KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoobril 2020. a Tartu kohtumaja kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-2920 Kohtukoosseis Kohtunik Peet T

) § 15 lg 1 p 1 nõuet ning pani toime

227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis.

1. 25.05.
2. a saatis N.G PPA Lõuna prefektuurile vastulause, milles selgitas, et ta väga kahetseb oma tegu ja et tal on väga piinlik, kuna on ise tulevane politseiametnik. Antud tegu jääb terveks eluks meelde ja on väga kogemuslik õppetund. Oma teoga ohustas ta ennast kui ka teisi liiklejaid, tagajärjed halvimal juhul võisid olla katastroofilised. Ta ei osanud arvata, et kiirus läheb möödasõidul nii suureks, aga nii see läks, kuna antud sõiduk kiirendab väga kiiresti. Ta palub, et juhtimisõigus jääks alles, kuna ta kohe lõpetab kooli ja see on vajalik nii sissetuleku teenimiseks kui ka töökohta jõudmiseks. Edaspidi hoidub liiklusalaste süütegude toimepanemisest, pöörab rohkem tähelepanu, on liikluses väga ettevaatlik ja hoolas, sest sellised rikkumised ei ole talutavad meie ühiskonnas.
3. PPA Lõuna Prefektuuri 19.06.
4. a otsusega väärteoasjas nr 2780,20,004548 (tl-d 1519) karistati N.G

227 lg 4 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut ning

§ 227lg 5 p 3 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmise näol 6 kuuks.

Kohtuväline menetleja märkis kergendavate asjaoludena puhtsüdamliku kahetsuse ning asjaolu, et menetlusalune isik on õpilane. Kohtuväline menetleja märkis, et ei saa nõustuda menetlusaluse isiku kirjeldustega nö üllatusena tulnud kiiruse ületamise kohta. Juhtimisõigust omava isikuna pidi N.G eelnevalt teadma ja eeldama, et taolise sõiduki juhtimiseks tuleb rakendada teistsuguseid sõiduvõtteid. Menetlusalusel isikul oli võimalik oma tegu lõpetada oluliselt varem ja sekkuda oma kiiruseületamisse. Kohaldatud karistus on kooskõlas süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. N.G kiiruseületamine oli väga ohtlik ja võinuks lõppeda traagiliselt. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja kehtivate karistuste puudumisega, mis tingib lisakaristuse minimaalse määra kohaldamise.

1. 03.07.
2. a esitas N.G 19.056.2020.a otsuse peale kaebuse maakohtule (tl-d 1-3). N.G palub tühistada lisakaristuse. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-122-13 leidnud, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks samalaadseid rikkumisi enam toime panna. Lisakaristuse mõistmisel tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt kohtuväline menetleja või kohus sellise ohu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas rikkumisi toime panema, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Karistusregistri andmetel puudus N.G kehtivad karistused. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses piisavalt põhjendanud, mis võiksid põhjendada võimaliku ohu olemasolu, et juhtimisõiguse säilimise korral oleks uute rikkumiste toimepanemine tõenäolisem. Möödasõit oli tahtlik tegu, kuid antud kiiruseületamine mitte. Möödasõidu ajal on õige vaadata tee peale, mitte spidomeetri peal olevale kiirusele. Eesmärk oli ohutult jõuda tagasi oma ritta ja jätkata sõitu. Tegemist on sportautoga, teadsin, et see kiirendab väga kiiresti, kuid ei osanud arvata, et nii, nagu see juhtus antud päeval. Käesoleva rikkumise toimepanemiseni olin korralik liikleja ja järgisin kõiki nõudeid. Määratud rahatrahv on juba mõjutanud olla liikluses rohkem ettevaatlik ning selliseid riskantseid tegevusi nagu möödasõit vältida. Juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena on liiga karm.
3. Kohtuväline menetleja esitas maakohtule oma kirjaliku seisukoha (tl-d 12-14), milles leidis, et kohtuvälise menetleja lahend on õiguslikult korrektne ja sellise otsuse muutmiseks puudub alus või vajadus. Mõistetud karistus vastab menetlusaluse isiku süü 2 suurusele ja karistuse soovitud eesmärkidele. Kohtuväline menetleja hindab menetlusaluse isiku süüd äärmiselt suureks elava liiklusega põhimaanteel neljapäeva pärastlõunal, liikudes mitte vähem kui 182 km/h ning möödasõitu sooritades. Menetlusalune isik sooritas möödasõitu, mille puhul jäi liiklusõnnetusest lahutama vaid loetud meetrid ja sekundid. Lisakaristuse kohta märkis kohtuväline menetleja, et see ei täida ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Ainuüksi põhikaristuse mõistmine ei täidaks eripreventiivset eesmärki. Kohaldatud karistus on tavapärane Lõuna prefektuuri praktika, tegemist pole kaugeltki mitte kõige karmima karistusega. Tegemist on optimaalse ja eripreventiivsetele kaalutlustele vastava meetmega, mis on kooskõlas kehtiva menetluspraktikaga.
4. Kohtumenetluse pooled olid nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 2, tl 13). Kohtu seisukoht
5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
6. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna Prefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
8. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 11.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on asulasisesel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h.

§ 15

lg 2 p 1 järgi võib Maanteeamet suurendada asulavälisel teen suurimat lubatud sõidukiirust 120 kilomeetrini tunnis või § 15 lg 5 kohaselt võib teeomanik vähendada suurimat lubatud sõidukiirust.

§ 50

lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. 12.

§ 227

sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

§ 227

lõike 4 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et 21.05.2020.a kella 14.40 ajal juhtis N.G Tartu Maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
2. kilomeetril suunaga Võru sõiduautot Porsche 911 Carera S registreerimismärgiga XXX. See on tõendatud väärteoprotokollis märgituga ning kohtuvälise menetleja pardakaamera 3 videosalvestisega. Ka menetlusalune isik ei ole esitanud vastuväiteid mootorsõiduki juhtimise osas nimetatud ajal ja kuupäeval.
3. Lõuna Prefektuuri kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt oli suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Seega oli vastava teelõigu suurimaks lubatud kiiruseks

§ 15lg 1 p 1 järgne 90 km/h.

1. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et N.G juhitava sõiduki kiiruse mõõtmisel oli kiirusmõõturi maksimaalseks lugemiks 188 km/h. Kiirusmõõtur paiknes mõõtmise ajal mõõtjal käes ning mõõtmine toimus protokolli kohaselt paigal seistes (tl 21). Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse laiendmääramatus +/- 6 km/h, kui sõiduki kiiruse väärtus on vahemikus 167-199 km/h ning kiirust mõõdetakse paigalseisva kiirusmõõturiga. Seega tuleb menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks lugeda mitte vähem kui 182 km/h (lõplik mõõtetulemus). Mõõtmine on teostatud kiirusmõõturiga Lasercam 4 NR LE0027, mida on testitud 21.05.2020 kl 07.07 ning on töökorras. Seadme temperatuur vastab kohtuvälise menetleja märke kohaselt mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele (tl 21).
2. Järelikult on tõendatud, et N.G, juhtides mootorsõidukit mitte vähem kui 182 kilomeetrise tunnikiirusega kohas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli vaid 90 km/h, ületas

§ 15

lg 1 p 1 rikkudes lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 92 km/h võrra ning seega olid tema käitumises

§ 227lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused. 17. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 18. N.G märkis kaebuses Tartu Maakohtule, et sooritas tahtlikult möödasõitu, kuid kiiruseületamine ei olnud tahtlik. Kuna N.G juhitav mootorsõiduk ületas asulasisesel teel kiirust mitte vähem kui 92 km/h, siis ei ole kohtul kahtlust, et N.G teadis, et ta ületab suurimat lubatavat sõidukiirust 90 km/h olulisel määral. Kuna N.G sellele vaatamata sõidukiirust ei vähendanud, siis võib väita, et ta tahtis või vähemalt möönis sellise kiirusega sõitmist. Kohus leiab, et asulavälisel teel, s.o Eesti Vabariigi riigimaanteel 182 km/h mootorsõidukit juhtides on füüsiliselt tajutav, kuna tegemist on oluliselt suurema kiirusega kui lubatav suurim kiirus 90 km/h. Seega tegutses N.G

§ 227lg-s 4 toodud väärteokoosseisu toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega.

19. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut toimepandud väärteo eest karistada. 20.

§ 227

lg 4 näeb ette sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

§ 227

lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. 4

1. KarS § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtuväline menetleja määras N.G-le karistuseks 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ning lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Karistuse mõistmisel arvestas kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna KarS § 57 mõttes menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3) ning asjaolu, et menetlusalune isik on õpilane. Menetlusalune isik on väljendanud kahetsust kohtuvälisele menetlejale vastulauses, milles tunnistab rikkumist ja väljendab siirast kahetsust. Kohtul ei ole alust kahelda, et menetlusalune isik on väljendanud kahetsust puhtsüdamlikult. KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Ka kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid.
3. Menetlusalune isik ei ole vaidlustanud põhikaristuse kohaldamise osas ning on märkinud, et on tasunud talle määratud rahatrahvi summas 800 eurot 21.06.2020 kuupäeval (tl 4). Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus 200 trahviühikut proportsionaalne ning omab nii eripreventiivset kui üldpreventiivset eesmärki. Kohus leiab, et N.G süü on märkimisväärselt suur. Esmalt suurendab menetlusaluse isiku süüd tema suhtumine teo toimepanemisse, kuna ta pani teo toime tahtlikult vähemalt otseses tahtluse vormis.
4. Lisaks on käesolevas asjas tuvastatud, et N.G ületas vähemalt 92 km/h asulavälisel teel, s.o riiklikul maanteel, kus on päevasel ajal palju kaasliiklejaid. Kohtuvälise menetleja pardakaamera salvestiselt nähtub, et N.G asus möödasõidule tiheda liiklusega teel ning suurendas möödasõitu sooritades sõidukiirust kuni vähemalt 188 km/h, mille puhul kohaldatakse laiendmääramatust +/- 6 km/h. Videopildist nähtub, et N.G kiirendab, et jõuda mitmest sõidukist ette, kuid peab tagasi reastuma, kui vastassuunavööndis asuvad sõidukid jõuavad ohtlikult lähedale. Videosalvestise lõpusekunditel on selgelt näha, et vastassuunas liikuv sõiduk tõmbab teeperve poole, et N.G juhitava sõiduautoga mitte kokku põrgata. Kohtu hinnangul on selline tegu äärmiselt taunitav, kuivõrd N.G seadis suurde ohtu nii iseenda, kaasreisija kui ka teised liiklejad. Ohu realiseerimine oli tõenäoline. Asjaolu, et N.G juhtis sportautot, millega on võimalik tavasõidukitest kiiremini saavutada suuremad kiirused, oleks N.G pidanud juhina sõiduki omadustega arvestama. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et N.G ei tunnetanud, et sõiduki kiirus ületas oluliselt lubatavat sõidukiirust. Lisaks taunib kohus N.G õigustust, mille kohaselt N.G ei jälginud spidomeetri näitu möödasõitu tehes. Juhi kohustus on jälgida lisaks olukorrale liikluses ka oma sõiduki kiirust ja juhul, kui liiklusolukord on keeruline ning ei võimalda kiiruspiirangut järgides teistest sõidukitest mööduda, ei tohikski juht asuda möödasõitu sooritama. Kiiruse ületamine olulisel määral on äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kuigi teel oli nähtavus hea ning valge aeg, oli teekate märg, mistõttu võib sellisel teel suurel kiirusel sõitmine muutuda äärmiselt ohtlikuks.
5. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud ka asjaoluga, et N.G puuduvad varasemad karistused. Arvestades N.G süü suurusega ja puhtsüdamliku kahetsusega, leiab kohus, et põhikaristus on kohane ja proportsionaalne meede. 5
6. Menetlusalune isik on vaidlustanud lisakaristuse kohaldamise – juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Menetlusalune isik palub talle määratud lisakaristuse tühistada.
7. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine on N.G suhtes põhjendatud. N.G süü on märkimisväärselt suur ning antud väärteo puhul on tegemist üldohtliku teoga, millega ohustatakse potentsiaalselt paljude kaasliiklejate elu, tervist ja vara. Kuivõrd teo tagajärjed võivad olla fataalsed, tuleb anda selge signaal, et taolist käitumist ei saa sallida. Seega tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt suhtuda N.G väärteo toimepanemisse äärmise tõsidusega.
