lg 2 ja § 221 lg 1 ettenähtud väärteod Menetlusalune isik B.K; ik: XXX; elukoht: xxx, töökoht: xxx. Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON 1. B.K süüdi tunnistada
S § 63 lg 1 ja
lg 3 p 2 alusel kohaldada B.K suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 (kuus) kuuks.
kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
Karistuse alguseks lugeda kinnipidamise aeg 09.08.2019 kell 08.48.
Samuti esitab taotluse vara konfiskeerimiseks. 09.08.2019 alustati B.K suhtes väärteomenetlust
lg 2 ja 221 lg 1 alusel selles, et ta 09.08.2019 kell 08.48 xxx mnt ja xxx tee ristmikul suunaga xxx tee poole juhtis mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles juhile keelatud seisundis kui alkoholisisaldus oli mitte vähem kui 0,41 mg/l, samuti sõitis fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale foori keelava punase tule ajal ja liiklust ohustamata oleks võinud juht peatada sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada. Karistusregistri andmetel on teda enamohtliku väärteo toimepanemise eest kahel korral karistatud. Kohtuvälise menetleja koostatud karistusotsustega määratud karistused ei ole ilmselgelt avaldanud mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimasest rikkumisest on möödunud 5 kuud ja ta on jätkanud uute ohtlike väärtegude toimepanemist. Kohtuvälise menetleja hinnangul kujutab korduvalt tahtlikult liiklusreegleid eirav juht endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas lubamatu. Arvestades tema jätkuvat hoolimatut suhtumist teistesse liiklejatesse, liiklus- ja õiguskorda tervikuna, vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi, tuleb tema käitumisse suhtuda täie tõsidusega. KarS § 83 lg 1 võimaldab kohtul konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal teo toimepanijale. Väärteotoimikus oleva Maanteeameti liiklusregistri andmetel on väärteo toimepanemise vahendiks olnud mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx, omanikuks B.K. Käesoleval juhul esineb vara arestimise alus, kuivõrd arestimise taotluse esemeks oleva mootorsõiduki näol on tegemist korduvalt teadlikult ja tahtlikult toime pandud enamohtliku väärteo toimepanemise vahendiga. Oluline on viidata riigikohtu üldkogu 12.06.2008 lahendile 3-1-1-37-07, mille p–s 16 on kolleegium sedastanud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab liikluses osalemiseks ja süüteo toimepanemiseks sõidukit, järelikult on sõiduki näol tegemist KarS §s 424 kirjeldatud kuriteo vahendiga. Sama lahendi p-s 23 leitakse, et mootorsõiduk kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada piisavaks, et kui on alust arvata, et isik paneb õigusrikkumisi toime ka edaspidi. Eeltoodu põhjal on prognoositav ja tõenäoline, et B.K võib jätkata liiklusalaste enamohtlike süütegude toimepanemist. Seetõttu tuleb selle takistamiseks k onfiskeerida süüteo toimepanemise vahend, milleks on sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx. Esinevad alused arvata, et kui sõiduk jäetakse menetlusaluse isiku valdusse, võib ta suure tõenäosusega tahtlikult toime panna uue enamohtliku süüteo. Seega tuginedes KarS § 83 lg-le 6, taotleb konfiskeerida B.K-le kuuluv mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 09.08.2019.a kella 09:31 kuni 09.38 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARMD-0145. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,48 ja 0,46 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,41 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. 3 Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,41 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,41 mg/l. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Menetlusalune isik teadis sõidukit juhtima asudes seda, et on öösel tarvitanud alkoholi. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus teadis menetlusalune isik ka oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
Lisaks kõigele eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut ka
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises.
lg 1 sätestab vastutuse juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest.
