järgi käskmenetluses Süüdistatav U.U isikukood: XXX; elukoht: XXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.U
Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult tunnistada U.U süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o 800 eurot.
lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates kümne kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 80 eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kohus leiab, et on olemas KrMS §-s 251 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav on täisealine. U.U-le esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. U.U poolt 27.mail 2011.a kella 23.30 paiku Tartumaal Nõo vallas Voika külas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on tõendatud: - U.U enda kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega (tl 8-9), kus ta tunnistab, et juhtis 27.mail 2011.a alkoholijoobe seisundis olles mootorsõidukit; - tunnistaja K.K. ütlustega (tl 1-2), mille kohaselt sai ta 27.mail 2011.a kella 23.30 paiku teenistuskohustusi täites politsei juhtimiskeskuselt teate, et Nõo vallas Voika külas on arvatavasti alkoholijoobes juht sõitnud Ford Mondeoga riivamisi külge Opel Omegale ning kohale jõudes selgus, et Ford Mondeod juhtinud U.U oli alkoholijoobes; - tunnistaja A.P. ütlustega (tl 3-4), mille kohaselt sõitis 27.mail 2011.a kella 23.30 paiku temale Tartumaal Nõo vallas Voika külas vastu sõiduauto Ford, mis riivas küljepeegliga tema sõidukit ning kui teise sõiduki juht peatus, siis nägi ta, et juht oli joobes; - Lõuna Prefektuuri sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 5), mille kohaselt kõrvaldati U.U 27.mail 2011.a sõiduauto Ford Mondeo juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et tema väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus rohkem kui 0,24 mg/l ja lisaks puudus tal vastava kategooria juhtimisõigus; - Lõuna Prefektuuri indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga 27.maist 2011.a (tl 6) koos alkomeetri tulemi väljatrükiga (tl 7), millest nähtub, et 27.mail 2011.a leiti U.U ühes liitris väljahingatavas õhus 1,29 mg alkoholi +/- 0,12 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 4 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega oli U.U 27.mail 2011.a kella 23.30 paiku Tartumaal Nõo vallas Voika külas mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, millega pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi toime pandud kuriteo eest võib isikut karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. U.U on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Karistust raskendavad asjaolud
Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus U.U puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada U.U kõige kergema karistuse liigi – rahalise karistusega – on põhjendatud, kuna süüdistatavat ei ole varasemalt karistatud, ta tunnistab süüteo toimepanemist ning kahetseb toimepandut. Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise karistusega. Vastavalt
lg 1 võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada U.U 250 päevamäära suuruse rahalise karistusega on põhjendatud, arvestades seejuures kuriteo toimepanemise asjaolusid ja isiku süü suurust.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, kusjuures arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mis on 3,20 eurot. Vastavalt
lõikele 3 arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuna U.U suhtes alustati kriminaalasja 2011.a, siis tuleb keskmise päevasissetuleku arvutamisel lähtuda tema 2010.a tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Teatisest U.U keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2010.a (tl 14) nähtub, et nimetatud aastal isik sissetulekut ei omanud. Seega tuleb päevamäära suuruseks arvestada 3,20 eurot ning U.U tuleb tasuda 250 päevamäära suurust rahalist karistust summas 800 eurot.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kohus nõustub prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine süüdistatavatele majanduslikult ebamõistlikult koormav ning on seisukohal, et U.U-le mõistetud rahalise karistuse tasumine tuleb ajatada kümnele kuule. Lisaks rahalisele karistusele tuleb süüdistavatel tasuda ka menetluskulud. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on U.U menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 , 5 ja 9 järgi määratud kaitsjale makstud tasu 38,35 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 45 senti ning sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära, s.o 417,02 eurot. Arvestades U.U majanduslikku olukorda ning asjaolu, et tal tuleb menetluskulude kõrval tasuda ka rahalist karistust, leiab kohus, et on põhjendatud ajatada menetluskulude tasumine kümnele kuule. Peet Teidearu Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.