Obsah (8)

§ 242§ 201§ 90§ 124§ 96§ 99§ 129§ 88

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 242lg 1 järgi, ning jõustada Politsei- ja Piirivalveameti 23.

jaanuari 2020. a otsus osas, millega E.O tegu kvalifitseeriti

§ 201lg 1 järgi.

1. Muus osas, sh E.O karistamises viie trahviühiku suuruse rahatrahviga, jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
3. Määrata Advokaadibüroo Turnstone OÜ-le kassatsioonimenetluses E.O-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 388,80 eurot (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
5. jaanuari
6. a otsusega karistati E.O liiklusseaduse (

) § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta juhtis 1. jaanuaril 2020 Tallinnas mootorsõidukit, ehkki tal ei olnud juhtimisõigust. Sellega rikkus E.O

§ 90lg 1 p 1.

Menetlusalune isik elab alaliselt Eestis, kuid ta esitas kontrollimisel Süüria B-kategooria juhiloa kehtivusega

1. aprillist 1995 kuni
2. juulini
3. Liiklusseaduse kohaselt pidanuks ta selle vahetama Eesti juhiloa vastu.
4. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule kaebuse, milles taotles karistuse tühistamist või vähendamist. Kaebaja selgitas, et ta ei tööta ning tal on 9‑liikmeline pere, mistõttu on rahatrahvi summa tema jaoks liiga suur.
5. Harju Maakohus rahuldas
6. aprilli
7. a otsusega kaebuse ja tühistas kohtuvälise menetleja otsuse väärteo kvalifikatsiooni ning rahatrahvi määra osas. Maakohus kvalifitseeris teo ümber

§ 242

lg 1 järgi ning karistas menetlusalust isikut viie trahviühiku ehk 20 euro suuruse rahatrahviga.

1. Kohus tuvastas, et E.O elab alates
2. novembrist 2018 alaliselt Eestis, ta juhtis
3. jaanuaril 2020 Tallinnas mootorsõidukit ning esitas kontrollimisel politseile Süüria (s.o Genfi
4. a teeliikluse konventsiooni osalisriigi) Bkategooria juhiloa, mis kehtis kuni
5. juulini
6. Seega juhtis menetlusalune isik sõidukit ajal, mil tema Süüria juhiloa kehtivusaeg oli lõppenud ning see oli Eesti juhiloa vastu välja vahetamata. Selle teo pani menetlusalune isik toime otsese tahtlusega.
7. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leidis maakohus, et eelkirjeldatud tegu ei vasta mitte

§ 201

lg-s 1, vaid

§ 242lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustele.

Juhiloa kehtivusaja lõppemine ei too automaatselt kaasa juhtimisõiguse puudumist. Kuivõrd E.O Süüria juhiloa kehtivusaeg oli lõppenud, oli tema juhtimisõigus

§ 124lg 3 p 1 alusel peatunud.

Kuna menetlusalusel isikul ei olnud 1. jaanuaril 2020 kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti (

§ 96

lg 1) ning ta rikkus mootorsõiduki ajutise juhtimise keeldu (

§ 124

lg 1), on tegemist

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteoga.

Seda seisukohta kinnitab ka Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus nr 4-17-4621/
4. Täiendavalt selgitas kohus, et

§ 99

lg 61 kohaselt kehtib Eestisse alaliselt elama asunud isiku

§ 99lg 1 p 3 kohane ehk Genfi 1949.

aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba 12 kuud alates isiku Eestisse elama asumisest. Koosmõjus

§ 96

lg-ga 1 peab nimetatud juhiluba olema kehtiv.

§ 99

lg-st 61 tuleneb, et pärast Eestisse alaliselt elama asumisest 12 kuu möödumist

§ 99lg 1 p 3 tingimustele vastav juhiluba enam ei kehti.

Ehk teisisõnu tekib

§ 124

lg 3 p-s 1 näidatud olukord, mil mootorsõiduki juhtimise õigus peatub.

§ 99

lg 61 teisest ja viiendast lausest järeldub, et juhiloa vahetamiseks on ette nähtud viieaastane aeg, mil isiku juhtimisõigus on peatunud olekus. Sel ajal piisab juhiloa vahetamiseks üksnes Maanteeametis eksamite sooritamisest ning juht ei pea juhiloa vahetamiseks läbima teooriaõpet ega tegema õppesõite. Nendel isikutel, kelle Eestisse asumisel on juhiloa kehtivusaeg juba lõppenud, algab viieaastane tähtaeg juhiloale märgitud kehtivusaja möödumisest. See tähendab, et E.O on kuni

1. juulini 2021 võimalik vahetada juhiluba Eesti juhiloa vastu, kui ta sooritab edukalt teooria- ja sõidueksami. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Politsei- ja Piirivalveamet, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist.
3. Kassaator leiab, et maakohus kohaldas E.O teo ümberkvalifitseerimisel

§ 242

lg 1 järgi ebaõigesti materiaalõigust.

