järgi on kõnealuse seaduse eesmärgiks tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus.
lg 3 p 3 kohaselt riigi õigusabi üheks liigiks on isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus.
lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või, kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Käesolevas asjas kohus L.S-i majanduslikku seisundit ei kontrolli, kuivõrd leiab, et esineb
§-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alus. Vastavalt
lg 1 p 1 riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendi nr 3-2-1-7-08 p-s 13 selgitanud, et
Vaidlustes, mis on õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma, ei vaja menetlusosaline juriidilise haridusega esindajat ning neil juhtudel võib kohus jätta menetlusosalise riigi õigusabi taotluse
Kohus, tutvunud L.S taotlusega, leiab, et isik on ise võimeline kaitsma oma õigusi ja seetõttu käesolevas menetluses kohus keeldub L.S-ile riigi õigusabi andmisest. L.S on suutnud ise koostada nõuetekohase taotluse riigi õigusabi saamiseks ning seetõttu suudab ta ilma kaitsja abita ka kaebuse koostada. Kui taotluse esitaja oli võimeline maakohtule esitama taotluse riigi õigusabi saamiseks ning märkima kaebuses ka põhjendused miks ta kohtuvälise menetleja otsust tühistada soovib, siis on taotluse esitaja ilmselgelt võimeline oma õigusi kaitsma ja on võimeline esitama kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Sisuliselt, kirjeldades probleemi riigi õigusabi taotluse punktis 6, on L.S juba koostanud kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. L.S-i näol on tegemist täisealise ja teovõimelise isikuga, kes on kaitsja abita võimeline kohtule vaidlusalust küsimust selgitama. Taotluses kirjeldatud situatsioonis ( foori keelava tule ajal sõitmine) ei esine asjaolusid, mille tõttu menetlusaluse isiku õigused ja olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kohtumenetluses kaitseta. Samuti taotluses märgitud rahatrahvi suurus (160 eurot) ei ole võrreldav riigi eeldatavate kuludega õigusabile. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ määruse § 9 lg 2 kohaselt on isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtulikul arutamisel, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 300 euro ning lg 3 kohaselt on isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtulikus menetluses osalemise eest 25 eurot iga poole tunni kohta. Seega arvestades määratud rahatrahvi suurust ja riigi eeldatavaid kulusid õigusabile, oleks õigusabi kulu ebamõistlikult suur võrreldes taotlejale asjast võimaliku tuleneva kasuga § 7 lg 1 p 12 mõttes. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata ja tuleb keelduda riigi õigusabi andmisest L.S-ile
Kohus juhindub
MS § 475 lg 1 p 16, § 477 lg 1, § 478, § 660, § 661 lg 2. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.