lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) O.M (isikukood: XXX) Eesti Vabariigi kodanik Aadress: xxx E-post: xxx Töökoht: xxx Karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 1 ja kehtivaid väärteokaristusi 1 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747), Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress : Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316 E-post: pohja@politsei.ee Esindaja: juhtivmenetleja Enel Kuiv Menetluse liik Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaheks) kuuks. 4. Tühistada täielikult O.M-ile
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest
lg 3 p 1 alusel kohaldatud lisakaristus, s.t 4-18-2180 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristust O.M suhtes mitte kohaldada. 5. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus selgitab, et vastavalt
§ -le 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
lg 1 kohaselt kui süüdlane ei järgi juhiloa loovutamise tähtaega, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 5 tööpäeva ega pikem kui 14 päeva. Ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest.
lg 2 kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena 150 trahviühiku ehk 600 euro suuruse rahatrahviga ning
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Põhikaristus tuli tasuda 10 kuu jooksul igakuiselt 60 euro suurustes osamaksetes alates 09.05.2018. a kuni 09.02.2019. a. Menetlusalust isikut karistati
a kell 08:02 Harjumaal Tallinnas Järvevana teel Veerenni ja A. H. Tammsaare tänavate vahel suunaga A. H. Tammsaare tee poole juhtis mootorsõidukit Volkswagen Crafter registreerimismärgiga nr xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,39 mg/l +/- 0,05 mg/l. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus O.M sellise tegevuseg a
lg-s 3 sätestatut ja pani toime
Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et arvestades O.M poolt toimepandud õigusrikkumise iseloomu, on temale määratud 150 trahviühiku suurune põhikaristust ning lisakaristusena määratud 3 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine proportsionaalne. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteo raskusastet, väärteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku isikut ning õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuivõrd kaebajal tuvastati selline kogus alkoholi väljahingatavas õhus, milline on karistatav
lg 2 järgi, siis tuleb juba ainuüksi isiku süü suurust arvestades lugeda kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus õiglaseks. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et õiguskaitseorganis (sh liikluspolitsei) kohus on hoida elukeskkond turvalisena. Igapäevaelu mõjutab suuresti teedelt, tänavatelt, maanteedelt tabatud liiklusrikkujate suur arv, kes on otsustanud eirata liiklusreegleid ja kaasliiklejate eluõigust. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, millised mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema, mootorsõiduki juhtimise keelamine on levinud karistusliik, mis kujutab endast efektiivset karistust liiklusalaste õigusrikkumiste eest. Lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine kujutab endast olulist rikkumist. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et õiguskorra, teiste liiklejate elu, tervise ning omandiõiguse kaitse vajadus on oluline. Nende eesmärkide näol on tegemist väga kaalukate põhiseaduslike huvidega, mis kaaluvad O.M kohustuste piirangud üles. Seetõttu saab lugeda O.M -ile lisakaristuse kohaldamise, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, tagajärjel tekkiva 3 4-18-2180 võimaliku tööülesannete täitmise võimaluste kitsendase õigustatuks ja põhiseadusega kooskõlas olevaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asja nr 3-1-1-6-17 punktis17 asunud seisukohale, et liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas näib olevat levinud arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse ära võtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikult see siiski nii ei ole, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsusega. Kaebuses avaldatud täiendava kahetsuse olemasolu ei ole lisakaristuse tühistamise aluseks. 4. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t põhikaristuse liigi ning lisakaristuse kohaldamise osas. 4.1. Väärteo koosseis, õigusvastasus ja süü Objektiivne koosseis
224 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes gramm is veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse O.M-ile ette mootorsõiduki juhtimist isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoho lisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg/l (KVM tl 1). Seega peab kohus analüüsima, kas O.M juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Politseiametnikust tunnistaja T V ütlustest (KVM tl 3 pöördel ) nähtuvalt täitis ta 24.03.
lg 2 p 2 alusel kuni kainenemiseni põhjusel, et on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (KVM tl 4). Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt (KVM tl 6) on 24.03.
S) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kuigi mootorsõidukit on kohtu hinnangul võimalik juhtida vaid kavatsetult, sest tegemist on eesmärgistatud tegevusega, mida kontrollib ja teeb isik, kes sõidukit juhib, ei tähenda nimetatud asjaolu, et isik paneks alati ka mootorsõiduki lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise toime kavatsetult. Seega tahtlik (täpsemalt kavatsetult) mootorsõiduki juhtimine ei välista võimalust, et mootorsõidukit juhiti lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis siiski ettevaatamatusest. Otsustamisel, kas mootorsõidukit on juhitud lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis kas ettevaatamatusest või tahtlikult, tuleb hinnata tarvitatud alkoholi kogust, selle kangust ning alkoholi tarbimise ja sõiduki juhtima asumise vahele jäävat ajavahemikku. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et O.M pani temale etteheidetava väärteo toime kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. O.M kohtuvälises menetluses antud ütlustest (KVM tl 2), väärteoprotokollile esitatud vastulausest (KVM tl 10) ning kohtule esitatud kaebusest (kohtu tl 1) nähtuvalt ei olnud O.M mootorsõidukit juhtima asudes teadlik, et ta on alkoholijoobes. O.M oli enda sõnul eelmisel õhtul tarvitanud kolm pindist õlut, läks magama kesköö paiku ning ärkas kell 5 hommikul ehk magas seega 5 tundi. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati kella 8 ajal hommikul O.M väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks vähemalt 0,34 mg/l (KVM tl 6). Tervise Arengu Instituudi lehekülge www.alkoinfo.ee kohaselt kulub keskmisel 60 kg kaaluval 5 4-18-2180 naisterahval kolme 0,5-liitrise 4,5%- lise õlle joomise puhul kaineks saamisele 16,5 tundi. Kui arvestada, et üks Inglise süsteemi pint on mahult üle 0,5 liitri, siis kolme pindi õlle joomisel järel kaineks saamisele kuluv aeg peaks olema mõnevõrra pikem. Kuigi O.M-i enda sõnul sõitma asumisel ei tundnud end halvasti ning ei saanud aru, et ta ei ole veel kaineks saanud, leiab kohus, et menetlusalune isik pidi võimalikuks pidama, et ta ei pruugi olla veel kaine. Isegi kui 0,34 mg/l suurune joove ei olnud isikule kehaliselt tuntav, siis on alust arvata, et O.M pidi aru saama, et alkoholi tarbimise lõpetamise ning sõiduki juhtima asumisele vahele jäänud aeg ei ole olnud piisav täielikult kaineks saamiseks. Menetlusaluse isiku enda sõnul magas ta vaid 5 tundi. Kohtule ei ole teada, mis kell menetlusalune isik sõidukit juhtima asus, kuid kui arvestada, et O.M sõnul oli ta tegemas töösõitu xxx ning ta peeti kinni Järvevana teel kella 8 ajal hommikul ja menetlusalune isik ise elab xxx, siis tõenäoliselt ei saanud O.M olla olnud pikka aega sõidukiroolis. Seega alkoholi tarbimise ja sõiduki juhtima asumise vahele võis jääda umbes 7-7,5 tundi. Seega on antud juhul ilmne, et naisterahvas, olles tarbinud kolm pindist õlut, ei saanud eeldada, et ta on umbes 7 tunni pärast juba kaineks saanud. Praegusel juhul oleks O.M saanud kohustundliku suhtumise korral veenduda selles, et joove on tõepoolest möödunud, mitte tugineda vaid enda subjektiivsele enesetunde hinnangule. Näiteks oleks saanud menetlusalune isik kontrollida enda olukorda alkomeetriga. Samuti oleks saanud O.M adekvaatsema hinnangu andmiseks võtta aluseks alkoinfo.ee lehel oleva info selle kohta, kui palju aega kulub keskmiselt kainenemisele mingi alkoholikanguse ja koguse eelneva tarbimise korral. Kuigi kõige täpsema adekvaatse info annab siiski alkomeetri näit. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et O.M käitus kergemeelselt KarS § 18 lg 2 tähenduses . Seega on O.M täitnud
Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid O.M teos ei esine. Samuti on O.M süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14- aastane (sündinud 1977. aastal – KVM tl 1, 2, 4, 11 ). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et O.M on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav
4.2. Karistus
lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist
lg 3 p 1 alusel 3-9 kuuni, kui isikut ei ole varem
§- s 224 sätestatud süüteo eest karistatud ning
lg 3 p 2 alusel 3-12 kuuni, kui isikut on varem
§ -s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Karistusregistri kohaselt ei ole O.M kehtivaid karistusi
Kohtuväline menetleja on O.M karistanud põhikaristusena 150 trahviühiku ehk sanktsiooni keskmises määras oleva rahatrahviga ning lisaks ka miinimummääras lisakaristusega, milleks on
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku süü suurust tuleb hinnata konkreetse süüteo kontekstis, mitte kõikide võimalike süütegude kontekstis. See tähendab seda, et näiteks
lg 2 puhul tuleb hinnata, milline oleks kõige väiksem tegu, mis süüteokoosseisu täidaks ning milline oleks võimalik kõige suurem tegu, mis 6 4-18-2180 antud süüteokoosseisu alla paigutuks ning sellest lähtuvalt hinnata isikud süüd antud koosseisu ja sanktsiooni piires. See, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on äärmiselt ohtlik ning üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid üldse, väljendubki juba
lg 2 väärteokoosseisu juures kehtestatud sanktsioonis, mille on kehtestanud seadusandja. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tulebki kohtuvälisel menetlejal ja kohtul aga hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. O.M süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Arvestades, et
