← Eesti

1-13-9147/25

1-13-9147 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. novembril 2013, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-9147 (09240103386) Kohtunik Mari-Liis Avikson K

§ 73

ning mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele tingimusel, et Z.Z-i ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Määrata katseajaks 3 (kolm) aastat. Katseaja algus – 25. november 2013.a. Tunnistada Tatjana Grigorjeva süüdi KarS § 201 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 73

ning mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele tingimusel, et Tatjana Grigorjeva ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Määrata katseajaks 3 (kolm) aastat. Katseaja algus –

  1. november
  2. a. Tunnistada R.J süüdi KarS § 201 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuus vangistust.

§ 73

ning mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele tingimusel, et R.J ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Määrata katseajaks 3 (kolm) aastat. Katseaja algus –

  1. november 2013.a. Rahuldada kannatanu tsiviilhagi täielikult ning mõista kannatanu M E OÜ (xxx) kasuks välja: Z.Z-ilt 3054 (kolm tuhat viiskümmend neli) eurot ja 67 senti; Tatjana Grigorjevalt 3054 (kolm tuhat viiskümmend neli) eurot ja 67 senti; R.J -ilt 3054 (kolm tuhat viiskümmend neli) eurot ja 67 senti; Tsiviilhagi rahuldamisel välja mõistetud summad kanda M E xxxxxxxxxxx Swedbank. OÜ arveldusarvele nr Mõista Z.Z-ilt riigituludesse välja menetlus kulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend ) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 213 (kakssada kolmteist) eurot ja 60 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 (nelikümmend viis) senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt
  2. ja 25.11.2013 kohtuistungil osutatud õi gusabi eest 48 ( nelikümmend kaheksa) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot riigi kanda. Määrata, et Z.Z on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsu se jõustumisele järgnevast kuust 1 ( ühe) aasta jooksul. Mõista Tatjana Grigorjevalt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsja Galina Tšelnakova poolt kriminaalasja eeluurimisel 2 1-13-9147 osutatud õigusabi eest 146 (ükssada nelikümmend kuus ) eurot ja 40 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 (nelikümmend viis) senti ja kaitsja Galina Tšelnakova poolt
  3. ja 25.11 .2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 72 ( seitsekümmend kaks) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot riigi kanda. Määrata, et Tatjana Grigorjeval on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Mõista R.J -ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 235 (kakssada kolmkümmend viis ) eurot ja 20 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 (nelikümmend viis) senti. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot riigi kanda. Määrata, et R.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Süüdimõistetu ees -ja perekonnanimi, 1-13-9147, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  4. peatüki
  5. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas Z.Z süüdistatakse selles, et tema töötades kaupluse M aadressil xxx , tegutsedes eelnevalt kokkuleppel ja grupis kassiiride Anna Zujeva ja Tatjana Grigorjevaga, valduses oleva võõra vallasasja omastamise eesmärgil, ajavahemikul alates 01.04.2009 kuni 28.07.2009a ebaseaduslikult sisestas kassasüsteemi taaraautomaadi poolt väljastatud tšekke, mille said nad kaupluse klientidelt tühja taara tagastamise eest. Samu tšekke sisestati korduvalt. Tööpäeva lõpus, pärast kassiiride poolt päevasissetuleku raha üleandmist, võtsid kassast taaratšekkide alusel väljamaksmisele kuuluva raha ning jagasid omavahel ja omastasid. Selle tegevusega tekitati M E OÜ- le varalist kahju üldsummas 143 385.30 krooni ehk 9164 eurot. Enda tegevusega Z.Z-i pani toime valduses oleva võõra vara enda kasuks pööramise grupi poolt, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 201 lg 2 p 4 alusel. 3 1-13-9147 Kooskõlas Z.Z-i , tema kaitsja Jekaterina Jevšina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Algis Seppa vahe l 04.10.2013 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokuröri abi kohtus KarS § 201 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 73

