lg 2 alusel 4 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 6-l korral, rahatrahvid tasumata, tõkend elukohast lahkumise keeld, - Kaitsjad vandeadvokaat Arri Tooming ja vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe Süüdistatav L.O, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, viibib xxxx, varem kriminaalkorras k aristatud: 1) 21.11.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1 – 15 lg 2 järgi, kriminaalasi lõpetati KrK § 10 lg 5 alusel, 2 ) 13.11.2002 Tartu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3 – 15 lg 2 järgi 6 k vangistusega tingimisi 3 a 2 katseajaga, 3 ) 13.08.2004 Lääne- Viru Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1,3 järgi 1 a vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 3) 19.02.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 2 k vangistusega tingimisi 18 k katseajaga, Viru Maakohtu 18.06.2009 määrusega pikendati katseaega 1 k võr ra, väärtegude toimepanemise eest karistatud 5-l korral, 1 rahatrahv tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld, - Kaitsja Süüdistatav Monica Meristo K.U , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx , töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 26.07.2002 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi 5 k vangistusega tingimisi 1 a katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a, 2) 13.10.2003 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 329, 424 järgi 7 k vangistusega ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 a, väärtegude toimepanemise eest karistatud 12-l korral, rahatrahvid tasumata, tõkend elukohast lahkumise keeld, - vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe Kaitsja Süüdistatav Kaitsja N.D , isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik , põhiharidus, elukoht xxxx , töötu, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral, 1 rahatrahv tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld, vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON: Juhindudes
S § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.08.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 (neli) kuud vangistust võrra ning L.G liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. 3 KarS § 69 alusel asendada L.G le mõistetud vangistus 540 (viiesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada L.G Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma ko hustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada L.G üldkasuliku töö tegemise ajal heastama ½ kuriteoga tekitatud kahjust, s.o 35,61 eurot hiljemalt kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld L.G suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada L.O KarS § 263 p 1 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. Süüdi tunnistada L.O KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista L.O liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 69 alusel asendada L.O le mõistetud vangistus 730 (seitsmesaja kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada L.O Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada L.O üldkasuliku töö tegemise ajal heastama ½ Ärikuningas OÜ-le tekitatud kahjust, s.o 35,61 eurot, ½ H G tekitatud kahjust, s.o 37,50 eurot ja Ü P tekitatud kahju 63,20 eurot hiljemalt kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld L.O suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4 Süüdi tunnistada K.U KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui K.U ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §- s 75 sätestatud käitumiskontrol li ajaks pandud kontrollnõudeid . Määrata K.U katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. K.U le määratud katseaja alguseks lugeda 26.04.2013. Tõkend elukohast lahkumise keeld K.U suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada N.D KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui N.D ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. N.D-le määratud katseaja alguseks lugeda 26.04.2013. Tõkend elukohast lahkumise keeld N.D suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Ärikuningas OÜ tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 122 eurot rahuldada osaliselt summas 71,22 eurot. Välja mõista L.G lt ja L.O lt solidaarselt 71,22 (seitsekümmend üks eurot ja 22 senti) eurot Ärikuningas OÜ (arvelduskonto nr 221053154520 Swedbankis) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista L.O-lt 63,20 (kuuskümmend kolm eurot ja 20 senti ) eurot Ü P (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista L.O lt ja N.D-lt solidaarselt 75 (seitsekümmend viis) eurot H G (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. 5 KrM S §175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista L.G-lt, L.O-lt, K.U-lt ja N.D-lt igalt ühelt menetluskuluna sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse.
lg 1 p 5 alusel välja mõista L.O lt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,90 eurot riigituludesse.
lg 1 p 5 alusel välja mõista L.G-lt, K.U lt ja N.D-lt igalt ühelt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ (asukoht Tallinna 21, Rakvere) kasuks 211,20 (kakssada üksteist eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 35,20 eurot) eurot v.-adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdistatava L.G kaitsjana osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista L.G-lt menetluskuluna kaitsjatasu 403,15 (nelisada kolm eurot ja 15 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista L.O lt menetluskuluna kaitsjatasu 57,50 (viiskümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Nurmi ja Partner (asukoht Suur-Karja 11, Tallinn ) kasuks 902,40 (üheksasada kaks eurot ja 40 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 150,4 0 eurot) eurot v.-adv. vanemabi Argo Küünemäe poolt määratud k orras süüdistatava K.U kaitsjana osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista K.U lt menetluskuluna kaitsjatasu 902,40 (üheksasada kaks eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v. -adv. vanemabi Argo Küünemäe poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu (asukoht Keskväljak 10 pk 10, Paide) kasuks 914,40 (üheksasada neliteist eurot ja 40 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 152,40 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt määratud k orras süüdistatava N.D kaitsjana osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista N.D-lt menetluskuluna kaitsjatasu 914,40 (üheksasada neliteist eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest.
S § 66 lg 3 alusel võimaldada L.G tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 883,60 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates maist 2013.a igakuiselt vähemalt 73,64 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.
S § 66 lg 3 alusel võimaldada L.O tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 538,40 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates maist 2013.a igakuiselt vähemalt 44,87 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni. 6
S § 66 lg 3 alusel võimaldada K.U tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 1382,85 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates maist 2013.a igakuiselt vähemalt 115,24 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.
S § 66 lg 3 alusel võimaldada N.D tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 1394,85 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates maist 2013.a igakuiselt vähemalt 116,24 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni. L.G, L.O, K.U ja N.D tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 3 p 2 alusel asitõend –valge pluus, milline asub kriminaalasja juures , kohtuotsuse jõustumisel tagastada tunnistaja S B le.
lg 3 p 4 alusel asitõendid – suitsukoni ja töökinnas, millised asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel L.O kohtueelses menetluses kahtlustatavana 22.12.2011 antud ütluste avaldamise. L.O on kohtueelses menetluses kahtlustatavana öelnud, et „Mina ei näinud kaupluses üldse teksapükse.“ L.O väitis kohtuistungil, et ta ei mäleta, et ta oleks nii öelnud. Ta mäletab, et nägi neid teksaseid. See meenus talle siin istungil, kui kõik rääkisid. L.O jäi kohtuistungil selle juurde, et ta andis Evelile mingi eseme proovikabiini proovimiseks, kuid ta ei mäleta, mis riideese see oli. Eveli andis talle proovikabiinist sama eseme tagasi ja ta pani selle oma kohale tagasi. Kahtlustuses olevatest esemetest see riideese küll ei olnud. Talle meenub nagu oleks pusa olnud eest kirju. Kannatanu Ärikuningas OÜ esindaja K Ks kinnitas kohtuistungil, et novembris 2011 oli neil kauplus Vaala Keskuses. Nad alustasid käsitööehete müügist, kuid hiljem tellisid Saksamaalt riideesemeid (kleite, teksaseid, pluuse ja särke) ning jalanõusid. Tema sõnul olid enamasti naiste riided. Sellest, et 19.11.2011 pandi nende kaupluses toime vargus, sai ta teada samal päeval. Ta oli ise tööl xxxx ja elukaaslane K B asendas hetkel seal müüjat, helistades talle, et 2 naisterahvast käisid poes, proovisid riideid, aga nende eest ei tasunud. Nii kui tüdrukud välja läksid, läks elukaaslane riietusruumi, nägi tühje riidepuid ja helistas kohe talle. Ta läks sinna ning nad vaatasid, et riidepuud olid kabiinis, aga riideid enam ei olnud. Nad hakkasid kontrollima, mis kadunud on. Riideesemeid oli välja pandud erinevalt, 5 eksemplari oli miinimum erinevates suurustes. Ühte suurust võis ka mitu ühikut olla. Saatelehed olid neil olemas, mille alusel kauba vastu võtsid. Müügi panid nad kirja vihikusse. Kui mingi ese ära müüdi, siis pandi see vihikusse kirja. K Ki ütlustest nähtub, et kuna pood oli väike ja palju kliente korraga ei olnud, siis müüja jõudis silma peal hoida sellel, kes mida proovib, kes mida vaatab. Elukaaslane ütles, mida nad proovisid ja siis nad hakkasid taga ajama, mis oli kaduma läinud. 2 eset, mis kadunud olid, tuvastas elukaaslane kohe. Ühed oli teksapüksid, teine oli kas pluus või kleit. Kokku olid puudu teksapüksid, kleit ja pluus. Üks tühi riidepuu oli teiste riiete vahele kinni jäänud. Nad läksid elukaaslasega Vaala Keskuse turvaruumi või pigem nagu serveri ruumi, et tuvastada kaamerate pildi pealt kellaajaliselt, kes sealt just mööda läksid ja keda ta pildi pealt ära tunneb. Seal on võimalus kaamera pilti reaalajas ja tagant järele vaadata. Nad hakkasid tagasi kerima, et mis inimesed sel ajal lillepoe nurgalt tulid. Elukaaslane tundis turvalindilt need tüdrukud ära. Nad panid oma poe Facebooki lehele ühe pildi üles, kus olid need 2 tüdrukut peal ja kiri all, et aidake tabada vargad. Sinna oli lisatud emaili aadress, kuhu vastus saata. Nende appikarje ikka levis ja nad said meili peale pärast vargust paar- kolm nädalat hiljem vastuse S Blt, et ta teab kahte tuntud varast xxxx , öeldes ka nimed, L.G ja L.O . S B arvas, et need tüdrukud võivad asjaga seotud olla, kuna ta ostis Eveli käest ühe pluusi ära. Nad oleksid pidanud kõigepealt S Ble tuvastamiseks pildi saatma, aga viimane saatis sellest pluusist, mille ta L.G käest ostis, pildi neile. Nad tundsid selle pluusi tegumoe järgi ära. Firmasilti ei olnud näha, kuid klaasist kivid või litrid olid näha. See vastas tarnija poolt saadud pildile, mille järgi nad tellisid. K Ks selgitas, et S Bga oli neil ainult meilivahetus. Uurija neilt kaupade kohta dokumente ei küsinud, küsis ainult pildimaterjali. Pildid said nad Saksamaa firma kodulehelt, kust nad kaupa tellisid. Nad võtsid täpselt samasuguste toodete pildid (kolm fotot), mida see Saksamaa firma müüb ja mida nad ostsid. Kauplus asus neil Vaala Keskuses lillepoest üks boks väljapääsu poole. Kaupluses oli ka müüja jaoks eraldi töölaud, mis asetses boksi 14 sisenedes vasakut kätt. Proovikabiin oli diagonaalis kassa juurest taha nurka. Kui müüja töölaua tagant vaadata diagonaalis taha nurka, siis mingid esemed müügisaalis ei takistanud ega piiranud müüja nägemisulatust. Seal olid sokisahtlid, aga müüja nägi neist üle, sest need olid madalad. Müüja laua tagant olid jälgitavad nii proovikabiin kui ka proovikabiini kõrval olevad stanged, kus riided rippusid. K Ki ütlustest nähtub, et inventuuri nad ei teinud, võrdlesid lihtsalt saatelehti ja vihikut, kuhu kirjutati müüdud kaup. Tunnistaja K B-K kinnitas kohtuistungil, et 19.11.2011 oli ta Vaala Keskuses asuvas kaupluses Arabella tööl müüja asendajana. Müüjaks pidi olema tema abikaasa, kellele see kauplus kuulus, aga viimasel oli ka teine töökoht. Tunnistaja K B-K tundis kohtuistungil ära tema selja taga istunud kolmest tüdrukust kaks äärmist tüdrukut, viidates L.O le ja L.G le. Ta tundis nad ära seoses sellega, et nad külastasid Arabella kauplust 19.11.2011 kella 13.00 paiku. Nad jäid talle meelde, sest peale nende lahkumist olid kadunud teatud riietusesemed. Kui nemad oli kaupluses, siis sel ajal teisi külastajaid ei olnud. Tema istus laua taga, kui kuulis hääle järgi, et tulevad 2 tüdrukut. Üks neist ütles, et oo, siin on mingi uu s pood ja astusid sisse. Ütlesid tere ja suundusid riietusesemeid vaatama. Üks tüdrukutest - Eveli vaatas teksapükse ja võttis ühed kaasa riietuskabiini proovimiseks . Janne vaatas teisi riideid, riietuskabiini kõrval olevaid kleite ja pluuse. Need olid paigutatud proovikabiinist kahe konksu kaugusele, teksapüksid olid paigutatud alla ja need olid täpselt proovikabiini kõrval. Eveli proovis pükse, mis olid talle väiksed ja Jan ne andis talle number suuremad teksapüksid. Eveli ise ütles, et need on talle väiksed ja Janne ütles selle peale, et ju sa siis oled paks ja andis talle teised. Eveli võttis nr 34, mis talle jalga ei läinud ja vahetas need nr 36 vastu. Kui Janne ulatas Evelile teised teksapüksid, andis Eveli esimesed tagasi ja Janne pani need nagisse rippuma. Mingil hetkel ilmus poe uksele meesterahvas, üks laps oli tema kõrval ja teine kärus, öeldes tüdrukutele, et lähme, et mul on kiire. Sel hetkel ta vaatas nende poole. Selle peale Janne vastas, et oota, et Eveli läks pükse proovima. Meesterahvas lahkus. Kui Eveli proovikabiinist välja tuli, siis vaatasid veel korraks seina ääres ehteid kiiruga ja siis lahkusid kauplusest. Eveli lahkus kauplusest midagi ostmata. Tema eeldas, et need teksapüksid jäid proovikabiini, sest paljud kliendid jätavad riided koos riidepuuga kabiini rippuma. Kui laua taga istuda ja kui kardin eest ära tõmmata, siis nagi on sellises kohas, et ta ei näe, kas seal ripuvad riided või ei ripu. Kui tüdrukud oli poest lahkunud, siis ta läks vaatama, kas need teksapüksid on seal. Ta vaatas, et teksapükse ei olnud ja leidis riidepuu. Teksapüksid ei ole riidepuu peal, vaid on spetsiaalsed konksud, mis saab kinnitada seinale. Ta lappas kleidid läbi ja leidis, et kleit on läinud. Ta tunneb hästi kauba valikut ja neil oli ainult 1 selline kleit. Eveli oli proovikabiinis ning Janne lappas riideid. Ta vaatas need riided üle, mida Janne oli lapanud. Ta avastas, et kadunud on valge kleit ja kuna ühe roosa pluusi sees oli veel üks riidepuu, oli varastatud ka valge pluus. Nad olid tellinud ühe roosa ja ühe valge pluusi, mis olid kaela tagant seotavad. Ta sai kohe aru, et üks pluus on puudu. Need kliendid, kes käisid kaupluses kella 10.00-13.00, ei vaadanud isegi riietusesemete poole. Nad vaatasid ehteid, kosmeetikat, seepi ja sokke. Ta ei näinud, et keegi oleks riideid lapanud. Ta ei mäleta kõiki kliente, kes sel päeval enne tüdrukuid poes käisid, kuid ta mäletab seda, mida need kliendid vaatasid. Neil oli väga spetsiifiline kaubavalik, sest ükski teine kauplus LääneVirumaal ei müünud selliseid riideid nagu nemad müüsid ja ta teab, mida nad olid tellinud. Nad tellisid kauba Saksamaalt ühelt koduleheküljelt. Neil oli 2 tarnijat, üks oli Eesti firma, aga varastatud esemed olid tellitud Saksa firmast. Selleks, et sealt tellida, oli vaja osaühingut, mis oleks käibemaksukohuslane. Eraisikud sellest internetipoest ei saaks tellida, sest neile ei anta kliendinumbrit. Tänaseks päevaks ta teab nende nimesid, sest kui ta oli avastanud varguse, siis sulges ta kaupluse ja nad läksid koos abikaasaga, kes oli xxxx tööl, kilbiruumi turvavideoid läbi vaatama. Sealt said nad tüdrukute foto, laadisid selle tehniku abiga Krimi 24 portaali ja panid üles abipalve kahtlusega, et tegemist on nende tüdrukutega, kes varastasid 15 nende kauplusest riideesemeid. Selle abipalve peale hakkas neile tulema kirju ja neile öeldi ka nende nimed. Kirjutas üks naisterahvas, kes teadis väga hästi, kellega on tegemist ja millise elustiiliga nad on. Selles, et tegemist on tõepoolest samade isikutega, veendus ta interneti vahendusel. Hiljem üks neist andis talle võimaluse veenduda selles, et see oli tema. L.G tuli mõned päevad hiljem enne sulgemist kauplusesse ja virutas oma rahakotiga talle peaaegu et vastu vahtimist, hakates karjuma, et võtke need pildid sealt maha. Valge kaela tagant seotava pluusi ostis ära üks naisterahvas, kes ise neile 04.01.2012 hommikul Ärikuningas OÜ meilile kirjutas, et teab kahte tuntud varast xxxx. Sel naisterahval oli kahtlus, et oli ostnud nende tüdrukute käest, et äkki on see sama pluus. Varastatud esemetest pilte jagasid nad l äbi nende firma Facebooki lehekülje, saades need Saksa firma kodulehelt. Ta palus sellel naisel teha pilt sellest esemest ja see neile saata. Selleks naiseks oli S B, kes saatis kirja ja pildi. Tegemist oli nende poest varastatud pluusiga. Tunnistaja K B-K tundis kohtuistungil talle prokuröri poolt asitõendina näidatud pluusis ära pluusi, mis varastati Arabella kauplusest. Küsimuse peale, et kuidas saadi asjad poest välja viia nii, et ta midagi tähele ei pannud, vastas K B -K, et neil mõlemal olid käekotid ja mitte pisikesed, vaid suured ja mahukad. Ühel oli valge helesinise mustriga ja teisel oli must käekott. K B-K i ütlustest nähtub, et eelmisel päeval oli müüjaks tema abikaasa, kes õhtul kontrollis kauba allesolekut. Riideid oli nende kaupluses ühikuliselt 100, kusjuures ühte mudelit võis olla mitu tükki, lisaks ehted, looduskosmeetika, sokid, püksirihmad. K B-Ki sõnul S B ei kinnitanud, et tegemist on sama pluusiga, tema kirjutas, et tal on valge pluus, aga nagu teistmoodi kaela tagant seotav. Tema aga võrdles pilte ja leidis 100% kindlalt, et tegemist on sama pluusiga, mis on valget värvi ja avatud seljaosaga. K B-Ki väitel oli sokisahtleid 3, need olid meeter maast ja paigutatud üksteisele lähestikku ning nende taha kükitades oli võimalik midagi n.ö kõrvale panna. Selleks, et riideid lapata, pidi seisma riiete ja sokisahtli vahel. Jannest jäi proovikabiin 0,5 meetri kaugusele ja sokisahtel oli otse selja taga. K B-Ks kinnitas, et ta läks 19.11.2011 hommikul varem tööle ja veendus ise enne kaupluse avamist tol päeval hiljem varastatud kauba olemasolus. Tunnistaja S B kinnitas kohtuistungil, et varem ta suhtles süüdistatavatega, aga pärast kaupluse Arabellaga suhtlemist enam mitte. Suhted süüdistatavatega läksid tal halvaks juba enne seda. Ta väitis, et avastas kaupluse kodulehelt kuulutuse, et Vaala Keskuses toimus rööv ja varaste kirjeldused olid seal, samuti olid pandud varastatud asjadest pildid. Ta oli hiljuti ostnud valge pluusi ja soovis kindel olla, et see ei ole sama pluus. Ta nägi varaste kirjeldust ja kuna ta tunneb antud inimesi, siis tahtis ta enda pärast kindel olla, et see pole varastatud ese. Ta tundis kirjelduse järgi ära, et tegemist on L.G , L.O ja K.U ga . Ta oli teadlik, et nad tegelevad varastamisega. S Bväitis, et kuulutuses ei olnud pilti esemest, mille tema ostis. Pildid olid pluusist ja pükstest, aga pluus ei olnud see, mis tema ostis ja ta ütles seda, mispeale tal paluti teha pilt oma pluusist ja neile saata, misjärel talle öeldi, et jah see on ka varastatud esemete hulgast. S B sõnul ostis ta pl uusi kas novembri lõpus, detsembri keskel L.G käest 10 euroga, sest tal ei olnud midagi selga panna baari minekuks. Varem on ta saanud L.G ja L.O käest asju ilma rahata. Sel ajal olid tema suhted L.G-ga veel enam-v ähem. See ostmine toimus L.O majas. Kuna kohe ei olnud tal raha anda, siis nädal aega hiljem tema elukaaslane V L kandis raha L.G ema E E arveldusarvele. Sel ajal kui ta L.G käest pluusi ostis, kuulis ta, et samal ajal olid müüdud ära ka ühed püksid. S B ütlustest nähtub, et varem on ta ka ise olnud kahtlustatav varguses koos L.G-ga. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - Vaala Keskuse turvakaamerate salvestise vaatlusprotokoll 04.12.
lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.
lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja
lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leidis, et süüdistatavad L.G , L.O , K.U ja N.D panid toime neile inkrimineeritavad kuriteod. 1) Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist see, et 30.06 .2011 kella 18.30 paiku olid xxxx sisseoste tegemas nii süüdistatav L.O oma sõbranna L.G ga kui ka kannatanu M S oma sõbranna B K. L.O ja L.G seisid kaupluse tagumises osas vahekäigus riiulite vahel kõrvuti, mistõttu ei pääsenud M S ja B K neist seal vabalt mööda, et ettepoole kassassemaksma minna. B K, kes oli tumeda peaga, tegi Janne 19 L.O le ja L.G le vastavasisulise märkuse, mis neile ei meeldinud ja mistõttu nad hiljem teda ja M S i kassa järjekorras seistes selle eest halvustavalt kritiseerisid. L.G ja B K (tu meda peaga tüdruk) teadsid enne nimetatud sündmust teineteist, kuna nad käisid kunagi ühes koolis. M S (blondi peaga tüdruk) seisis kassast eemal mõne meetri kaugusel ukse juures ning teda häiris see, mida L.O ja L.G neist rääkisid. Vas tukaaluks sellele M S küsis L.O-lt mitte just ka kõige viisakama lt, et mida viimane möliseb, mispeale L.O ütles talle halvustavalt seda, kuidas tuleks blondiinidega käituda. M Si väitel ütles L.O tema aadressil, et „blondid mul le meeldivad, patsist on hea tõmmata ja vastu prügikasti lüüa.“ B K sõnul ütles L.O M S ile, et „blondiinid meeldivad mulle eriti, et tuleks välja viia ja peaga vastu prügikasti taguda.“ Vaatamata sellele, et L.O ja L.G oma ütlustes midagi sellist ei räägi, vaid räägivad mõlemad sellest, et M S ütles L.O le vastastikuse sõnavahetuse käigus muuhulgas „prükkar“, ei ole kohtul põhjust kahelda kannatanu M Si ja tunnistaja B K ütluste õigsuses, et süüdistatav L.O lubas blondiinidega halvasti käituda, sest ka tunnistaja K K on öelnud seda, et jutt oli mingitest blondiinidest, et „kõik blondiinid tuleks peadpidi prügikasti taguda“ ja seda juttu ajas üks tumeda peaga tüdruk. Kohtulikul uurimisel ei leidnud üheselt tõen damist see, kas kannatanu M S eelnevalt suusõnaliselt nõustus süüdistatava L.O ettepanekuga minna kauplusest välja või mitte, et asjad omavahel selgeks rääkida. L.O tuli kassa järjekorrast ära, jättes kauba letile, selle eest tasumata. L.O on omaks võtnud selle, et tema läksukse juures seisvale M Sile ligi ja võttis viimasel käsivarrest kinni. Seda kinnitas oma ütlus tes ka tunnistaja L.G , kusjuures järgnevat ta enam ei mäletanud. Seega esimesena puudutas L.O kannatanu M Si, kuid mõistetavalt ükski inimene ei pea sellist füüsilist kontakti taluma. Seega on antud situatsioonist tingituna eluliselt usutav, et M S püüdis L.O käest vabaneda. L.O on öelnud, et kui ta võttis M Sil käsivarrest kinni, siis lõi viimane tema käe ära, tõugates teda kätega kassa poole , mispeale tema ründas M Si vastu selle leti juures, mis ei töötanud. L.O väide, et M S ründas teda esimesena, on ümber lükatud kannatanu M Si ütlustega, mida toetavad tunnistaj ate B Ki ja K Ki ütlused. Seda vägivalda, mida L.O kannatanu M Si suhtes tarvitas, kirjeldavad oma ütlustes nii kannatanu M S ise, kui ka tunnistajad B K ja K K. Nende ütluste tõele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, sest nad annavad oma sisult võrdlemisi sarnaseid ütlusi, lisaks sellele on nende ütlused kooskõlas AS Rakvere Haigla EMO-s 30.06.2011 kannatanu M Sil tuvastatud vigastustega. L.O on ise tunnistanud üksnes M Si juustest sikutamist (eitades juustest kinni hoides kannatanu pea allapoole surumist), kuid seda ikkagi üksnes selles kontekstis, et ta kaitses e nnast, tõrjudes rünnet. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist see, et kaupluse kassapidaja K K, kes oma tööd tegi ja kelle rahu kaupluses toimunu häiris niivõrd , et ta ei saanud oma tööd edasi teha, tuli kassa tagant ära ning läks L.O le ja M Sile vahele, lahutades nad ära ja saates nad kauplusest välja. Kui kaupluse kassapidaja K K vahele astus, siis lõi L.O lahtise käega veel ühe korra M Si vastu põske. Kogu eelkirjeldatud sündmus leidis aset kaupluses viibinud ostjate (kaks meest ja üks naine) juuresolekul ja nähes, sealjuures oli naine hüüdnud, et kutsuge politsei. Kuriteokoosseisuga kaitstavaks õigushüveks on esmalt avalik kord, samas kaitstakse ka inimese tervist. Avalikku korda peab rikkuma konkreetne tegu enda konkreetses avaldumisvormis ning seda teo toimepanemise hetkel. Objektiivse koosseisu moodustab käesoleval juhul tegu, s.o süüdistuses tähendatud ajal xxxx asuvas kaupluses xxxx kui avalikus kohas (avalik koht on selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga seotud) viibinud inimeste (ostjate ja kaupluse kassapidaja) rahu ja avaliku korra rikkumine, mis oli toime pandud vägivallaga. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. 20 Süüstavatest tõenditest tulenevalt tegutses süüdistatav L.O kaudse tahtlusega. Isiklike suhete pinnalt alanud konflikt kasvas teo toimepanemise koha tõttu üle avaliku korra rikkumiseks. L.O , tungides kaupluses kallale M Sile, pidi aru saama, et tema käitumine võib rikkuda teiste inimeste rahu. Kohus ei tuvastanud süüdistatava L.O käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi, s.o avalikus kohas teiste inimeste rahu ja avaliku korra rikkumisena vägivallaga. 