lg 10 sätestab, et kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees. Kohtuistungil vaadatud videosalvestuselt on näha, kuidas sõiduk xxx reg.nr xxx, liikudes xxx tee ja xxx mnt ristmikul suunaga xxx tee poole, ületab fooriga reguleeritud ristmiku ja ülekäiguraja keelava foori tulega. Menetlusalune isik selgitas foori keelava tule osas, et lasti üks sõiduk läbi, kõik hakkasid liikuma ja ta ei märganud foori tuld. Läbi lastud sõiduk sõitis välja sealt, kust ei oleks pidanud tulema, kaks sõidukit hakkasid minema, tema sõitis neile järgi, ei vaadanud foori. Ei tea kuidas juhtus, peatusid, lasid sõiduki läbi, kiirustas ja läks teistele järgi. Süüteo asjaoludest nähtuvalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegu on toime pandud tahtlikult. Menetlusalune isik pidi üheselt aru saama, et tegemist on ristmiku ja ülekäigurajaga, mis on fooridega reguleeritud ja arusaadavalt märgistatud, kuid sellele vaatamata ei tundnud huvi ei foori tulede vastu ega ka selle vastu, kas ta selliselt liikudes kedagi ohtu seab. Keelava fooritule süttides pidanuks menetlusalune isik peatuma stoppjoone ees ning kui see polnud võimalik, siis ülekäiguraja ees, vältimaks ohu tekitamist. Käesoleval juhul aga sõitis menetlusalune isik keelava fooritulega nii ristmikule kui ka ületas ülekäiguraja. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 10 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 4 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda
lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalune isik on samalaadse väärteo, s.o
lg 1 ja § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toime pannud kõigest 5 kuud tagasi, s.o 09.03.2019 ning ajal, millal tal ei olnud juhtimisõigust, kuivõrd see oli temalt karistusena ära võetud ja juhtimisõigus oli tal taastamata alates 26.12.2018. Lisaks on menetlusalusel isikul üks kehtiv kriminaalkaristus ning karistatud on teda ka teiselaadse liiklusalase väärteo toimepanemise eest, s.o lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Seejuures karistati teda
lg 4 ettenähtud väärteo eest nii rahatrahviga kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Isikule määratud rahatrahvid on ta tasunud. Menetlusaluselt isikult varasema väärteo toimepanemise eest kuueks kuuks ära võetud juhtimisõigus taastus isikul 06.06.2019. Seega pani menetlusalune isik käesoleva väärteo toime 2 kuud pärast juhtimisõiguse taastumist. Kohtu arvates annavad taolised andmed aluse järelduseks, et varem kohaldatud ja menetlusalust isikut säästvad karistused, s.o korduvad rahatrahvid ja pikaajaline juhtimisõiguse äravõtmine ning sellele järgnenud uue liikluseksami tegemine ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Seejuures on liiklusalased väärteod muutunud ajas ohtlikumaks. Seega on rahaline mõjutamine ennast ammendanud ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Hinnates süü suurust
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,41 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü
lg 2 mõttes on keskmise lähedane ning kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud kaks erinevat väärtegu, siis seda enam on süü suurem. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Karistusandmetest nähtub, et kergemaliigilised karistused rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning isik jätkab ohtlike süütegude toimepanemist. Seega leiab kohus, et süüteo eest tuleks mõista sellises määras karistus, mis süütegude kogumis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas leiab kohus, et kuivõrd kehtivate karistusandmete kohaselt ei ole 5 menetlusalust isikut varem arestiga karistatud, siis võib esimesel korral mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid peab kindlasti vajalikuks lisakaristuse kohaldamist. Puutuvalt lisakaristusse leiab kohus, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt tuleb lisakaristust nagu põhikaristustki mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega on ka lisakaristuse kohaldamise alused samasugused nagu põhikaristuse määramisel. Lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus leiab, et kuna antud juhul on tuvastatud nii piirmäära oluline ületamine (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,41 mg/l), samalaadse süüteo toimepanemine korduvalt, samaaegne täiendavate liiklusnõuete rikkumine kui ka hoolimatu suhtumine oma teosse, siis on lisakaristuse kohaldamine igati põhjendatud ja vajalik just eripreventiivsetel kaalutlustel. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Nagu kohus juba eelpool leidis, on antud juhul tuvastatud, et isik on ka varasemalt juhtinud mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ning menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemisel lisandusid sellele korduvuse faktile ka oluline piirmäära ületamine, täiendavate liiklusnõuete eiramine ja hoolimatu suhtumine oma teosse. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, leiab kohus, et ainult lühiajaline arest menetlusalust isikut liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, mille tulemusena jätkuvalt ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse mõneks ajaks liiklusest ja suunatakse juhtimisõiguse taastamiseks taas eksamile, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol on peale süü suuruse ja eripreventiivse eesmärgi põhjendatud ka üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes. Puutuvalt kohtuvälise menetleja taotlusse süüteo toimepanemisel kasutatud vahendi konfiskeerimiseks KarS § 83 lg 1 alusel, leiab kohus, et see taotlus tuleb rahuldada. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik 09.05.2018 toime pannud
lg 4 ettenähtud väärteo ning 09.03.2019
Menetlusesemeks olevad, s.o
lg 2 ja § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod pani menetlusalune isik toime 09.08.2019. Nii eelmistest väärteoprotokollidest, menetlusaluse isiku ütlustest kui ka käesoleva väärteoasja materjalidest nähtuvalt pani menetlusalune isik kõik eelmärgitud liiklusalased süüteod toime sõidukiga xxx registreerimismärgiga xxx. Seega on menetlusalune isik süütegude toimepanemisel kasutanud sama sõidukit. Riigikohus on asunud seisukohale (3-1-1-88-15), et kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme kasutamise 6 intensiivsusest ja selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemisel. Süüteo vahendiks loetakse eset, mis tööriistana hõlbustab koosseisupärase teo toimepanemist ning kohtupraktikas on kuriteo toimepanemise vahendiks loetud näiteks joobes juhi sõidukit (3-1-1-37-07, 3-1-1-15-14, 3-1-1-88-15). Isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks. Seetõttu on mootorsõiduk KarS §-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend. Kohtupraktika kohaselt on omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine põhjendatud vaid juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus, seega peab kohus esitama tulevikuprognoosi joobeseisundis autot juhtinud inimese edasise käitumine kohta (3-1-1-37-07, 3-1-1-78-13). Seejuures on Riigikohus leidnud ka seda, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt põhjendatud alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast samalaadsetest süütegudest hoiduma (3-1-1-37-07). Käesolevas väärteoasjas on menetlusalust isikut karistatud samalaadse, kuid kergema (
Seejuures pani menetlusalune isik selle väärteo toime ajal, mil temalt oli eelmise ohtliku liiklusalase väärteo toimepanemise eest juhtimisõigus karistusena ära võetud ja juhtimisõigust ei olnud taastatud. Seega ei mõjutanud menetlusalust isikut ei eelnenud suhteliselt suur rahatrahv ega ka karistusena juhtimisõiguse äravõtmine ning menetlusalune isik asus juhile keelatud seisundis mootorsõidukit juhtima ka siis, kui tal juhtimisõugus puudus. Juhtimisõiguse taastamiseks vajaliku liiklusteooria eksami sooritamise järgselt menetlusaluse isiku juhtimisõigus taastati ja kahe kuu möödudes juhtimisõiguse taastamisest asus menetlusalune isik taas sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis, pannes samaaegselt toime veel täiendava liiklusalase väärteo. Seega ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele mõjutanud ei kaks suhteliselt suurt rahatrahvi, juhtimisõiguse lisakaristusena äravõtmine ega täiendava liiklusteooria eksami sooritamine juhtimisõiguse taastamiseks. Arvestades asjaolu, et ajavahemikud menetlusaluse isiku liiklusalaste väärtegude vahel on muutunud lühemaks ja väärteod ohtlikumaks, on kohtu arvates küllaldane alus arvata, et menetlusalune isik paneb sama mootorsõidukiga samalaadseid süütegusid toime ka edaspidi, ohustades liikluse turvalisust. Seda on menetlusalune isik suhteliselt lühikese aja jooksul suutnud oma käitumisega liikluses ka korduvalt tõestada. Seega selleks, et vältida uute samalaadsete süütegude toimepanemist sama süüteo toimepanemise vahendiga, mis kuulub otsuse tegemise ajal menetlusalusele isikule, tuleb süüteo toimepanemise vahend, s.o mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja anda riigi omandisse. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.