lg 2 kohaselt karistatakse isikut alkoholijoobes sõiduki ju htimise eest olukorras, kus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg ja O.M oli alkoholijoobe määraks vähemalt 0,34 mg/l, oli tema joove antud sätte kohaselt alla keskmise määra (0,50 mg/l). Nimetatud asjaolu viitab isiku keskmisest väiksemale süü suurusele. Lisaks mõjutab O.M süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning O.M pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, täpsemalt kergemeelsusest, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab samuti keskmisest väiksemale süü suurusele. Neid O.M süü suurust mõjuvaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et tema süüd tuleb lugeda keskmisest väiksemaks, täpsemalt keskmise ja alammäära vahele jäävaks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga sellest, et O.M puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus (KVM tl 12), täpsemalt puhtsüdamlik kahetus KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes. Nimelt on O.M kahetsust avaldanud väärteoprotokollile 30.03.2018. a esitatud vastulauses (KVM tl 10) ning ka maakohtule esitatud kaebuses (kohtu tl 1). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et O.M puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes (KVM tl 12). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et O.M süü on alla keskmise, jäädes pigem alammäära kui keskmise määra lähedale. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik O.M mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri kohaselt on O.M üks kehtiv kriminaalkaristus, seda KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise ehk mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning üks kehtiv väärteokaristust, täpsemalt
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ehk juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest . Seega kõik kehtivad karistused on liiklusrikkumiste eest. Sealjuures kriminaalkaristus on O.M praeguses väärteoasjas arutluse all oleva teoga samalaadse teo toimepanemise eest – mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. KarS § 424 eest mõisteti O.M -ile karistuseks Harju Maakohtu 04.04.2016. a kohtuotsusega 4 kuu pikkuse vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati 2 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistuseni, millest arvati maha ka eelvangistuses viibitud 2 päeva ning ärakandmata 2 kuu ja 18 päeva vangistust jäeti täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kohaldades 1-aastast katseaega (kohtu tl 20). Lisakaristusena võeti O.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 kuuks (kohtu tl 20 pöördel) . Nii märgitud kriminaal - kui väärteokaris tus on O.M praeguseks ära kantud. Kohus nõustub selles osas menetlusaluse isikuga, kes praegusel juhul toimepandud mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ei ole niivõrd suure süüga tegu, võrreldes varasemalt toime pandud sarnase teoga, mille eest teda karistati kriminaalkorras. Eelkõige on erinevus joobemäärades, kuid praegusel juhul ka tahtluse aspektis. Nimelt on praegune mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine toime pandud ettevaatamatusest, täpsemalt kergemeeldusest, kuid KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu pidi olema toime pandud tahtlikult, vastasel korral ei oleks tegemist olnud kuriteoga. Samas tuleb kohtul nõustuda ka kohtuvälise menetlejaga viimase otsuses väljendatuga, et kui isikul on kehtiv karistus kriminaalses alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ning 2 aastat hiljem paneb isik toime taaskord mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, küll vähemas alkoholijoobes, kuid siiski, siis ei ole isik võtnud tarvitusele kõiki meetmeid, et edasiselt selliseid rikkumisi vältida. Kui isik ei ole aga teinud 7 4-18-2180 endast kõik oleneva, et sarnaste süütegude toimepanemist vältida, siis mingil määral ei ole isik tõepoolest varasemast karistusest õppust võtnud. Parim meede selleks, et vältida sarnaste rikkumiste edasist toimepanemist on kas alkoholi tarbimisest loobumine või alati enne mootorsõiduki juhtima asumist alkomeetri kasutamine. Seega saab praegusel juhul öelda, et eelnev kriminaalkaristus ei ole suutnud O.M veel täielikult õiguskuulekale teele suunata. Praegune süütegu on võrreldes eelneva kuriteoga küll kergem, aga menetlusalusel isikul oleks olnud võimalik praeguse süüteo toimepanemist vältida. O.M -ile mõistetud kriminaalkaristust arvestades leiab kohus, et praegusel juhul kohtuvälise menetleja poolt O.M-ile lisakaristusena määratud minimaalses määras ehk 3 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole praegu toimepandud väärteo puhul põhjendatud. Sellisel seisukohal on kohus eelkõige põhjusel, et kui 2 aastat tagasi toime pandud sarnase kuriteo puhul võeti isikult ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 kuuks, siis nüüd sarnase väärteo toimepanemisel ei ole põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine pikemaks ajaks, kui seda tehti kuriteo puhul. Kuivõrd
lg 3 näeb lisakaristuse kohaldamisel selle minimaalse määrana ette 3 kuud juhtimisõiguse äravõtmist, siis ei pea kohus lisakaristuse kohaldamist üldse põhjendatuks. Samas, arvestab kohus seda, et O.M on siiski kehtiv kriminaalkaristus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning nüüd on ta pannud toime sarnase teo väärteona. Samuti on O.M kehtiv üks liiklusalane väärteokaristus. Seda arvestades on kohus seisukohal, et O.M suhtes tuleks põhikaristusena kohaldada mitte rahatrahvi, vaid juhtimisõiguse äravõtmist.
