MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, G.B-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 G.B tunnistati süüdi Viru Maakohtu 14.04.2014 kohtuotsusega
järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust,
lg 1 järgi karistati 3 kuu vangistusega ning
järgi 1 kuu vangistusega.
lg 1 alusel mõistes liitkaristuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1,3 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.01.2013 otsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 11 päeva vangistust. Viru Maakohtu 14.01.2015 määrusega loeti G.B-le kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 29.01.2013 ja lõpp 09.02.2016. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral ning vanglakaristust kannab neljandat korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung G.B taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et vabanemise korral hakkab elama õe juures ja oli kindel, et paari kuu jooksul saab ametliku töökoha. Samas on võimalik vormistada ka töövõimetuspension. Lubas hakata tasuma rahalisi nõudeid, mida on kokku üle 4000 euro. Narkootikume ei tarvita enam, sõltuvust pole. Distsiplinaarkaristused on määratud seetõttu, et ta ei suutnud talitseda emotsioone. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ta G.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud olukorras, kus vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kõrgohtlik avalikkusele ning tal on kehtivad distsiplinaarkaristused. Lisaks märgib prokurör, et enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarbimisega (kuriteod on toime pandud alkoholi mõjul ja narkootikumidest on sõltuvus diagnoositud), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt
lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama õe juurde, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“, on olnud hõivatud majandus- ja tootmistööl ning vabanedes ootab teda toetav sotsiaalvõrgustik vanemate, õe, õemehe ja õelaste näol, kes kõik on valmis isikut moraalselt ja materiaalselt toetama. Samas puudub isikul vabanedes töökoht, mis kohtu hinnangul halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. 2 G.B käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Oluline on ka asjaolu, et isik on vanglas toime pannud
ja § 275 järgi kvalifitseeritud uued kuriteod, seega varasematest temale mõistetud karistustest ei ole ta vajalikke järeldusi teinud. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste ning kuritegude toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11-l korral korral ja vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste ja isikuvastaste kuritegude eest. Soodusteguriks oli alkoholi kuritarvitamine ja eesmärgiks majandusliku kasu saamine. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Enne vangistust isik ei töötanud, oli arvel Töötukassas, sai sotsiaalabi kommunaalteenuste eest tasumiseks ja äraelamiseks, seega puudub tal tööharjumus ja –kogemus, mis võib olla uue kuriteo toimepanemisel riskifaktoriks, kui isikul tekib majanduslikult raske olukord. Tunnistab ise, et paljudel juhtudel on kuriteo toime pannud just tulu saamise eesmärgil. Vangla iseloomustusest nähtub, et G.B käitub impulsiivselt, kordab tehtud vigu, ei mõista teiste seisukohti, näeb ainult seda, mida tal endal on vaja ja eesmärkide saavutamiseks otsib kiireid lahendusi, surub oma tahtmise läbi vägivalda kasutades, vanglas on rünnanud kaaskinnipeetavat. Isik tunnistab küll oma mõningaid probleeme, kuid hindamisel unustab objektiivsuse. Ametiisikutega on kinnipeetav valikuliselt ebaviisakas. Alkoholisõltuvust isik ei tunnista, sama ka ei eita seda. Narkootikumide sõltuvus diagnoositud, kuid meditsiiniosakonna hinnangul puudub sõltuvusravi näidustus, kuna alates 2008 regulaarselt narkootikume ei tarvita. Vangla hinnangul on G.B kõrgohtlik ning ohtlikkus seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja materiaalse kahju tekitamises. Alkoholi tarvitamisel vägivaldsus suureneb. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 69 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61 % ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Lähtudes eeltoodust ja arvestades kinnipeetava kõrgohtlikkust asub kohus seisukohale, et põhjendatud on jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja karistuse kandmise ajal uute õigusrikkumiste (distsiplinaarkaristused) ja kuritegude toimepanemise fakti. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus on seisukohal, et G.B puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk. 3 Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.