Obsah (5)

§ 180§ 175§ 251§ 253§ 254

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.2011 Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Kriminaalasja number 1-11-10280 (11240101429) Kohtunik Tiit K

) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada F.R KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära, s.o summas 96.00 (üheksakümmend kuus) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul alates 25.10.2011.a. igakuuliselt vähemalt 8.00 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 25.09.2012.a. 2 Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus „nimi, 111-10280, rahalise karistuse osamakse.“ Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend - elukohast lahkumise keeld F.R jõustumisel. suhtes tühistada kohtuotsuse

§ 180

lg 3 alusel jätta F.R-ilt väljamõistmisele kuuluv sundraha summas 417,03 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista F.R-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 19.18 eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suuban`i poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180

lg 3 alusel määrata väljamõistetud kaitsjatasu hüvitamine ositi 4 kuu jooksul alates 25.10.2011.a. igakuuliselt selliselt, et esimese osamakse suurus on 4.78 eurot ja järgmiste osamaksete suurused on 4.80 eurot ja lõpetades menetluskulu tasumise hiljemalt 25.01.2012.a. F.R tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „nimi, 1-11-10280, menetluskulu osamakse.“ Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. Kuriteo asjaolud Osa xxxx lapsi kohtleb xxxx F.R kasvatamatult: narrib teda ning kasutab tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid. F.R omakorda riidleb lastega, kamandab neid ega vali ka ise väljendeid. 28.märtsil 2011.a. õhtul kella 19.00 paiku kui F.R kodu poole suundudes oli möödumas xxxx majast, tekkis tal konflikt xxxx T S, kes F.R ütluste kohaselt kasutas tema aadressil ebatsensuurseid väljendeid. Ta võttis poisil maja hoovis varrukast kinni, raputas teda ning seejärel haaras tal kõrvast kinni ja tiris, põhjustades sellega valu. Süüdistuse sisu 3 Kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et F.R 28.märtsi 2011.a. õhtul kella 19.00 paiku xxxx maja hoovis haaras kätega T S (sünd. xxxx) pluusist, raputas ja tiris teda ning seejärel tiris käega T S paremat kõrva peast eemale, põhjustades kannatanule valu. Seega F.R, põhjustades teisele inimesele kehalise väärkohtlemisega valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Silvi Pass taotleb F.R süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 96 eurot. KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi alates 25.10.2011.a. ja iga järgneva kuu
2. kuupäevaks 8 eurot. Rahalise kohustuse lõpptähtaeg on 25.09.2012.a. Lisaks leiab prokurör, et kuna menetluskulude hüvitamine käib F.R ilmselt üle jõu, siis

§ 180lg 3 tuginedes jätta osa neist riigi kanda.

Kaitsja taotlus Süüdistatav ja kaitsja ühinevad süüdistusaktis prokuröri poolt märgitud ettepanekuga jätta osa menetluskulusid riigi kanda

§ 180lg.

3 alusel kuna kulude hüvitamine käib süüdistataval ilmselt üle jõu. Vastavalt

§-le 180 lg. 3 (alates 01.09.2011.a. kehtivas redaktsioonis) võib kohus ka määrata, et kriminaalmenetluse kulud tasutakse ositi. F.R on mittetöötav xxxx, kelle ainus sissetulek moodustab kaitsja andmetel 174 eurot kuus. Seega on kaitsja taotluseks: jätta osa menetluskulusid riigi kanda ning määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine ositi. Kohtu põhjendused

§ 251

lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

§ 253

p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi.

§ 254

lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasja materjalid ja süüdistusakt F.R süüdistuses KarS § 121 järgi saabus kohtusse 20.09.2011.a. Süüdistusakti koopia on samal päeval, s.o 20.09.2011.a. edastatud ka süüdistatavale ja tema kaitsjale. Kohtunik tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses

§ 251alusel.

Kohus F.R käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. 4 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava F.R karistust kergendab süü tunnistamine. Raskendavaks asjaoluks KarS § 58 alusel on aga süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase isiku suhtes. Siiski leiab kohus, et karistuse eesmärgid on süüdistatava F.R puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 417,03 eurot ja

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu.

§ 180kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu.

Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Süüdistatava F.R kaitsja v.-adv. Arvo Suuban on esitanud kohtule taotluse jätta osa menetluskulusid riigi kanda ning määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine ositi ning põhjendanud taotlust sellega, et F.R on mittetöötav xxxx, kelle ainus sissetulek moodustab 174 eurot kuus. Prokurör on süüdistusaktis avaldanud, et kuna menetluskulude hüvitamine käib F.R ilmselt üle jõu, siis võib osa neist jätta riigi kanda.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud

§ 180

lg 3 kohaldamine ning F.R-ilt väljamõistmisele kuuluv sundraha summas 417,03 eurot jätta riigi kanda ning määrata F.R-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 19.18 euro hüvitamine osamaksetena kohtuotsuse resolutsioonis esitatu järgi. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 01. novembril 2011. a. Nooremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne