kriimustamine ei kaalu üles karistamist ja karistusregistrisse karistuse kandmist. Samuti kinnitab ta, et kõik osapooled leppisid omavahel ära, K S sõnul pole talle varalist kahju tekkinud ning A A ei ole kannatanud tervisekahjustusi. Määratud karistus on vastuolus karistuse kohaldamise aluste ja põhimõtetega, kuivõrd rahatrahv 500 eurot on põhjendamata, ei vasta süü raskusele ega üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kaebaja taotleb asja lahendamist kirjalikus menetluses. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 3. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Z.G ’ile inkrimineeritud rikkumine on leidnud tõendamist ja on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ning määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.
lg 3 p 1 kohaselt peab juht arvestama muuhulgas, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida ta pidi ette aimama. Sõidukite vaatlusprotokollidest ja sündmuskohal tehtud fotodest nähtub, et sõidukite teel liikumise tagajärjel on tekkinud varaline kahju, s.t täidetud on liiklusõnnetuse koosseis. Tunnistaja ning menetlusaluse isiku ütlustest saab järeldada, et Z.G rikkus
Kohtuväline menetleja leiab, et kaebaja poolt viidatud
lg 1 reguleerib olukorda, kus mõlemad sõidukid on liikumises, kuid käesoleva asja materjalidest 2 4-19-6250 nähtub, et eesolev sõiduk seisis juba pikemat aega ja ootas võimalust ristmiku le välja sõita, mistõttu ei saa rääkida pikivahe mittehoidmisest, vaid
Asja materjalidest tulenevalt oleks ainult Z.G saanud hoolsa ja tähelepaneliku käitumisega toimunud liiklusõnnetust ära hoida. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu ja süü suurust. Kaebaja seisukohad on ennast õigustavad, mistõttu on alust arvata, et ta pole aru saanud oma teo tõsidusest ega teinud sellest ka enda jaoks järeldusi. Kohtuväline menetleja ei pea võimalikuks väärteomenetluse lõpetamist otstarbekusega VTMS § 30 lg 1 p 1 ega p 2 alusel, sest asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vabatahtlikult väärteoga tekitatud kahju hüvitanud või heastanud, asjas tekkinud kahju on hüvitanud kindlustusfirma. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub kaebuse jätta rahuldamata ja otsuse muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Väärteoprotokolli nr AB1578034 kohaselt juhtis Z.G 02.04.2019 kella 16:2016:30 ajal Harjumaal Tallinnas Pärnu mnt ja Tõnismägi tn ristmikul (Pärnu mnt 48) mootorsõidukit, ei arvestanud liiklustihedust ning muid liiklusolusid ning ei suutnud sõidukit seisma jätta sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires teel oleva sellise takistuse ees, mida ta pidi ette aimama ja sõitis tagant otsa teel seisvale sõidukile. Oma tegevusega põhjustas ta varalise kahju K S’le, mis on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis, fototabelis. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nr 3100.19.0.167447 (LÕ akt nr 657) ja sellele lisatud skeemist, fototabelist ning sõiduki vaatlusprotokollidest nähtub, et 02.04.2019 kella 16:30 ajal (s.o teate esitamise aeg) toimus Harjumaal Tallinnas Pärnu maantee ja Tõnismägi tn ristmikul (Pärnu mnt 48 juures) reguleerimata ristmikul liiklusõnnetus, mille käigus sõitis Z.G ’i poolt juhitud sõiduk Mercedes Benz S450 reg.nrx tagant sisse A Ae poolt juhitud sõidukile Audi A4 Avant reg.nr x, kahjustades sõiduki Mercedes Benz numbrimärki ning tekitades stangele kriipsud ning põhjustades sõidukile Audi tagastange kahjustused. 03.05.2019 selgitas tunnistaja A A, et seisis umbes 5 sekundit Tõnismäe tee ja Pärnu mnt ristmikul suunaga Pärnu mnt poole ning o otas ristmikule sõitmiseks autode möödumist, kui järsku sõitis talle tagant sisse teine auto. Raseduse tõttu viidi ta haiglasse tervisekontrolli. Epikriisist nr x nähtub, et A A saabus Ida-Tallinna Keskhaiglasse 02.04.2019 kell 16:51 kiirabiga, sest osales autoavariis paigal seisva auto juhina, kui teine auto tagant sisse sõitis. 24.07.2019 isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr x nähtub, et haiglas teostatud uuringutega loote seisundis liiklusõnnetusega seostatavaid muutusi ei sedastatud, samuti puuduvad A Ael nimetatud liiklusõnnetusega seostatavaid vigastused/tervisekahjustused, liiklusõnnetus ei mõjutanud raseduse kulgu ega loote seisundit. Kuigi Z.G on 02.04.2019 kell 17:15 ülekuulamisel kirjeldanud täpselt kõnealust sündmust ning väärteo toimepanemise asjaolusid, on ta 22.04.2019 ja 25.10.2019 toimunud ülekuulamistel asunud seisukohale, et ta pole liiklusõnnetust põhjustanud ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Seega on tema ütlused ebajärjekindlad ja vastuolulised, neile ei saa tugineda ja kohus jätab need kõrvale. Tunnistaja ütlustest ning sündmuskoha vaatlusprotokollist järeldub, et Z.G juhtis 02.04.2019 kella 16:20-16:30 ajal Harjumaal Tallinnas Pärnu mnt ja Tõnismägi tn ristmikul mootorsõidukit ning ei pidanud kinni
