KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. märts 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-5837 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš Prokurör Ave Arnim (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ali Vahrušev´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 06.03.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Ali Vahrušev, isikukood: 39304030212, xxx Gerda-Johanna Pello Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Ali Vahrušev talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Gerda-Johanna Pello taotlus Ali Vahrušev´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 145.20 eurot. Välja mõista Ali Vahrušev´ilt kriminaalmenetluse kulud 145.20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Ali Vahrušev´ il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700079408 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(4)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 5 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ali Vahruševi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. Ali Vahrušev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 10.11.2015 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1; § 185 lg 2 p 2 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 2 alusel 3 aasta 7 kuu 8 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 16.04.2015 ja lõpp
- 11.
- Ali Vahrušev andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 22). Kinnipidamisasutusest Ali Vahruševi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama elukaaslase juurde aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Elukaaslane andi s oma nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks korterisse. Isikul xxx klassi haridus. On olemas praktiline töökogemus xxx. Riigikeele tase on xxx. on töötanud ehitusel mitteametlikult. Vanglas on xxx. Tasumata nõuded on 864,26 eurot. Vabanemisel on olemas garanteeritud töökoht. Tema lähivõrgustiku moodus tavad ema, 3 venda, õde ja elukaaslane. Varasemast kooselust on 2 last. Eelmise kuriteo pani toime koos vennaga. Isiku sõnul tarvitab lahjat alkoholi tähtpäeviti. On alkoholijoobes tarvitanud vägivalda. Ühel korral on karistatud NPALS järgi . Kuriteo pani toime rahaliste raskuste tõttu, leidmata legaalseid lahendusi. Kriminaalkorras karistatud 2 korda, vangistuses viibib esimest korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 16% , vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 33%. Vangla toetab Ali Vahruševi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elab tema elukaaslane. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõu etele. Elukaaslane on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud xxx-s. Isik on olnud kriminaalhooldusel ning pani katseajal toime uue kuriteo. Isik on karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest alkoholijoobes. Käesolev narkokuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isiku käitumist vabaduses mõjutab see, kas t hakkab tarvitama alkoholi ja suhtlema narkootikumide tarvitamise või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Ali Vahrušev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör on nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused 2
(4)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Ali Vahrušev tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võ ib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 2 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristusi on 2. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 2 kewhtivat distsiplinaarkaristust. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga, õppinud riigikeelt. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama elukaaslase juurde aadressile xxx. Tema elukaaslane andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema emast , 3 vennast, õest ja elukaaslasest. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud katseaja l narkokuriteo toimepanemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 24.11.2018, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta 8 kuu vangistuse, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida riigikeelt ja käia tööl . 3
(4)Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Ali Vahruševi temale Harju Maakohtu 10.11.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)