4-19-2631/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. septembril
2. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-19-2631 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Eilonen Tõlk Natalia Tselikova Väärteoasi Sissenõudja taotlus G.I-le asenduskaristuse kohaldamiseks väärteoasjas nr 2780,16,007172 Taotluse esitaja Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna Prefektuuri kaudu e-posti aadress: louna@politsei.ee Süüdlane G.I isikukood: XXX; elukoht: XXXX; e-posti aadress: Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211, kohus määras:
3. Rahuldada sissenõudja taotlus.
4. Asendada G.I-le PPA Lõuna Prefektuuri 12.08.
5. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,007172 määratud rahatrahv 125 (ükssada kakskümmend viis) trahviühikut ehk 500 (viissada) eurot 12 (kaheteistkümne) päeva pikkuse arestiga ning see omakorda 12 (kaheteistkümne) tunni üldkasuliku tööga.
6. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kui kohtumäärust edasi ei kaevata, siis jõustub see 09.10.
7. a.
8. Edastada kohtumäärus sissenõudjale, G.I-le ja kohtutäitur Anne Böcklerile.
9. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saata jõustunud kohtulahend Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. 1 Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb isikul olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral tuleb pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik PPA Lõuna Prefektuuri 12.08.
10. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,007172 määrati G.I-le liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 125 trahviühikut ehk 500 eurot. G.I võimaldati rahatrahv ära tasuda ositi, kusjuures viimase osa tasumise tähtajaks määrati 12.02.
11. a. Otsus jõustus 30.08.
12. a. Kuna G.I selleks ajaks rahatrahvi ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Anne Böckler, täiteasi nr 182/2017/554). 08.04.
13. a teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 08.05.
14. a esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse G.I-le asenduskaristuse kohaldamiseks. Menetlusosalise seisukoht Kohtuistungil G.I selgitas, et ei saanud rahatrahvi ära maksta, kuna tal puudus selleks raha. Ta taotles üldkasuliku töö tegemist. Kohtu seisukoht G.I-le PPA Lõuna Prefektuuri 12.08.
15. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,007172 määratud rahatrahv on seniajani tasumata. G.I ei tasunud trahvisummat vabatahtlikult. Nurjus ka sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele kohtutäitur oleks saanud sissenõuet pöörata. Sellest saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Kohus leiab, et G.I-le määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga ning see omakorda üldkasuliku tööga. Kõrvutades üldkasulikku tööd arestiga, tuleb nentida, et see on ühiskonnale kasulikum kui aresti kandmine süüdlase poolt. Ka on G.I ise soovinud aresti asemel teha üldkasulikku tööd. Seda, et G.I ei saaks üldkasulikku tööd teha oma tervisest tulenevalt, kohus ei täheldanud. 2 G.I tasumata rahatrahvi suuruseks on 125 trahviühikut ehk 500 eurot. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi 10 trahviühikule 1 päev aresti. Seega kujuneb G.I asendusaresti pikkuseks 12 (125/10) päeva. KarS § 69 lg 1 teisest lausest omakorda tuleneb, et 1 päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui 5 tundi. Järelikult peab G.I asenduskaristusena tegema 12 tundi üldkasulikku tööd. Lähtuvalt KarS § 69 lg-st 3 tuleb G.I temale määratud üldkasulik töö ära teha 2 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Peet Teidearu Täitmiskohtunik 3