lg 3 p 1 sätestatud kohustusest, mille kohaselt peab juht arvestama sõidukiiruse valikul muuhulgas liiklustihedust ja muid liiklusolusid ning seda, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida pidi ette aimama ning sõitis tagant otsa teel seisvale sõidukile. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisadest nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukite kahjustused, mistõttu on tõendatud, et Z.G põhjustas oma tegevusega varalise kahju K S’le, s.t 3 4-19-6250 täitis
A Ael tervisekahjustuste puudumist tõendavad eelnimetatud epikriis ja isiku kohtuarstlik ekspertiis. 5. Kaebaja on oma kaebuses esmalt leidnud, et tagant otsasõidus seisneva liiklusõnnetuse puhul saab rääkida eelkõige ohutu pikivahe hoidmise kohustuse (
lg 1) võimalikust eiramisest, mistõttu on tema teos välja toodud vale rikkumise õigusnorm. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt nähtub väärteoasja materjalidest, et kaebaja ees olev sõiduk seisis juba pikemat aega ning ootas võimalust ristmikule väljasõiduks.
lg 1 aga sätestab, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikuoludele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. See tähendab, et nõuetekohase pikivahe hoidmisest saab rääkida olukorras, kus mõlemad sõidukid on liikumises ning eesolev sõiduk ootamatult pidurdab. Seega ei saa pikivahe hoidmise kohustust üle kanda käesolevale olukorrale.
lg 3 p 1 kohaselt peab juht aga kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida ta pidi ette aimama. Selliks takistuseks saab pidada näiteks reguleerimata ristmikul teed andvat teist sõidukit. Kuna Z.G on rikkunud mootorsõiduki liiklusnõudeid ning tekitanud sellega teisele isikule varalise kahju, on tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
6. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Z.G pani teo toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Nimelt nähtub väärteoasja materjalidest, et liiklusõnnetus juhtus reguleerimata ristmikul „anna teed“ märgi mõjualas ning olukorras, kus Z.G ’i ees oli peatunud sõiduk eesmärgiga sõita ristmikule välja siis, kui liiklustihedus tal seda võimaldab. Kuivõrd eespool olev sõiduk ise ei saa üldjuhul vältida talle tagant otsa sõitvat sõidukit, siis oli võimalus kõnealust liiklusõnnetust vältida üksnes Z.G’il, kes omakorda oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral seda tõenäoliselt ka teinud. Z.G’i süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 7.
lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lisaks lubab
lg 2 süüteo eest lisakaristusena kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesolevalt on kohtuväline menetleja Z.G’it karistanud
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Kuivõrd
S § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne trahvimäär kolm trahviühikut. See tähendab, et
lg 1 eest mõistetav karistus peab olema vahemikus 3-300 trahviühikut, mis teeb sanktsiooni keskmiseks määraks 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Seega jääb kohtuvälise menetleja poolt Z.G’ile määratud rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.G ’i süüd mõjutab eelkõige asjaolu, et
lg 3 p 1 sätestatud kohustuse rikkumise tõttu on ta toime pannud
Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning Z.G pani teo toime ettevaatamatusest, s.t hooletusest, siis on tegemist asjaoluga, mis iseenesest viitab isiku väiksemale süüle. Kuigi Z.G 4 4-19-6250 kinnitab oma kaebuses, et on osapoolte ees siiralt vabandanud, tekitab tema läbivalt jäik seisukoht liiklusõnnetuse mittepõhjustamise osas ning selge kalduvus eneseõigustamisele küsitavuse väljendatud vabanduse siiruses, mistõttu ei pea kohus seda võimalikuks kergendava asjaoluna arvestada. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi, mille eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab karistatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Z.G’i varasemalt karistatud ühel korral
lg 2 järgi toime pandud väärteo eest 136 euro suuruse rahatrahviga (karistus täidetud 19.03.2019). Arvestades aga asjaolu, et Z.G pani käesolevalt talle etteheidetava väärteo toime hooletusest, sõidukitele tekkinud kahju ei olnud suur ning et tervisekontrolli toimetatud teise sõiduki juht ei saanud liiklusõnnetuse tõttu kannatada, on võimalik Z.G ’ile määrata karistus alla sanktsiooni keskmise määra, mida käesoleval juhul on kohtuväline menetleja ka teinud. Kuigi tegemist on teoga, millega seatakse ohtu teiste isikute vara ja kaaskodanike elu ja tervis, on kohtu hinnangul kohtuväline menetleja kaebajale määratud karistuse osas õigesti hinnanud Z.G ’i süü suurust ning arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.