§ 96

lg 1 esimese lause järgi peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument.

§ 96

lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või § 96 lg-s 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Liiklusregistri andmete järgi menetlusalusel isikul juhtimisõigust ei ole. Kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument isikul puudub. Seega asus maakohus ekslikult seisukohale, et menetlusalusel isikul on juhtimisõigus. Kuivõrd E.O on Eestis alaline elukoht alates 28. novembrist 2018, pidi ta

§ 99lg 61 kohaselt hiljemalt 27.

novembril 2019 vahetama Süüria juhiloa Eesti juhiloa vastu ning

1. jaanuaril 2020 mootorsõidukit juhtides puudus tal Eestis mootorsõiduki juhtimise õigus.
2. Maakohus jättis tähelepanuta

§ 129

lg-s 4 sätestatud erandi, mis näeb ette, et kui isik ei ole vahetanud juhiluba viie aasta jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab mootorsõiduki juhtimise õiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Praeguses asjas saabub eksamikohustus 12 kuu möödumisel Eestisse elama asumisest ning eksamite maht on sisuliselt võrdne juhtimisõiguse taotlemisel sooritatavate eksamite mahuga. Kuna eksamite saabumise tähtaeg on praegusel juhul erinev, ei saa ainuüksi sel põhjusel juhinduda maakohtu viidatud Riigikohtu otsusest. Tuleb vaadata isikule kaasnevaid kohustusi ja nende täitmisega omandatavaid õigusi. E.O tegu võiks olla kvalifitseeritav

§ 242

lg 1 järgi juhul, kui kehtetu juhiloaga sõitmine oleks toimunud Eestisse elama asumisest 12 kuu jooksul. 10. E.O kaitsja vandeadvokaadi abi Cristen Helendi palub kassatsioonivastuses jätta maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Kaitsja hinnangul on maakohus menetlusaluse isiku teo kvalifitseerinud õigesti

§ 242lg 1 järgi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Vaidlust ei ole selles, et E.O juhtis mootorsõidukit ajal, mil ta oli Eestis alaliselt elanud enam kui aasta, tema Süüria juhiloa kehtivusaeg oli lõppenud enne Eestisse alaliselt elama asumist ning see juhiluba oli Eesti juhiloa vastu välja vahetamata. Maakohtu ning menetlusaluse isiku kaitsja hinnangul oli E.O juhtimisõigus talle etteheidetava teo ajal peatunud, mistõttu on tegemist

§ 242lg 1 mõttes mootorsõidukijuhi poolt muu liiklusnõuete rikkumisega.

Kassaator on aga seisukohal, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ehk pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Järgnevatel põhjustel nõustub kolleegium kassaatoriga selles, et maakohus kohaldas E.O teo ümberkvalifitseerimisel vääralt materiaalõigust. 12. Vaidlusaluse teo kvalifikatsioon sõltub sellest, kas menetlusalusel isikul oli teo toimepanemise ajal juhtimisõigus, kuidas on võimalik tõendada välisriigis omandatud juhtimisõigust ning millal ja mis tingimustel tuli tal välisriigi juhiluba vahetada Eesti juhiloa vastu. Sealjuures on vajalik tõlgendada

§ 99

lg-t 61 ehk vastata küsimusele, kas nimetatud säte reguleerib juhtimisõiguse kehtivust või välisriigi juhiloa ümbervahetamise korda. 13.

§ 96

lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete või

§ 96lg-s 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel.

Mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument ja isikul võib olla ainult üks juhiluba või seda asendav dokument (

§ 96lg 1).

Märgitu kehtib ka välisriigis väljastatud juhiloa korral. 14. Mootorsõiduki juhtimisel Eestis peab juhil olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument (

§ 88lg 1).

Eesti piires ei ole Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik (

§ 88lg 2).

Sellisel juhul tuvastatakse juhtimisõigus liiklusregistri andmetele tuginedes. Seega erinevalt inimesest, kellele on väljastatud juhiluba Eestis, saab välisriigis välja antud juhiloa omanik enda juhtimisõigust tõendada ainult kehtiva välisriigi juhiloa või muu juhtimisõigust tõendava dokumendiga, kuid mitte liiklusregistri andmetega. 15.

