S § 63 lg 1 kohaldamisega rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o summas 300 eurot Menetlusalune isik T.J , isikukood XXX, xxx kodanik, elukoht xxx, töökoht X OÜ, e-post xxx RESOLUTSIOON VTMS § 120, 132 p 1, § 133-135, 155, 156 kohus, OTSUSTAS: Jätta T.J kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja M. K. 25.03.2020 otsuse peale väärteoasjas 244020001215 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Rahatrahv 300 eurot tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas või EE701700017001577198 Luminor pangas, kohustuslik viitenumber
S § 3 lg 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti
S § 81 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Meelis Kaev koostas 25.03.2020 üldmenetluse otsuse, millega tunnistas T.J süüdi
S § 81 järgi. Kuna LKindlS § 81 ja
S § 63 lg 1 kohaldades
Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohtuväline menetleja varasemate karistuste puudumise. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja määras isikule raskeima
Menetlusalune isik esitas 15.04.2020 kaebuse üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244020001215, milles palub tühistada rahatrahv, mis on määratud juhilubade kehtivuse osas. Kaebusele on lisatud inglise keelne tõend juhilubade olemasolu kohta, gruusia keelne dokument, T.J passi- ja viisakoopiad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Menetlusaluse isiku kaebuse põhjendused on järgmised. Menetlusalune isik palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus selles osas, mis puudutab juhtimisõigust. Menetlusaluse isiku väitel on tema B-kategooria juhiload kehtivad kuni 01.09.2028 ja selle tõendamiseks on ta esitanud gruusiakeelse tõendi juhilubade olemasolu kohta ja selle inglise keelse tõlke. Menetlusalune isik esitas 23.04.2020 kohtule taotluse asja arutamiseks kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja esitas kohtule 29.04.2020 kirjaliku seisukoha kaebuse põhjendatuse kohta ja nõusoleku kohta lahendada asi kirjalikus menetluses. Oma seisukohas viitab kohtuväline menetleja
§-des 94 ja 96 sätestatule, millest tulenevalt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba,
§-s 95 nimetatud piiratud juh timisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega 2/8 ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või
Menetlusalune isik ei ole kohtuvälises menetluses esitanud seadusest tulenevat juhtimisõigust tõendavat kehtivat dokumenti. Kaebusega on esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlgeteta koopiad (mis ei ole rahvusvahelised juhiload), mille pidamist juhtimisõigust tõendavaks või juhiluba asendavaks dokumendiks ei ole võimalik. Juhtimisõigust tõendatakse kehtiva juhiloa alusel, mille füüsiline olemasolu ja nõudmisel esitamise vajadus on kolmandatest riikidest tulnud isikutel. Miks üritatakse tõendada oma juhtimisõiguse olemasolu kahtlase dokumendiga, kui seda võiks ja tulebki teha reaalse dokumendi esitamisega, esitades Gruusia siseriikliku juhiloa koos rahvusvahelise juhiloaga, ei ole kohtuvälisele meneteljale teada. Seadusega ettenähtud juhtudel on juhiluba asendav dokument, millega tõendatakse juhtimisõigust, nimetatud
Seega ei ole seadusest tulenevalt juhiluba asendavaks dokumendiks kolmandas riigis väljastatud tõend. Võttes arvesse nimetatud asjaolusid, kus menetlusaluse isiku tegu vastab
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo koosseisule, palun kohtuväline menetleja jätta isiku kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Käesolevas väärteoasjas on menetlusalusele isikule määratud karistus juhindudes KarS § 63 lg-st 1. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Politsei- ja Piirivalveameti Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja M . K. koostas 25.03.2020 üldmenetluse otsuse, millega tunnistas T.J süüdi
S § 81 järgi ja määrati karistuseks KarS § 63 lg 1 kohaldades
Esmalt kohus kontrollib, kas menetlusalune isik on pannud toime Liikluskindlustusseaduse (LKindlS) § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LKindlS § 3 lg 1 kohaselt kindlustuskohustus on käesoleva seaduse tähenduses kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Vastavalt LKindlS § 4 p 1 sätestatule tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et menetlusaluse isiku poolt 06.03.2020 kell 23.09 juhitud sõiduauto Peugeot registreerimismärgiga xxx puhul oleks tegemist sõidukiga, millele liikluskindlustuskohustus ei laiene LKindlS § 4 alusel. Menetlusalune isik peeti selle sõiduauto juhtimiselt kinni just nimelt liikluses. Seega kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto Peugeot registreerimismärgiga xxx näol on tegemist sõidukiga, mida tuleb registreerida liiklusregistris ja millele laieneb kohustusliku liikluskindlustuse nõue. 3/8 Tunnistaja Tiit Kivimägi poolt 06.03.2020 antud ütluste kohaselt teostas patrullekipaaž, kuhu tunnistaja kuulus, liiklusjärelevalvet Sämi-Sonda-Kiviõli tee
) § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigus ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks on esmane juhiluba, juhiluba,
§-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument.
lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on menetlusalune isik Gruusia kodanik. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on tema elukoht alates 09.09.2019 Gruusia. Kohus järgnevalt analüüsib, millise juhtimisõigust omava dokumendi alusel võib Gruusia kodanik Gruusias välja antud juhilubade olemasolu puhul Eesti Vabariigis liikluses osaleda. Eestis kehtib välisriigi juhiluba, kui see on välja antud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis, Viini 1968.aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis või Genfi 1949.aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis. Gruusia on Viini 1968.aasta teeliikluse konventsiooni osalisriik1 . Seega kehtib Eesti Vabariigis Gruusias välja antud juhiluba.
aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa ja Genfi
Kohtule esitatud tõend juhtimisõiguse olemasolu kohta ei ole juhtimisõigust tõendav dokument
ega
Kohtule esitatud dokumendi näol ei ole tegemist Gruusia juhiloa inglise keelse tõlkega, vaid tõendiga juhtimisõiguse olemasolu kohta, mis ei vasta juhtimisõigust tõendava dokumendi nõuetele Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni ega Eesti siseriikliku (
Väärteotoimikust nähtuvalt on menetlusaluse isiku juhtimisõigust kontrollitud ka Maanteeameti andmebaasi kaudu, mille kohaselt menetlusalusel isikul kehtiv juhiluba puudub. Eesti liikluses osalemiseks vajaliku juhtimisõiguse olemasolu ei ole menetlusaluse isiku puhul tuvastatud. Vastupidi, isiku esitatud dokumentide alusel, maanteeameti andmete väljatrüki ja tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, sest tema juhtimisõigus ei ole tõestatud Eesti õigusliku regulatsiooni ega Viini 1968. a teeliikluse konventsiooni alusel. Seega on kohtu hinnangul tõsikindlalt tuvastatud asjaolu, et 06.03.2020 kell 23.12 juhtis menetlusalune isik T.J sõiduautot Peugeot registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Vastutus sellise teo eest on ette nähtud
lg 1 alusel, mille kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kohus leiab, et T.J täitis
S § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Asudes juhtima mootorsõidukit, peab isik veenduma, et tal on kehtiv juhtimisõigus ja seda tõendavad dokumendid. Enne välisriigis sõitma asumist, peab isik veenduma, et tal on olemas juhtimisõigust tõendavad dokumendid, mis selles välisriigis on nõutud. Seega asub kohus seisukohale, et isik pidi möönma, et omamata Eestis nõutavaid juhtimisõigust tõendavaid dokumente, paneb ta toime süüteo. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 6/8 Karistus on määratud väärtegudes. ametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja sellist liiki Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. Kohus ei tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. KARISTUS KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKK 3-1-1-58-13, p.7) T.J on toime pannud ühe teo, mis vastab kahele v äärteokoosseisule,
S § 81. Seega kohaldatakse KarS § 63 lg 1 nõuet, ehk karistatakse raskeima sanktsiooni alusel, milleks on antud juhul
S §-st 57 tuleneva karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud varasemate liiklusalaste karistuste puudumise, mis võib olla kergendav asjaolu KarS § 57 lg 2 mõttes ja kohus arvestab seda. KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. T.J juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning sõidukil puudus kehtiv liikluskindlustus. T.J poolt toime pandud rikkumise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kellelegi kahju ei tekitatud. Seega, toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist on ohudeliktiga. Kohus arvestab, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Eeltoodut arvestades hindab kohus T.J süüd raskeima sanktsiooni keskmisest väiksemal määral. Väärteotoimikust nähtuvalt on rikkumise toimepanemine LKindlS § 3 lg 2 järgi lõpetatud, sõidukil on kehtiv liikluskindlustusleping kuni alates 11.03.2020. Seega menetlusalune isik on kohustusliku liikluskindlustuslepingu sõlmimisega välistanud samalaadse rikkumise toimepanemise lähemas tulevikus. See on positiivne asjaolu ja vähendab isiku süü suurust. Üheaegselt see iseloomustab isiku positiivselt selles mõttes, et ta asus kõrvaldama rikkumist vahetult, kui sellele on õiguskaitseorganid tähelepanu juhtinud. Varasemalt ei ole isik karistatud. 7/8 Kohtuväline menetleja on määranud karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Sanktsiooni keskmine määr
Määratud karistus näitab, et kohtuväline menetleja on arvestanud isiku süüd alla keskmise määra. Karistuse kergendamiseks aluseid ei ole. Menetlusalusel isikul on töökoht, seega ka sissetulek. Menetlusalune isik ei ole esitanud andmeid selle kohta, et rahatrahvi maksmine käiks isikule üle jõu. Kohus leiab, et arvestades toime pandud rikkumisi on isikule määratud karistus proportsionaalne. KOHTU MEETMED Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et T.J kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi Politseijaoskonna vanemväärteomenetleja 25.03.2020 otsus väärteoasjas 244020001215 muutmata. Inna Kirsipuu kohtunik 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.