8. Kohtupraktikas on leitud, et juhtimisõigust lisakaristusena ei saa ära võtta automaatselt, vaid nagu põhikaristusegi puhul, tuleb siingi lähtuda KarS §-s 56 sätestatud alustest. Seejuures tuleb lisakaristuse kohaldamine kõne alla eelkõige sellises olukorras, kus põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, st ta võib suure tõenäosusega panna toime samalaadseid rikkumisi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.05.
9. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-17, p 13).
10. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid (ülimalt suur sõidukiirus, palju kaasliiklejaid, ohtlik möödasõit) leiab kohus, et põhikaristus ei ole käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav karistus. N.G on küll oma tegu tagantjärele kahetsenud, kuid seejuures leidnud ennastõigustavalt, et ta ei teadnud, et tema juhitud sõiduk, s.o sportauto selliselt kiirendab. N.G oli võimalik kiiruse ületamine ning seeläbi liiklusreeglite rikkumine varem lõpetada, kuid ta seda ei teinud ning jätkas möödasõiduga kiirust suurendades kuni vastassuunavööndis liikuvad sõidukid olid jõudnud ohtlikult lähedale. N.G ei olnud ühtki mõjuvat põhjust taoliseks ohtlikuks manöövriks, mis seadis ohtu teiste kaasliiklejate tervise. Selline käitumine viitab menetlusaluse isiku impulsiivsele käitumisele ning ükskõiksele suhtumisele oma teo võimalikesse negatiivsetesse tagajärgedesse. Kuna karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii eripreventiivseid kui ka õiguskorra kaitsmise huvisid, siis käesoleval juhul taoline enamohtliku väärteo toimepanemine peab kaasa tooma vastava karistuse, mis mõjutaks menetlusalust isikut hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Kuna sõiduki kiirus küündis märkimisväärselt (kahekordselt) üle lubatud kiiruse, on tõenäosus inimese tervise kahjustamiseks ja surma saabumiseks väga suur. Süü suurust mõjutab suuresti asjaolu, kui ulatuslikult mootorsõidukijuht lubatud suurimat sõidukiirust ületab. N.G ületas kiirust mitte vähem kui 92 km/h, mistõttu hindab kohus tema süüd äärmiselt suureks.
11. Menetlusaluse isiku viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-122-13 punktis 11 on kolleegium märkinud, et esmakordse rikkumise puhul peaksid lisakaristuse mõistmisel ohu olemasolu tuvastamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. N.G on varasemalt karistamata isik, kuid kohus leiab, et kiiruse ületamine vähemalt 92 km/h ning ohtliku manöövri (möödasõidu tegemine) on äärmiselt hoolimatu käitumine, arvestades, et N.G sõitis riigimaanteel mitmetest kaasliiklejatest mööda ja seadis potentsiaalselt ohtu ka vastassuunas liikuvad sõidukit. Seetõttu ja eeltoodud põhjustel on lisakaristuse mõistmine äärmiselt vajalik, et mõjutada N.G käituma edaspidi õiguskuulekalt. Kuigi N.G on sõnades väljendanud kahetsust, peab karistus vastama süü suurusele ning juhtimisõiguse 6 äravõtmine

§ 227lg 5 p 3 minimaalses määras on käesoleval juhul kohane ning vajalik.

1. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja karistust (sh lisakaristust) mõistes olnud liialt karm. Kohtuväline menetleja on mõistnud lisakaristuse sanktsiooni alammääras. Isiku süüd iseloomustavad asjaolud on sedavõrd tõsised, et tingivad lisakaristuse kohaldamise. Kohtule teadaolevalt ei ole takistusi juhtimisõiguse äravõtmisega seonduvalt. Mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (KarS § 50 lg 2). Käesolevas asjas antud erandi kohaldamiseks alust ei ole. On arusaadav, et juhtimisõiguse äravõtmisega kaasnevad isiku elus teatud ebamugavused. Siiski ei ole need argumendid mõjuvad, mis tingiks lisakaristuse kohaldamata jätmise. N.G on võimalik liiklemisel kasutada mh ühistranspordi abi. Tööandjaga on ilmselt võimalik sõlmida teatud kokkuleppeid lisakaristuse kehtivuse perioodil.
2. Eelnevast tulenevalt jätab kohus N.G kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.06.2020.a otsuse väärteoasjas nr 2780,20,004548 rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Peet Teidearu Kohtunik 7