§ 99lg 61 sätestab, et Genfi 1949.

aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Vahetatav juhiluba loovutatakse Maanteeametile. Maanteeamet võib loovutatud välisriigi juhiluba isiku palvel säilitada kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni ning väljastada selle isikule Eesti juhiloa vastu. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates, võib Eesti juhiluba taotleda

§-s 98 sätestatud korra kohaselt, s.t nagu esmast juhiluba. 16. Kolleegium on seisukohal, et kui Eestisse alaliselt elama asumisest on möödunud 12 kuud ja inimene ei ole selle aja jooksul saanud Eesti juhiluba, ei ole tal

§ 99

lg 61 esimese lause kohaselt juhtimisõigust võimalik tõendada enam ka välisriigi juhiloaga, isegi kui selle kehtivusaeg pole veel lõppenud. Teisalt saab välisriigi juhiluba olla

§ 96

lg 1 mõttes Eestis juhtimisõigust tõendav dokument üksnes juhul, kui see on kehtiv. Ka

§ 99

lg 61 neljas lause viitab, et üldjuhul on vahetamiskõlblik vaid kehtiv välisriigi juhiluba. Seega

§ 99

lg 61 esimene lause ei pikenda kehtetu välisriigi juhiloa kehtivust Eestisse alaliselt elama asumisest 12 kuu möödumiseni.

§ 99

lg 61 teine kuni viies lause reguleerivad kolleegiumi hinnangul Genfi konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa Eesti juhiloa vastu ümbervahetamise korda, mitte aga juhtimisõiguse kehtivust. 17. Eeltoodud põhjustel on ekslik maakohtu tõlgendus, mille kohaselt pärast Eestisse alaliselt elama asumisest 12 kuu möödumist Genfi konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba enam ei kehti, kuid see ei tähenda mitte juhtimisõiguse puudumist, vaid juhtimisõiguse peatumist

§ 124lg 3 p 1 mõttes.

Seetõttu ei saa praeguse juhtumi asjaoludel lähtuda ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsuses nr 4-17-4621/22 väljendatud seisukohtadest.
3. Ülaltoodust järeldub, et

§ 96

lg-te 1 ja 2 ning § 99 lg 61 kohaselt saab Genfi konventsiooni osalisriigis omandatud juhtimisõigust enne juhiloa Eesti juhiloa vastu ümbervahetamist tõendada vaid kehtiva välisriigi juhiloaga ja seda maksimaalselt 12 kuud alates isiku Eestisse alaliselt elama asumisest.

1. E.O asus maakohtu tuvastatu kohaselt Eestisse elama
2. novembril 2018 ning tema Süüria juhiluba kaotas kehtivuse enam kui kaks aastat enne seda.
3. jaanuaril 2020 ei olnud menetlusalusel isikul esitada ka kehtivat Eesti juhiluba. Kontrollimisel esitas ta politseiametnikele
4. aastal kehtivuse kaotanud välisriigi juhiloa. Seetõttu ei olnud menetlusalusel isikul juba
5. aastal Eestisse elama asudes

§ 96

lg-te 1 ja 2 ning § 99 lg 61 kohaselt võimalik tõendada enda juhtimisõiguse olemasolu. Järelikult polnud tal maakohtu tuvastatud ajal mootorsõidukit juhtides juhtimisõigust ja tema tegu tuleb kvalifitseerida

§ 201lg 1 järgi.

1. Mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta karistatakse 3-200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut rahatrahviga 50 trahviühikut. Maakohus kvalifitseeris E.O teo ümber kergema väärteokoosseisu järgi, vähendades seetõttu karistust viiele trahviühikule. Hoolimata sellest, et kolleegium nõustub kvalifikatsiooni osas kohtuvälise menetlejaga, vastab maakohtu mõistetud karistuse määr praeguse kaasuse asjaolusid arvestades isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel mh siirast kahetsust ja asjaolu, et E.O on varem karistamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. augusti
3. a määrusega on tuvastatud, et E.O on maksejõuetu isik riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 mõttes. Arvestades nii menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda kui ka asjaolu, et talle väljastati
4. märtsil 2020 Eesti juhiluba, leiab kolleegium, et maakohtu mõistetud karistuse määr on praegusel juhul eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks piisav.
5. Lähtudes eelnevast ja juhindudes VTMS § 174 p-dest 1 ja 6, § 175 p-st 1 ning § 149 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse väärteo kvalifikatsiooni osas ning jõustab tühistatud osas kohtuvälise menetleja otsuse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
6. RÕS § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
7. juuli
8. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-te 6 ja 10 ning § 9 lg 2 alusel rahuldab kolleegium kaitsja taotluse määrata kassatsioonimenetluses E.O-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 388,80 eurot (sh käibemaks 64,80 eurot). See menetluskulu tuleb VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 186 lg 1 kohaselt jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)