ja mitte pöörata määratud karistust täitmisele täielikult, kui Z.Z-i 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti välja mõista kohtu sundraha teise astme kuriteos 1,5 miinimumkuupalga alammäära ulatuses, määratud kaitsjale makstud tasu kohtu määratud ulatuses. KrMS § 180 lg 1 alusel määrata kohtukulude tasumine ositi tähtajaga 1 (üks) aasta Tsiviilhagist (kogusummas 9164 eurot) mõista välja 1/3 suurune osa summas 3054,67 eurot. Tatjana Grigorjevat süüdistatakse selles, et tema töötades kaupluses M aadressil xxx , tegutsedes eelnevalt kokkuleppel ja grupis kassiiride Anna Zujeva ja Z.Z-i , valduses oleva võõra vallasasja omastamise eesmärgil, ajavahemikul alates 01.04.2009 kuni 28.07.2009a ebaseaduslikult sisestas kassasüsteemi taaraautomaadi poolt väljastatud tšekke, mille said nad kaupluse klientidelt tühja taara tagastamise eest. Samu tšekke sisestati korduvalt. Tööpäeva lõpus, pärast kassiiride poolt päevasissetuleku raha üleandmist, võtsid kassast taaratšekkide alusel väljamaksmisele kuuluva raha ning jagasid omavahel ja omastasid. Selle tegevusega tekitati M E OÜ- le varalist kahju üldsummas 143 385.30 krooni ehk 9164 eurot. Enda tegevusega Tatjana Grigorjeva pani toime valduses oleva võõra vara enda kasuks pööramise grupi poolt, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 201 lg 2 p 4 alusel. Kooskõlas Tatjana Grigorjeva, tema kaitsja Galina Tšelno kova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Algis Seppa vahel 10.10.2013 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokuröri abi kohtus KarS § 201 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 73

ja mitte pöörata määratud karistust täitmisele täielikult, kui Tatjana Grigorjeva 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti välja mõista kohtu sundraha teise astme kuriteos 1,5 miinimumkuupalga alammäära ulatuses, määratud kaitsjale makstud tasu kohtu määratud ulatuses. KrMS § 180 lg 1 alusel määrata kohtukulude tasumine ositi tähtajaga 1 (üks) aasta Tsiviilhagist (kogusummas 9164 eurot) mõista välja 1/3 suurune osa summas 3054,67 eurot. R.J (endine Zujeva) süüdistatakse selles, et tema töötades kaupluse M aadressil xxx, tegutsedes eelnevalt kokkuleppel ja grupis kassiiride Z.Z-i ja Tatjana Grigorjevaga, valduses oleva võõra vallasasja omastamise eesmärgil, ajavahemikul alates 01.04.2009 kuni 28.07.2009a ebaseaduslikult sisestas kassasüsteemi taaraautomaadi poolt väljastatud tšekke, mille said nad kaupluse klientidelt tühja taara tagastamise eest. Samu tšekke sisestati korduvalt. Tööpäeva lõpus, pärast kassiiride poolt päevasissetuleku raha üleandmist, võtsid kassast taaratšekkide alusel väljamaksmisele kuuluva raha ning jagasid omavahel ja omastasid. Selle tegevusega tekitati M E OÜ- le varalist kahju üldsummas 143 385.30 krooni ehk 9164 eurot. Enda tegevusega Anna Žujeva pani toime valduses oleva võõra vara enda kasuks pööramise grupi poolt, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 201 lg 2 p 4 alusel. Kooskõlas R. J , tema kaitsja Igor Belugini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Algis Seppa vahel 24.09.2013 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokuröri 4 1-13-9147 abi kohtus KarS § 201 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 73

ja mitte pöörata määratud karistust täitmisele täielikult, kui Anna Zujeva 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti välja mõista kohtu sundraha teise astme kuriteos 1,5 miinimumkuupalga alammäära ulatuses, määratud kaitsjale makstud tasu kohtu määratud ulatuses. KrMS § 180 lg 1 alusel määrata kohtukulude tasumine ositi tähtajaga 1 (üks) aasta. Tsiviilhagist (kogusummas 9164 eurot) mõista välja 1/3 suurune osa summas 3054,67 eurot. Kohtuistungil süüdistatavad avaldasid, et saavad sõlmitud kokkuleppest aru, nõustuvad sellega, andsid vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldasid oma tõelist tahet. Prokurör i abi ja kaitsjad Galina Tšelnokova ning Jekaterina Jevšina toetasid sõlmitud kokkuleppeid. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkulepete sõlmimine oli süüdi statavate tõelise tahte avaldus ning kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Avikson Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.