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on võimalik mõista isikule põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1-12 kuuks. Kohtu hinnangul on põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine miinimumilähedaseks perioodiks, s.t 2 kuuks, praeguse väärteoasja asjaolusid ning O.M isikut (sh varasemat karistatust) arvestades, piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Kuigi mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on hetkel seadusandja ja korrakaitseorganite huviorbiidis oleva rikkumisega, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Seda eelkõige põhjusel, et kuigi ükskõik millises alkoholijoobe määras mootorsõiduki juhtimine on äärmiselt taunitav, ei ole praegusel juhul siiski tegemist niivõrd suure alkoholijoobe määraga ega ka tahtliku teoga, et sellest tulenevalt oleks vajalik isikule mõistetavat karistuse määra ühiskonna kaitsmise ja teistele liiklejatele mõjutussignaali saatmiseks veelgi suurendada. Samuti ei pea kohus kohaseks kohtuvälise menetleja seisukohta, mille kohaselt kuivõrd liikluskäitumine Eestis on muutunud järjest halvemaks, siis peaks kõik isikud, kes jäävad liiklusrikkumistega vahele ja saavad karistada, karistatama veelgi karimimalt just teiste liiklejate halva liikluskultuuri pärast. Kohtu hinnangul ei paranda liikluskäitumist see, kui neid üksikuid, kelle rikkumisi politsei tuvastab, karistatakse väga karmilt, samal ajal kui suurema osa rikkumiste avastamisel ja tuvastamisel on politsei ressursipuuduse tõttu võimetu/jõuetu. Eeltoodu tõttu tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse määratud põhikaristuse liigi ning lisakaristuse kohaldamise osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab O.M-ile 8 4-18-2180
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks mootorsõiduki juh timisõiguse äravõtmise 2 kuuks ning lisakaristust kohus isiku suhtes täiendavalt ei kohalda. Kohus leiab antud juhul, et tühistades kohtuvälise menetleja poolt isikule määratud lisakaristuse, kuid muutes põhikaristuse liiki raskemaks, ei lähe kohus vastuollu reformatio in peius keelu põhimõttega, mille kohaselt ei või isiku poolt tema suhtes tehtud otsuse edasikaebamine kaasa tuua tema jaoks olukorra raskendamist. Kuigi põhikaristusena on kohtu hinnangul juhtimisõiguse äravõtmine raskem karistusliik kui rahatrahv ja seega raskendaks ainult põhikaristuse olemasolul kergema karistusliigi asendamine raskema karistusliigiga isiku olukorda, tuleb põhi - ja lisakaristust käsitleda kogumis. Nimelt oleks kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise korral pidanud O.M kandma nii sanktsiooni keskmises määra s olevat rahatrahvi (600 eurot) kui ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Praegusel juhul aga tühistab kohus menetlusalusele isikule määratud lisakaristuse ning mõistab isikule vaid põhikaristuse, milleks on 2 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Seega menetlusaluse isiku olukord ei muutu raskemaliigilise põhikaristuse kohaldamise tõttu halvemaks, sest kohtuotsuse tulemusena ei pea menetlusalune isik tasuma rahatrahvi ning ka juhtimisõiguse äravõtmise periood on lühem . Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.