4-15-6722/22

4-15-6722 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-6722 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Andres Parmas Väärteoasi A.D väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. septembri 2015 otsus Kaebuse esitaja A.D (ik XXX, elukoht: XXXXXXX XX-XX XXXXXXX, töökoht E OÜ) RESOLUTSIOON Jätta menetlusaluse isiku A.D apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 16.09.2015 otsus muutmata ja tühistamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Menetlusalusel isikul on võimalik väärteomenetluses kassatsiooni esitamiseks taotleda kaitsjat riigi õigusabi seaduses sätestatud korras. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 29.07.2015 koostas kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik A.D-le väärteoprotokolli nr 2317,15,007754 selle kohta, et A.D juhtis 29.07.2017 kella 04.33 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Ehitajate tee 27 juures Keskuse ja Akadeemia tee tänavate vahel suunaga Akadeemia tee suunas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 mg/l. Sellega rikkus A.D LS § 69 lg 3 nõudeid pannes toime LS 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
4. Pidades vajalikuks karistada A.D arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Harju Maakohtule arutamiseks. 1
5. Harju Maakohtu 16.10.2015 otsusega karistati A.D LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest 20 päevase arestiga, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 20 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrati 3 kuu pikkune tähtaeg. Samuti kohustati A.D järgima üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid, allutades ta politseiasutuse järelevalve alla. Lisakaristusena kohaldati A.D-le mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Kohtu põhjendused olid alljärgnevad. 3.
6. Kohus leidis, et A.D poolt LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 29.07.2015 on tõendatud tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 väljatrükiga, millest nähtub, et 29.07.2015 ajavahemikus kella 04.58st kuni 05.03ni on A.D suhtes KorS § 38 alusel läbi viidud alkoholijoobe tuvastamise ja kontrollimise toiming. A.D on enne toimingut tutvunud enda õigustega ja andnud vastava allkirja. Toimingu tulemust väljendab lugem, so 0,58 mg/l. Väljatrükile on A.D alla kirjutanud ning samuti on A.D alla kirjutanud väärteoprotokollile ning märkinud, et ütlusi anda ei soovi. A.D süü on tõendatud ka tunnistaja DV kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt teostas ta 29.07.2015 Tallinnas liiklusjärelevalvet ja nägi seismas tumedat Volkswagenit, mille ümber liikus meesterahvas, kes istus vahepeal tagaistmele ning alustas siis sõitu. Teda otsustati kontrollida ja autoaknast oli tunda alkoholilõhna. Indikaatorvahend tuvastas joobe. Kinnipidamisel ütles juht, et oli alkoholi tarvitanud eelmisel päeval. Isiku süüd tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub veelkord, et 29.07.2015 kell 04.33 tuvastati liiklusjärelevalve käigus, et A.D suust tuli alkoholilõhna. A.D on otsuse kättesaamise kohta andnud allkirja. Samuti on tõendatud süüteo toimepanemine A.D ütlustega, mille kohaselt ta ei tarvitanud sel päeval alkoholi, vaid loputas öösel igemeid hambavedelikuga. Eelneva pinnalt leidis kohus, et A.D rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid, kui juhtis mootorsõidukit, mille kohaselt mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Selle keelu rikkumisega pani ta toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so mootorsõiduki juhtimise isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi. Juhtimisõigusega isikuna, aga iseäranis isikuna, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pidi A.D teadma, et mootorsõiduki juhtimine on keelatud, kui organismis (väljahingatavas õhus) esineb alkoholi. Seaduses ei ole sätestatud, mil viisil peab alkohol olema organismi (väljahingatavasse õhku) sattunud, et mootorsõiduki juhtimine oleks keelatud, s.t. ei ole vahet, kas alkohoolse joogi tarvitamise, hambavedelikuga suu loputamise või mõnel muul teel – kui väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära, on LS § 224 järgi kvalifitseeritav väärtegu lõpule viidud. Remargi korras märkis kohus, et A.D põhjendusi selle kohta, miks tema väljahingatavas õhus oli alkoholi, on raske pidada eluliselt usutavaks, sest isik peeti kinni kell 04.33, aga tõendusliku alkomeetri näit (0,58 mg/l) fikseeriti sellest ligemale pool tundi hiljem. Puudub igasugune (eluline) alus uskuda, et üksnes suu loputamise tõttu väljahingatavasse õhku sattunud alkohol avaldaks mõju pool tundi või kauem. Tähelepanuväärne on ka see, et A.D ei rääkinud esimesel võimalusel, s.o. väärteoprotokolli koostamisel, hambavedelikust midagi, mis viitab sellele, et ta on kõnealuse versiooni hiljem välja mõelnud. Kohus asus seisukohale, et A.D väärtegu on tõendatud ja õigesti (LS § 224 lg 2 järgi) kvalifitseeritud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.
7. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1). Kohus märkis, et karistusregistri väljavõttest nähtub, et A.D on KarS § 424 alusel korduvalt karistatud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud juhul puuduvad. Vastavalt KarS § 224 lg-le 2 karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut, arestiga või 2 sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist võib kohaldada ka lisakaristusena (koos rahatrahvi või arestiga). A.D võib iseloomustada kui isikut, kellele on omaseks saanud käitumismuster, mis väljendub katsetes ühendada alkohol ja mootorsõiduki juhtimine. Korduvad karistused ei ole pannud teda loobuma mootorsõiduki juhtimisest alkoholi mõju all. Kohus asub eelöeldu pinnalt seisukohale, et A.D käitumist iseloomustab igasuguse aukartuse puudumine riigivõimu ees ja ükskõiksus tema tegudele antud (karistusõigusliku) hinnangu suhtes, aga ka selle suhtes, kui ohtlik on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes või alkoholi mõju all. Sellest tõdemusest lähtus kohus ka karistusliigi ja –määra valikul. Arvestades A.D poolt toime pandud teo ohtlikkust, samuti tema varasemat karistatust, so eripreventiivseid kaalutlusi, pidas kohus vajalikuks kohaldada nii aresti kui lisakaristust – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leidis, et kuigi väärtegu oli toime pandud ettevaatamatusest, on A.D süü suur ja lähtudes eripreventiivsetest kaalutlustest peab aresti määr olema keskmisest pikem ehk 20 päeva. Arvestades aga, et A.D kasvatab üksi alaealist last ning on nõus aresti asendamisega üldkasuliku tööga, määrab kohus, et arest tuleb asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd eksisteerib tõenäosus, et nn ambulatoorne karistus motiveerib A.D tema ohtlikust harjumusest – alkoholi ja mootorsõiduki juhtimise ühendamisest – loobuma paremini kui statsionaarne karistus. Arvestades toimepandud väärteo ohtlikkust peab kohus vajalikuks võtta lisakaristusena A.D-lt sõiduki juhtimise õigus ära võtta, sest esiteks on antud juhul tegemist harjumussüüteoga, ta ei ole oma liikluskäitumist muutnud ja puuduvad märgid, et ta oleks endale ka vastava eesmärgi seadnud, ning teiseks - puudub LS § 50 lg 2 sätestatud piirav tingimus.
8. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A.D , kes taotleb tema suhtes tehtud väärteootsuse tühistamist. Apellatsioonis märgib ta, et pole talle inkrimineeritavat väärtegu toime pannud ja selle seisukoha põhjendused on väärteomaterjalides ka ära toodud. Teiseks on väärteoprotokoll vormistatud ebakorrektselt, kuna selles on toimepanemise ajana märgitud aasta
9. Väärteoprotokoll on täis ka parandusi ning väärteoprotokolli tagaküljel puudub õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta tema allkiri. Neil põhjustel taotleb apellant vaidlustatava maakohtu otsuse tühistamist.
10. Ringkonnakohtus 02.11.2015 toimunud kohtuistungil jäi A.D esitatud apellatsiooni juurde, märkides, et jääb selle juurde, et ta peeti kinni 29.07.2015, kuid selgitab, et protokolli talle lugeda ei antud, kusagil pole ka kirjas, et talle oleks õigusi ja kohustusi tutvustatud. Samuti pole talle ei ole õigusi selgitanud. Protokollile kirjutas alla, kuna kiirustas laeva peale.
11. Kohtuväline menetleja märkis kohtuistungil, et toimiku materjalid kajastavad isikule VTMS §-s 19 märgitud õiguste ja kohustuste selgitamist. Väärteoprotokolli tagumisel küljel olevad õigused ja kohustused kajastavad VTMS § 19 varasemat redaktsiooni, mistõttu võetakse allkiri õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta eraldi väljaprinditud lehele. Kohtuvälise menetleja esindaja juhtis tähelepanu sellelegi, et isikule on tema õigusi selgitatud korduvalt – esimene kord sündmuskohal ja seejärel maakohtu kohtuistungil. Väide isiku õiguste rikkumise kohta on põhjendamatu. Täiendavalt selgitas kohtuväline menetleja seoses isikule õiguste ja kohustuste tutvustamisega, et neil juhtudel, kui väärteoprotokoll koostatakse arvutis, on õigused ja kohustused koos ning sinna võetakse ka allkiri õiguste tutvustamise kohta. Kui kasutatakse vana protokolli blanketti, siis selgitatakse samuti õigusi ja kohustusi, kuid allkiri võetakse eraldi dokumendile. Seejuures ei ütle seadus, et allkiri tuleb võtta protokollile. Kokkuvõtvalt leidis kohtuväline menetleja, et maakohus on teinud õige otsuses ja apellatsioon on alusetu. Samuti juhtis kohtuväline menetleja juba maakohtu istungil tähelepanu asjaolule, 3 et aastaarv on vale. Peale tunnistaja ülekuulamist kohtuistungil paluti kohtuvälisel menetlejal uuesti avaldada väärteoprotokoll, mille käigus selgitati, et menetlusalune isik pani väärteo toime 29.07.