2)Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et süüdistatavad L.G ja L.O külastasid 19.11.2011 kella 13.00 paiku Rakveres Lõõtspilli 2 (Vaala Keskus) asuvat Ärikuningas OÜ -le kuuluvat kauplust Arabella. Kaupluses sel päeval müüjana tööl olnud K B-K s jälgis neid, kuna rohkem sel ajal kaupluses külastajaid ei olnud. Kohtul ei ole mingit põhjust kahtluse alla seada tunnistaja K B-Ki üksikasjalikke ütlusi, sest neid toetavad ka teised tõendid. L.G vaatas teksapükse ja läks neid riietuskabiini proovima. L.O vaatas riietuskabiini kõrval olevaid kleite ja pluuse. L.G poolt proovitud teksapüksid olid talle väiksed, mistõttu L.O ulatas talle proovikabiini nende vastu number suuremad teksapüksid. Seda, et tütarlapsed oleksid kauplusest midagi varastanud, K B-K s ise ei näinud. Mingil hetkel ilmus kaupluse uksele meesterahvas koos lastega ja ta vaatas nende poole. Kui tütarlapsed olid kauplusest lahkunud, siis avastas ta proovikabiinist tühja riidepuu, kuigi süüdistatav L.G oli proovinud ainult teksapükse ja teksapüksid ei olnud riidepuu peal, vaid olid spetsiaalsetel konksudel, mida sai kinnitada seinale. Proovikabiinis teksapükse ei olnud. Ta vaatas need riided üle, mida L.O oli lapanud ning avastas, et kadunud oli valge kleit, mida neil oli ainult üks ja et ühe roosa pluusi sees oli veel üks riidepuu, mis tähendas, et varastatud oli ka valge pluus. Neil oli tellitud üks roosa pluus ja üks valge pluus, mis olid kaela tagant seotavad. Ta tundis nende poes müüdavat kaupa, tegemist oli väga spetsiifilise kaubaga, mida ükski teine kauplus Lääne-Virumaal ei müünud. Tunnistaja K B-Ks on 100%veendunud selles, et teksapüksid, valge pluusi ja valge kleidi nende kauplusest said varastada üksnes süüdistatavad L.G ja L.O, sest need kliendid, kes käisid nende kaupluses kella 10 .00 – 13.00 riideid ei vaadanud ja sama päeva hommikul enne kaupluse avamist kell 10.00 veendus ta ise tol päeval hiljem varastatud kauba olemasolus. Pärast vargust kaupluses Arabella inventuuri ei tehtud. Kohtueelses menetluses ei ole raamatupidamisdokumente Ärikuningas OÜ-lt nende riietusesemete soetamise kohta n õutud. Kohus peab seda kohtueelse menetluse teatavaks puuduseks, kuid leiab, et käesoleval juhul on see puudus korvatud teiste tõenditega. K B-Ki arvates oli võimalik riideid kotti panna kas siis, kui K.U kaupluse uksele ilmumisega tema tähelepa nu korraks endale tõmbas või siis tehti seda sokisahtli varjus. Mõlemal süüdistataval oli kaasas kott, kuhu oli võimalik asju peita. Vaala Keskuse turvakaamera salvestise vaatlusprotokollist nähtub, et 19.11.2011 peale kella 13.00 liiguvad kõrvuti mööda Vaala Keskuse koridori kiirel sammul kaks tütarlast. Üks tütarlaps on tumedate pikkade juustega, käes tume kott. Teine tütarlaps on lühikeste tumedate juustega ning tal on suur heledat värvi kott üle parema õla. Tütarlapsed väljuvad joostes Vaala Keskusest. Tunnistaja S B ütlustega on tõendatud, et tema ostis L.G kä est L.O majas olles ühe valge pluusi 10 euroga. S B väitel Ärikuningas OÜ kodulehel olid kahe eseme pildid, kuid tema poolt ostetud pluusi neil piltidel ei olnud. Seega võib nüüd tekkida küsimus, kas mitte Ärikuningas OÜ ei saanud neilt varastatud pluusist teada alles S Blt. See ei ole aga nii, kuivõrd 3 fotot 2 -l lehel kolmest Arabella kauplusest varastatud riietusesemest on K B-Ks politseile üle andnud 27.12.2011 tunnistajana ülekuulamise käigus (nimetatud asjaolu on kohtu poolt kohtuistungil eraldi kontrollitud, kuivõrd lisadest ei nähtunud, millise protokolli juurde need kuuluvad) , samas kui Ärikuningas OÜ ja S B suhtlesid meili teel alles jaanuaris 2012. Kirjavahetusest Ärikuningas OÜ ja S B vahel nähtub, et avalikkust teavitati kohe kolme riietuseseme 21 vargusest. S B ütlusi kinnitab kaxxxx maksekorralduse koopia 19.12.2011, mille kohaselt V L (S B elukaaslane) on kandnud E E (L.G ema) arvelduskontole xxxx 10 eurot. Tunnistaja S B andis L.G lt ostetud valge pluusi üle kriminaalasja juurde. Kohtus kinnitas K B-K s, et asitõendina talle näidatud pluusi näol on tegemist pluusiga, mis nende poest varastati. Kohtu arvates olid S B ja süüdistatavate suhted pluusi ostmise ajal veel rahuldavad, sest vastasel juhul poleks toimunud omavahelist suhtlust ja sellist tehingut poleks tehtud. Eeltoodu põhjal ei ole mingit alust väita, et tegemist võiks ja saaks olla S B poolse kättemaksuga (et tegelikult ostis pluusi kuskilt mujalt ja tahab nüüd kedagi alusetult varguses süüdi lavastada) nende eelnevate keeruliste omavaheliste suhete pinnalt. Kohus jätab kõrvale süüdistatavate L.G ja L.O ütlused, sest esiteks nende ütlused ei haaku ka omavahel, olles vastuo lulised, vastuolusid aga veenvalt põhjendada ei osatud. Järgnevalt tekib esitatud süüdistuse pinnalt küsimus, kas