← Eesti

4-18-6355/24

Väärteoasi 4-18-6355 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6355 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Väärteoasi Menetlusaluse isiku Z.L-i kaebus Keskkonnainspektsiooni 20.11.
  3. a otsusele väärteoasjas nr 940018000734 Menetlusalune isik: Z.L (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx post: Menetlusosalised ja nende esindajad e- Kaitsja: advokaat Kristjan Aava (Advokaadibüroo Paas & Partnerid; asukoht: Tondi 51, Tallinna linn, Harju maakond; e-post: kristjan@abpp.ee); Kohtuväline menetleja: Keskkonnainspektsioon (registrikood 70003106, asukoht: Roheline 64, Pärnu linn, e-post: valve@kki.ee); esindaja õigusosakonna juhataja Väino Vaidla. Kohtuistungi toimumise aeg
  4. märts
  5. a RESOLUTSIOON
  6. Jätta Keskkonnainspektsiooni 20.11.
  7. a otsus väärteoasjas nr 940018000734 muutmata ja Z.L-i kaebus rahuldamata.
  8. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt
  9. aprilliks
  10. a kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ning otsuses märgitud viitenumbri ja selgitusega.
  11. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahatrahv on tähtajaks jäetud täitmata suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  12. Jätta menetluskulud Z.L-i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 27.09.
  13. a koostati Z.L-i suhtes väärteoprotokoll. Väärteokirjelduse kohaselt heidetakse Z.L-ile ette, et tema 28.07.
  14. a kell 00:15-00:25, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxi maaüksusel (katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx ) pidas varitsusjahti sokule kunstliku valguallika abil. Kirjeldatud teoga rikkus Z.L jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 24 lg 4 p 5, mille kohaselt on jahipidamine kuntsliku valgusallika abil keelatud. V äärtegu kvalifitseeriti JahiS § 57 järgi. Keskkonnainspektsiooni 20.11.
  15. a otsusega leiti, et Z.L on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo (tunnistajatexxxxxxxxxxxxxi, xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx ütlused ning menetlusaluse isiku Z.L-i ütlused). JahiS § 57 alusel määrati Z.L-ile karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. 05.12.
  16. a esitas Z.L kohtule kaebuse, milles taotleb Keskkonnainspektsiooni 20.11.
  17. a otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. Samuti menetluskulude jätmist Keskkonnainspektsiooni kanda. Alternatiivselt taotleb Z.L kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist karistuse osas ja uue otsuse tegemist, millega mõista Z.L-ile karistus võimalikus miinimummääras. Kohus arutas väärteoasja 05.03.
  18. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
  19. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Keskkonnainspektsiooni 20.11.
  20. a üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja Z.L-i kaebus rahuldamata.
  21. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Z.L on viibinud 28.07.
  22. a ajavahemikul 00:15 kuni 00:25 Põltsamaa jahipiirkonnas, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maaüksusel ja on jahitulirelvast teinud vähemalt kaks lasku. 2 Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxi ütluste kohaselt oli ta sel suveõhtul lastega õues ja nad vaatasid kuuvarjutust. Kuuvarjutuse lõppedes märkasid nad autot liikumas Neanurme poolt Tõrenurme küla poole. Maastur-tüüpi auto oli mõnesaja meetri kaugusel naabrimehe põllul . Autol olid prožektorid. Toimusid lasud, lühikese aja järgi. Tunnistaja teavitas toimunust Häirekeskust ja sõitis autoga jahimeestele järele. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx eelkirjeldatud ütlusi selle kohta, mida tunnistaja ja temaga koos viibinud lapsed märkasid, kinnitab ka videosalvestis. Nimetatud videosalvestisest on taustalt selgelt kuulda emotsioone ja arutlusi selle kohta, et tunnistaja ja lapsed märkavad sõiduautot, arutatakse, kus sõiduk sõidab ja mida tehakse. Tunnistaja selgitab, et sõidukil on prožektorid, millega näidatakse. Samuti on videosalvestiselt kuulda, kuidas tunnistaja selgitab, et prožektoritega ei tohi jahti pidada. Pärast seda on kuulda kahte lasku (umbes 2 minutit pärast seda kui sõidukit on märgatud) (väärtoimik tl 13). Sellest tulenevalt ei ole kohtul kahtlust, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxx on näinud kohast, kus ta kuuvarjutust vaatas, ka lisatuledega sõitvat autot, mille valgust kasutati jahipidamiseks. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka tunnistajate xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxütlused ning objekti kontrollimise protokoll. Siinkohal ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, justkui tunnistajate ütlused ei seondu käesoleva väärteoasja tehioludega. Ilmselgelt ei ole tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxxxx ütluste puhul tegemist otseste tõenditega, vaid kaudsete tõenditega. See tähendab, et tunnistajad ei ole tõepoolest tajunud väärteo asjaolusid vahetult (sh näinud Z.L-i jahti pidamas kunstliku valgusallika abil), samas on nad tajunud muid olulisi asjaolusid, mille pinnalt saab teha järeldusi justnimelt väärteo tehiolude kohta. Kaudsete ja otseste tõendite mõistet eelkirjeldatud viisil on käsitletud ka Riigikohtu praktikas ja leitud, et kaudsetele tõenditele on võimalik tugineda ka otsuse tegemisel (lahendid kriminaalasjades nr 3-1-1-89-15, 3-1-1-15-12, 3-1-1-68-11). Seega on tunnistajatexxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx ütluste puhul tegemist täiesti lubatavate ja asjakohaste tõenditega. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxi ütluste kohaselt sai xxxxxxxxxxxx väljakutse sündmusele (umbes 00.30). Kohale sõitsid xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxs. Järgiti xxxxxxxxxxxxxx selgitusi, kuhu kohale sõita. Kui jahimeestega kokku saadi, tuvastati, et tegemist oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx. Kontrolliti dokumente, mis olid korras. Seejärel võtsid ametnikud uuesti ühendust xxxxxxxxxxxxxxxa, kes muuhulgas selgitas, et ta kuulis püssipauke ja toimunud oli prožektoriga jahipidamine. Agu Jürgensoni juhendamisel käisid nad ka põllul, kus väidetav jahipidamine toimunud oli. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütluste usaldusväärsust kinnitab ka objekti kontrollimise protokoll nr 1082060, millel on märgitud xxxxxxxxxxxxxx selgitused, mille kohaselt sõideti autoga prožektorite valguses mööda põldu ja vähem kui 3 minuti möödudes kostus 2 lasku. Avaldaja väitel ei ole võimalik, et nii lühikese aja jooksul jäeti auto seisma ja võeti relvad. Avaldaja sõitis jahimeestele järgi. Seega on tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlused ja selgitused olnud erinevatel aegadel samalaadsed. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlused on usaldusväärsed, st nad on kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad. Sõiduk, millega jahimehed sõitsid, olid paigaldatud lisatuled. Seda kinnitavad lisaks tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlustele ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ja menetlusaluse isiku xxxxxxxxxxxxxx ütlused. Mõlema eelnimetatu ütlused kinnitavad ka seda, et just Z.L sooritas ajal, kui põllul oli ka auto (milles viibis xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx), vähemalt 2 lasku.
  23. Väärteoasjas on vaidlus selles, et kas Z.L on 2 lasu tegemiseks kasutanud kunstliku valgusallika abi või mitte. 3 JahiS § 24 lg 4 p 5 järgi on jahipidamine kunstliku valgusallika abil keelatud. Menetlusaluse isiku Z.L-i ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxi ütluste kohaselt pidasid nad 28.07.
  24. a Lustivere jahipiirkonnas jahti. Mõlemad kinnitavad, et Z.L jäi üksi jahti pidama xxxxxxx maaüksusele. Menetlusaluse isiku Z.L-i ütluste kohaselt tegi ta esimese lasu soku suunas ligikaudu pool tundi enne sõiduki saabumist. Z.L oli sokust 10-15 meetri kaugusel, pärast mida kadus sokk silmist. Ta ei leidnud sokku. Z.L helistas teistele jahimeestele, et nad talle järgi tuleksid. Jahimeeste saabumisel, nägi Z.L auto möödumisel sokku täpselt samas kohas, kus ta oli ligikaudu pool tundi tagasi soku suunas lasu teinud (sama sokk, ühe sarvega). Soku kindlakstegemiseks kasutas Z.L optikat, mis andis valgendust, ning sooritas lasu. Z.L ei mäleta teise lasu tegemist, kuid ta ei välista teise lasu tegemist. Pärast esimest lasku sokk tardus, pärast teist lasku jooksis ära. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku Z.L-i ütlused selle kohta, justkui 2 lasku sooritas ta sama soku suunas ja ilma kunstlikku valgusallika abita, ei ole eluliselt usutavad. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Z.L ise on muutnud oma ütlusi võrreldes varasemaga. Nimelt on varasemalt Z.L tunnistanud, et auto saabudes nägi ta sõiduki tulede valguses sokku (seda on märgitud ka kaebuses). Kohtus ta seda enam kinnitada ei saanud, mistõttu ei ole Z.L-i erinevatel aegadel antud ütlused samalaadsed. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutavad Z.L-i selgitused selle kohta, et pimedal ajal nägi ta sokku tänu jahitulirelval olevale optikale, mis annab väidetava valgenduse. Tegemist oli küll suveõhtuga, kuid oli öö ja pime aeg (päike ammu loojunud). Lisaks järeldub tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlustest, et tegemist oli ööga, kui väljas oli näha kuuvarjutust. Videosalvestis kinnitab xxxxxxxxxxxxxx ütlusi, et kuuvarjutus hakkas lõppema, aga ka seda, et väljas oli tõepoolest pime. Seega ei pea kohus usutavaks, et sellises pimeduses oli Z.L võimalik ilma abivahendeid kasutamata näha sokku. Selleks abivahendiks ei saanud kindlasti olla optika, vaid jahimeeste sõiduk, millele olid paigaldatud lisatuled ja mis oli jõudnud põllule mõned minutid enne laskude sooritamist. Siinkohal peab kohus oluliseks ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxi ütlusi selle kohta, et tema oli jahipidamise lõpetanud varem, aga siis kui ta enam ei näinud ja läks hämaraks (enne Z.L-ile järgi sõitmist). Z.L-i ütluste kohaselt ta ei mäleta, et ta oleks teinud 2 lasku, kuid möönab, et videosalvestisel kuuldavad lasud on tema tehtud, sest tema oli relvaga, mitte keegi tema jahikaaslastest. Kohus ei pea eluliselt usutavaks Z.L-i selgitusi, miks tal oli vaja teha 2 lasku sama soku suunas – sokk tardus ja ta lasi mööda ning pärast teist lasku alles jooksis ära. Samuti ei pea kohus eluliselt usutavaks Z.L-i selgitusi ka selle kohta, et tegemist oli sama sokuga, kelle suunas ta oli 30 minutit tagasi teinud lasu ja väidetavalt haavanud. Siinkohal peab kohus oluliseks, et pärast esimese lasu tegemist Z.L väidetavalt sokku üles ei leidnud. Soku haavamise kohta ei ole märkeid ka jahiloal (väärteotoimik tl 5). Verd ja looma Z.L ei leidnud, kuigi väidetavalt otsis. Seega on arusaamatu, mille pinnalt Z.L üldse järeldas, et tema lask tabas (kui hilisemad lasud väidetavalt ei tabanud seetõttu, et optika oli paigast ära). Lisaks on oluline, et väidetava esimese lasu pidi Z.L tegema vahetult enne südaööd (30 minutit enne sõi duauto saabumist). See tähendab samuti ajal, kui väljas oli juba väga pime. Samuti ei pea kohus usutavaks ka kokkusattumust, et sama sokk oli samas kohas ajal, kui Z.L-ile oli sõiduautoga järgi tuldud, aga sokku nägi ta öises pimeduses ise ja oli võimeline tuvastama, et tegemist on sama sokuga. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus usutavaks Z.L-i ütlusi laskude sooritamise tingimuste kohta. Kohtu hinnangul on kogutud tõenditega tuvastatud ja ka eluliselt usutav, et 4 Z.L kasutas soku tuvastamiseks ja laskude tegemiseks põllule sõitnud jahimeeste sõiduki valgust. Z.L kasutas soku suunas laskude tegemiseks kunstlikku valgust – põllul sõitva sõiduauto tulesid. Kunstliku valgusallika kasutamine ei olnud aga lubatav JahiS § 24 lg 4 p 5 mõttes. JahiS § 24 lg 5 kohaselt võib tasku- ja otsmikulampi kasutada lasketulemuse selgitamiseks ning haavatud ja surnud uluki otsimiseks. Kohtu hinnangul ei kinnita kogutud tõendid, et Z.L oleks kasutanud kunstlikku valgust lasketulemuse selgitamiseks või haavatud või surnud uluki otsimiseks. Seega ei olnud kunstliku valguse kasutamine jahipidamisel lubatav.
  25. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega selle kohta, et Z.L-i tegevust ei saa käsitleda jahipidamisena. Siinkohal peab kohus oluliseks viidata, et isegi, kui Z.L ei oleks kasutanud sõiduauto tulesid soku suunas laskude tegemiseks, vaid soku märkamiseks, tuleks Z.L-i tegevust käsitleda jahipidamisena JahiS § 23 lg-st 2 tulenevalt.
  26. Eeltoodust tulenevalt on kogutud tõenditega tuvastatud, et Z.L rikkus JahiS § 24 lg 4 p 5 ja pani toime JahiS § 57 sätestatud väärteo. Kohus on seisukohal, et Z.L pani väärteo toime otsese tahtlusega. Z.L pikaajalise jahimehena (enda sõnul 15 aastat) oli täielikult teadlik sellest, et jahipidamine kunstliku valgusallika abil ei ole lubatav. Sellele vaatamata kasutas Z.L sõiduauto tulesid soku suunas laskude tegemiseks, s.o jahipidamiseks, teades, et tegemist on süüteoga.
  27. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
  28. Kohtuvälise menetleja otsusega on Z.L-ile määratud karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Rahatrahvi vähendamiseks puudub alus. Kohus leiab, et määratud karistus vastab Z.L-i süüle. Z.L on pidanud kunstliku valgusallika abil jahti ja seda ajal, kui loomad on aktiivsemad (s.o öösel). Arvestada tuleb sedagi, et kuigi Z.L sooritas looma suunas 2 lasku, need ei tabanud. Seega ei tekkinud Z.L-i tegevusest keskkonnakahju. Keelatud viisil jahipidamise lõpetas tunnistaja xxxxxxxxxxxxx aktiivne tegevus (jäi ootama põllu äärde autoga). Ka kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul vastab määratud karistus karistuse üld - ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kohtuväline menetleja on põhjendatult arvestanud ka Z.L-i enda suhtumist. Siinkohal leiab kohus, et Z.L on asunud oma teguviisi eitama ja käitumist õigustama. Menetluskulud Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks. VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jättis kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud Z.L-i kanda. Raina Pärn 5 Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.