12. Kohtu küsimusele kas süüdistus on talle arusaadav, vastas süüdistatav, et see on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast süüdi osaliselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud apellatsiooniga ja väärteoasja materjalidega, samuti kuulanud kohtuistungil ära apellandi ja kohtuvälise menetleja seisukohad, leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, sest maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ei ole alust. Apellant ei ole esitanud argumente, mis võiks tingida maakohtu otsuse tühistamise väärtegu välistavate asjaolude ilmnemise tõttu.
14. Apellatsioonist nähtuvalt, mille juurde jäi apellant ka ringkonnakohtu istungil, vaidlustab A.D enda süüdimõistmist LS § 224 lg 2 järgi ning taotleb sisuliselt kohtuotsuse tühistamist. Apellandi hinnangul peaks maakohtu otsuse tühistamise kaasa tooma esiteks kaitseõiguse rikkumine, mis väljendus väärteoprotokollis talle õiguste ja kohustuste tutvustamata jätmises ning teiseks asjaolu, et väärteoprotokolli oli ebaõigesti süüteo toimepanemise ajaks märgitud 29.07.
15. Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna apellandi sellised väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Harju Maakohus on oma otsust apellandi süüdimõistmises LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos põhjendanud, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks nende seisukohtade ja põhjenduste kordamist. Mis puudub väidetavat kaitseõiguse rikkumist, siis sellega seonduvalt tuleb osutada, et toimiku materjalid kajastavad muuhulgas ka VTMS §-s 19 sätestatud õiguste ja kohustustega tutvustamist ja sellel on A.D allkiri (tl 7). Samuti tuleb viidata, et väärteoprotokolli muude tõendite ja andmete lahter (tl 3 viimane alumine lõik) sisaldab märget ka VTMS sätestatud õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta. Kuna VTMS § 70 lg 1 kohaselt antakse väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu, siis on välistatud sellele hilisemate ja menetlusalusele isikutele nö üllatuslike paranduste tegemine. Seega leiab kohtukolleegium, et tõendikogum ei kinnita A.D väidet talle VTMS-is sätestatud õiguste tutvustamata jätmise ning seekaudu ka kaitseõiguse rikkumise kohta, vaid vastupidi – väärteoprotokolli kohaselt on A.D-le seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi teatavaks tehtud (vt VTMS § 69 lg 1 p 8). Märgitut ei väära seegi, et õiguste ja kohustustega tutvumine ei kajastu väärteoprotokolli tagumisel küljel. Nimelt näeb VTMS § 69 lg 1 p 8 ette, et väärteoprotokolli sissejuhatuses märgitakse teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud VTMS §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Seejuures tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et seadusest ei tulene nõuet, mille kohaselt peaksid kaitseõiguse tagamiseks olema õigused ja kohustused märgitud väärteoprotokolli tagumisele poolele ja välistatud ning seadusega keelatud on õiguste ja kohustuste teatavaks tegemine eraldi dokumendina. Ühtlasi tuleb viidata, et toimiku materjalide kohaselt on A.D asunud ka aktiivset kaitseõigust teostama, esitades kohtuvälisele seadusest sätestatud tähtaja jooksul vastulause. Seega järeldub, et A.D on VTMS §-s 19 sätestatud õigustest ja kohustustest teadlik olnud ning asunud neid õigusi ka aktiivselt kasutama. Seega on väited kaitseõiguse rikkumise alusetud.
16. Kohtukolleegiumi hinnangul on põhjendamatu väide ka sellest, et apellandil polnud võimalik realiseerida oma õigusi põhjusel, et väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemise kuupäev on ebaõige. On õige, et väärteoprotokollis on menetleja eksinud aastaarvuga, ent ringkonnakohtu istungil selgitas kohtuväline menetleja, et peale tunnistaja ülekuulamist maakohtus palus kohus 4 kohtuvälise menetleja esindajal uuesti avaldada väärteoprotokolli ning teistkordsel avaldamisel märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et isik pani talle inkrimineeritava süüteo toime 29.07.
17. Sellele vastuseks märkis A.D, et süüdistus on talle arusaadav ning ta tunnistab ennast süüdi osaliselt. Ringkonnakohtus toiminud istungil A.D kohtuvälise menetleja eelosutatud väitele vastu ei vaielnud. Siinkohal on põhjendatud märkida, et süüdistuse muutmine enne kohtuliku uurimise lõpetamist on kooskõlas VTMS § 2 ja KrMS § 268 lg-ga 2 lubatav. Eelnevast tuleneb, et apellant on olnud igati teadlik nii talle esitatud süüdistusest, sh talle inkrimineeritava süüteo toimepanemise ajast 29.07.2015 ja samuti ta talle olnud tagatud läbi VTMS §-s 19 sätestatud õiguste teavitamise kaitseõiguse. Ka maakohus on A.D mõistnud süüdi just 29.07.2015 toimepandud väärteos. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 16.09.2015 otsuse muutmata ja tühistamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5