4-18-2323/9

4-18-2323 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-2323 (2317,18,000280; 2303,18,000530) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi L iiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik K.E; ik: XXX; elukoht: xxx. Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON
2. K.E süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 10 (kümme ) päeva.
3. VTMS § 44 lg 3 ja KarS § 68 lg 2 alusel arvatakse väärteomenetluses kinnipidamise aeg karistusaja hulka ning mõistetud ja ära kandmisele kuuluva aresti 10 päeva kandmist arvestada alates 17.07.2018 kella 21:20st. Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 19.07.
4. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 14.04.2018 koostatud väärteoprotokollist nr AB1522654 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 14.04.2018 kell 20:45 peeti xxx juures, Tallinnas kinni sõiduk, mida juhtis K.E , kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud 1 tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldusid ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. 17.07.2018 koostatud väärteoprotokollist nr AB 1563663 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 17.07.2018 kell 21:20 peeti xxx juures, Tallinnas kinni sõiduk, mida juhtis K.E , kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldusid ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollides märgitud süüdistused on talle arusaadav ad ja tunnistab end temale inkrimineeritud väärte gude toimepanemises süüdi. On siiralt kahju. Kõik kolm korda kui on vahele jäänud, siis töö pärast, töölt tulnud. Esimene kord tuli aastane keeld et ei saa lube teha, kuid on vaja elatist teenida. xx on suur arendusprojekt, ridaelamuboksid, ventilatsioonide lahendused. Pakub tööd veel paarile inimesele. Ei tea kas liiklusseadus näeb ette erandeid, et võib sõita kui on vaja tööl käia. Müüb selle auto üldse maha, see tekitab probleeme. Nüüd julges rooli istuda, sest 16.
5. lõppes see aasta ära, et aasta jooksul ei või sõita. On vaja tööd teha. Ei tea kui palju kehtivaid väärteokaristusi on. Rahatrahve ei tea, kas on meilile tulnud, kui xx oli, siis on jälginud. Rahatrahvid on mõju avaldanud, viimase 48 tunni jooksul on mõelnud, et istumine ei ole kellelegi kasulik. Vaevalt, et arest õige karistusliik on, on aru saanud, et see ei ole õige. Ei saanud kambris olles sellise teemaga kellegagi suhelda. Autokool oli poole peal, jäi vahele, ei mäleta mis edasi sai. Tahab kindlasti eksamile minna. Ei taha, et peaks kuskil kambris istuma. Teadis iga kord, et ei ole juhtimisõigust, oli vaja tööl käia. Ühe töömehega on räägitud, ta teeb juhilube, kui saab kätte, hakkab autoga sõitma ja kõike korraldama. Usub, et trahvid saavad ruttu makstud, reedel on palgapäev. Ei tahaks kuskil arestimajas istuda, tahaks olla kasulik. Arestiga läheb kõik pekki, suur vastutus tööl, ei saaks nii kaua töölt ära olla. On 48 tunniga jõudnud nii kaugele, et enam ei lähe rooli, maksab kõik trahvid ära. See on liiga julm. Teeks nende päevade asemel ühiskasulikku tööd. Edasine elu, kuidas leiaks veel sellise koostööpartneri. See asi keeraks elu tuksi. Ei ole kunagi sellises olukorras olnud , et raudud käsi kohtusse tuuakse. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et tutvunud väärteoasjade toimikutega, karistusandmetega, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused väärtegude kohta, leiab, et teda suudab õiguskuulekusele suunata vaid isiku vabadust piirav karistus. Rahatrahvid ei ole seda suutnud. Lühiajaline arest on andnud võimaluse järele mõeld a, paneb mõtlema, kuidas käituda seaduskuulekalt. Teod näitavad ükskõikset ja üleolevat suhtumist ühiselu- ja liiklusreeglitesse. Kahetsus on siiras, millega sa ab karistuse määramisel arvestada. Kahetsus ei ole aga sellise kaaluga, et peaks karistuse määramisel piirduma kergemaliigilise karistusega. Kriminaalvastutusest on päästnud see, et eelmine rikkumine on toime pandud rohkem kui aasta tagasi. Kuivõrd on alustatud väärteomenetlust, siis kohtuväline menetleja palub karistada K.E 14.04.2018 ja 17.07.2017 väärtegude eest arestiga 12 päeva ning määrata karistust kandma koheselt, alates 17.07.18 kell 21.
6. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kohtusse saadetud väärteoprotokollidest nähtuvalt süüdistatakse menetlusalust isikut moo torsõiduki juhtimises 14.04.2018 ja 17.07.2018 isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja keda on eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt moot orsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategoo ria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt K.E juhtimisõigus puudub. Seega rikkus menetlusalune isik 14.04.2018 ja 17.07.2018 mootorsõidukit juhtides LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. 2 LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse § -le
7. K.E on 21.06.2017 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Pannes väärteo toime 14.04.2018 sõidukit juhtides ja LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu toime pannes kõrvaldati K.E taas sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega rikkus menetlusalune isik nii 14.04.2018 kui ka 17.07.2018 LS § 90 lg 1 p 3 keeldu, juhtides mootorsõidukit isikuna, kes on sõiduki juhtimiselt LS § 91 alusel kõrvaldatud nii 21.06.2017 kui ka 14.04.
8. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub kui ka sellest, et ta oli varasemalt juba korduvalt sõiduki juhtimiselt sellepärast kõrvaldatud. Seda kinnitas menetlusalune isik ka kohtuistungil. Sellegi poolest asus ta taas mootorsõidukit juhtima, põhjendades juhtimise vajadust töötamisega. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahviga, mis on jäetud tasumata. Seega varasem karistus ei ole soovitud mõju avald anud ning menetlusalune isik on eelmisele karistusele järgnevalt toime pannud kaks samalaadset väärtegu kolmekuise vahega, s.t menetlusalune isik jätkab samalaadsete liiklusalaste süütegude toimepanemist. Lisaks sellele on menetlusalust isikut aastate vältel karistatud rahatrahvidega ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised kõik on jäetud tasumata. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ilmselgelt ammendanud ja s eetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärtegude toimepanemisel keskmine. Menetlusalune isik on kohtuvälisel menetlusel väärteoprotokollidest tulenevalt avaldanud kahetsust, mida avaldas ta ka väärteoasjade kohtulikul arutamisel. Seejuures on menetlusalune isik pärast 14.04.2018 kahetsuse avaldust kolme kuu möödudes toime pannud uue samalaadse väärteo ja taas kahetsenud. Arvestades menetlusaluse isiku objektiivset käitumist pärast kahetsuse avaldamist leiab kohus, et menetlusaluse isiku kahetsusse tuleb suhtuda kriitiliselt ning kohus ei pea võimalikuks seda kahetsust arvestada väga siirana. Väärteoasjadest ja kohtuistungil käitumisest nähtub, et kohene kahetsuse avaldamine on menetlusalusele isikule omane, kuid sellel järgnevalt hakatakse otsima käitumisele põhjendusi, miks ta taas samalaadse süüteo on toime pannud. Karistuse liigi osas leidis menetlusalune isik, et selline karistus rikuks ta elu ära, sest ta ei saaks enam selliseid koostööpartnereid. Kohus leiab, et oma elu rikkumises ei saa menetlusalune isik süüdistada karistust või selle liiki, vaid enda valitud käitumist, s.t tema enda toime pandud süütegusid, milliste toimepanemise eest näeb seadus ette karistuse. Et õigusvastasele käitumisele järgneb karistus, teadis menetlusalune isik ka varem, mis nähtus tema enese selgitustest. Seega on menetlusaluse isiku õigusvastane käitumine olnud teadlik ning ta on püüdnud karistuste täitmist vältida, jättes varasemad trahvid tasumata. Käesolevas väärteoasjas karistuse mõistmine rikuks aga menetlusaluse isiku elu seetõttu, et uue väärteo toimepanemine 3 ja selle väärteo toimepanemiselt kinni pidamine tuli tema jaoks ebasobival ajal, s.o ajal, mil tal on väidetavalt palju tööd. Kohtu arvates ei saa selline asjaolu olla aluseks jätta karistus kohaldamata. Seetõttu leiab kohus, et väärteomenetluses ei ole kergendavaid asjaolusid tuvastatud ning kohus jätab menetlusaluse isiku põhjendused ja õigustused tähelepanuta. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasem karistus samalaadse väärteo eest on jäetud tasumata ega ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst ning süütegude korduvusest . Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni määra keskmis es määras või keskmist määra mõningal määral ületavas määras. Samas leiab kohus, et kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid väärtegude korduvust arvestades ei pea kohus võimalikuks kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada karistus üldkasuliku tööga, leiab kohus, et see taotlus jääb tagajärjetuks. Menetlusaluse isiku puhul on tegemist isikuga, keda on varem samalaadse väärteo eest karistatud ning käesolevas väärteoasjas karistatakse teda veel kahe samalaadse väärteo toimepanemise eest. Seega on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes käitub õigusvastaselt teadlikult, eesmärgipäraselt ja korduvalt. Sellise suhtumisega õiguskorda näitab isik üheselt oma üleolevat suhtumist õiguskorda ja ühiskonda tervikuna ning kohtu arvates ei saa sellisele isikule mõistetavat karistust üldkasuliku tööga asendada. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4