ikka mõlemad süüdistatavad varastasid või äkki varastas ainult üks nendest ja teine ei teadnud vargusest midagi. Tunnistaja K B-Ks leidis proovikabiinist tühja riidepuu, kuid proovikabiinis käis ja seal teksaseid proovis üksnes süüdistatav L.G , kuid riideid sinna sai ulatada ja ka ulatas (number suuremad teksapüksid) süüdistatav L.O. 3)Kohtulikul uurimisel ei tekkinud sisulist vaidlust vanametalli varguse episoodide osas. Süüdistatavad L.O , N.D ja K.U on ennast neile esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi. Nimetatud kuriteoepisoodides tõendavad nende süüd veel nii kannatanu H Gi ütlused kui ka tunnistaja H Gi ütlused, samuti kohtulikul uurimisel avaldatud ja isikuliste tõenditega kooskõlas olevad kirjalikud tõendid. Varguse puhul on kaitstavaks õigushüveks omand. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Tegu on lõpuleviidud asja äravõtmisega. Selles episoodis, kus on kannatanuks Ärikuningas OÜ, tegutsesid süüdistatavad L.G ja L.O vähemalt otsese tahtlusega. Nendes episoodides, kus on kannatanuks H G, tegutsesid süüdistatavad L.O, N.D ja K.U vähemalt kaudse tahtlusega, kuna nad möönsid, et tegemist võib -olla esemetega, mis on nende jaoks võõrad ja kellegi teise valduses. Asj ade ebaseadusliku omastamise suhtes oli kavatsetus, kuna eesmärgiks oligi asjad endale võtta. Süüdistatavate käitumises esinevad neile inkrimineeritavate süüteokoosseisu de objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavale L.G le esitatud süüdistusest tuleb välja jätta p 9, s.o süstemaatilisus, kuna ei ole tõendatud, et vargused oleksid saanud talle täiendavaks sissetulekuallikaks. Seega on õige süüdistatava L.G poolt toimepandu kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. Ülejäänud süüdistatavate osas on nende poolt toimepandu õigesti kvalifitseeritud, vastavalt L.O ja N.D KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning K.U KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. KarS § 263 p 1 ja KarS § 199 lg 2 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava L.G karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus alaealisust. Süüdistatava L.O karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist vanametalli varguse episoodides. Süüdistatavate K.U ja N.D karistust kergendavate asjaoludena arvestab kohus süü 22 tunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust. KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud süüdistatavate käitumises puuduvad. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huv isid. Süüdistatavat L.G on 1-l korral kriminaalkorras karistatud, samuti on teda väärtegude toimepanemise eest 6 -l korral karistatud, määratud rahatrahvid on tal tasumata. Eraldi väärib märkimist, et L.G on varem karistatud muuhulgas KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ning uue tahtliku kuriteo pani ta toime Viru Maakohtu09.08.2011 otsusega määratud katseajal, mis näitab seda, et ta eelnevast karistusest enda jaoks vajalikke järeldusi ei teinud. xxxx iseloomustatakse teda kui õpilast, kellel oli palju põhjuseta puudumisi, kes õpetajatega laskus tihti vaidlustesse, kasutades ebatsensuurseid sõnu. Süüdistatavat L.O on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 5- l korral, kusjuures ainult 1 rahatrahv on tal tasutud. Eraldi väärib märkimist, et L.O osas üks kriminaalasi oli juba koh tumenetluses, kui teda oli taas põhjust kahtlustada uute kuritegude toimepanemises. Karistuse mõistmisel L.O le KarS § 263 p 1 järgi arvestab kohus alaealise kannatanu M Si enda ebaviisakat sõnakasutust. Süüdistatavat K.U on kriminaalkorras karistatud 2 -l korral, väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 12- l korral, kusjuures kõik rahatrahvid on tal tasumata. Süüdistatavat Mariann N.D ei ole kriminaalkorras karistatud, kuid teda on väärtegude toimepanemise eest 4-l korral karistatud ja üksnes 1 rahatrahv on tal tasutud. Kõik süüdistatavate poolt toimepandud kuriteod on teise raskusastme kuriteod. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kuriteoepisoodide arvu, mis näitab muuhulgas isiku kuritegelikku aktiivsust teataval ajaperioodil. Samuti arvestab kohus iga süüdistatava osa toimepandud kuriteos. Rahalist karistust kui kõige kergeimaliigilist karistust ei pea kohus põhjendatuks ühelegi süüdistatavale mõista, sest neil kõigil on raskusi väärteokorras määratud rahatrahvide tasumisega. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatavaid L.G ja L.O tuleb karistada vangistusega. L.G puhul kuuluvad kohaldamisele KarS § 65 lg 2 sätted. Karistuste reaalset ärakandmist ei pea kohus kummagi süüdistatava osas põhjendatuks. Samuti ei pea kohus põhjendatuks L.O le, kelle kuritegelik aktiivsus on olnud kõige suurem, ka nn šokivangistuse mõistmist, sest L.O on alaealised lapsed ning ka käesoleval ajal viibib ta xxxx. Kohus leiab, et süüdistatavate L.G ja L.O nõusolekul võib neile liitkaristusena mõistetava vangistuse asendada üldkasuliku tööga. Kohus peab põhjendatuks kannatanute huvides panna neile ka tähtajalise kahju hüvitamise kohustuse. Süüdistatavat K.U võib karistada vangistusega, millise võib tema suhte s KarS § 74 alusel jätta tingimisi kohaldamata. Süüdistatavat N.D võib karistada vangist usega, millise võib tema suhtes KarS § 73 alusel jätta tingimisi kohaldamata. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on kohtu arvates käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Alaealise kannatanu M S i ema Ü P on esitanud tsiviilhagi varal ise kahju nõudes kokku summas 63,20 eurot, milline summa koosneb juuksepikenduste maksumusest summas 43,20 eurot ja geelküünte maksumusest summas 20 eurot. Kannatanu M Si seadusliku esindaja Ü P ütlustega on tõendatud, et eelnevate summade puhul on tegemist üksnes interneti teel ostetud materjali maksumusega, kuivõrd paigaldus oli tehtud Mi tädi poolt kodus tasuta. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist see, et kannatanu M Si juuksed ja küüned said tema suhtes toimepandud ründe tagajärjel kannatada. Asjaolu, et antud tsiviilhagi tõendamiseks ei ole dokumente esitatud, ei tähenda kohtu arvates automaatselt seda, et tsiviilhagi oleks põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata, kuivõrd tsiviilhagi tõendavad nii kannatanu M Si ütluse d, temaseadusliku esindaja Ü P ütlused kui ka tunnistajate B Ki ja K Ki ütlused. Kohtu 23 hinnangul ei ole nõutavad summad materjalide maksumuse osas ülepaisutatud ega ebareaalsed. Eluliselt usutav on kogutud tõenditest lähtuvalt see, et esialgse välimuse taastamiseks oli vajalik uuesti paigaldada nii juuksepikendused kui ka geelküüned. Kohtu arvates ei ole põhjendatud süüdistatava L.O kaitsja etteheide selles osas, miks ei piirdutud geelküünte parandamisega, kuivõrd kõik küüned ei murdunud. Kannatanu Ärikuningas OÜ on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 122 eurot, milline summa koosneb Arabella kauplusest varastatud 3 riietuseseme maksumusest kokku summas 65 eurot, varaste otsimisele kulutatud 4 liitri diiselkütuse maksumusest summas 5,42 eurot, 19.11.2011 seoses vargusega tehtud telefonikõnede maksumusest summas 0,78 eurot ja turvakaamerate lindistuste jaoks ostetud 2 CD plaadi maksumusest summas 0,80 eurot, samuti varguse tõttu sunnitud kaupluse sulgemisega saamata jäänud päevamüügi m aksumusest poole päeva eest 19.11.2011 summas 50 eurot. Tsiviilhagi tõendavadkohtulikul uurimisel avaldatud AS EMT kõnede eristus ja AS Eesti Statoil tšekk 19.11.2011 kütuse eest tasumise kohta. Kannatanu Ärikuningas OÜ esindaja K Ks kinnitas kohtuistungil, et telefonikõned on tehtud isiklikult mobiiltelefonilt. Poole päeva müügiks prognoosisid nad 50 eurot, kuna tegemist oli laupäevase päevaga ja nende kauplus oleks olnud avatud kella 6-ni. Kannatanu H G on esitanud esimese varguse episoodi osas tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 75 eurot, sest esimesel korral temalt varastatud umbes 0,3 tonni vanametalli ei saadud kätte. Süüdistatavad L.O ja N.D on nimetatud tsiviilhagiga nõustunud. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu . Sama § lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Sama § lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 24 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohus peab eeltoodule tuginedes kannatanu M S i seadusliku esindaja Ü Pä tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 63,20eurot põhjendatuks ja leiab, et see kuulub süüdistatavalt L.O-lt kui kahju tekitanud isikult välja mõistmisele. Kohus peab kannatanu Ärikuningas OÜ tsiviilhagi põhjendatuks osaliselt kokku summas 71,22 eurot, sest telefonikõned tehti isiklikult mobiiltelefonilt ning saamata jäänud tulu poole päeva osas seoses kaupluse sulgemise vajadusega ei saa lugeda tõendatuks. Lisaks sellele märgib kohus, et vajadust kauplus 19.11.2011 sulgeda ei olnud, kuivõrd see, mis kauplusest Arabella varastati, tehti müüja poolt kindlaks vahetult pärast vargust ilma inventuuri tegemata. Nimetatud summa varalise kahju nõudes kuulub süüdistatavatelt L.G lt ja L.O lt kui ühiselt kahju tekitanud isikutelt väljamõistmisele solidaarselt kannatanu Ärikuningas OÜ kasuks. Kohus peab põhjendatuks kannatanu H Gi tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 75 eurot ja leiab, et see kuulub süüdistatavatelt L.O lt ja N.D-lt kui ühiselt kahju tekitanud isikutelt väljamõistmisele solidaarselt.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks
lg 1 p 4 alusel süüdimõistetutelt menetluskuluna välja mõista kaitsjatasud ja
lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.
lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitataks e ositi. Kohus võimaldab süüdimõistetutel kriminaalmenetluse kulud tasuda ositi ühe aasta jooksul. K rMS § 126 lg 3 p 2 alusel asitõend –valge pluus, milline asub kriminaalasja juures, kuulub kohtuotsuse jõustumisel tagastamisele tunnistaja S Ble.
lg 3 p 4 alusel asitõendid – suitsukoni ja töökinnas, millised asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.