Obsah (7)

§ 384§ 238§ 414§ 318§ 326§ 180§ 424

1-13-2640 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2640 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 11.09.2013 otsusega tunnistati F.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati F.G vangistusega 2 kuud. Kar

S § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.02.2012 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 552 tundi üldkasulikku tööd, s.o 276 päeva ehk 9 kuud ja 6 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 11 kuud ja 6 päeva vangistust.

§ 414lg 2 järgi loeti vangistuse kandmise alguseks F.G vanglasse saabumise aeg.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni F.G , kes palub tühistada maakohtu otsus tema karistust puudutavas osas. F.G leiab, et karistus on liiga range ja palub ennast tingimisi vabastada karistuse kandmisest või asendada karistus üldkasuliku tööga. Lisaks palub süüdistatav pikendada menetluskulude maksmise tähtaega. 2.
2. Süüdistatav leiab, et aitas igati kriminaalmenetlusele kaasa, kahetses tehtud ja hüvitas osaliselt ka kahju. Tal on abikaasa ja viis alaealist last, kes kõik vajavad tema toetust. F.G arvab, et tema vangistuse jooksul ei saa perekond hakkama ning nad võivad jääda ilma ka enda kodust. Lisaks on F.G arvamusel, et täitis üldkasuliku töö tunde korrektselt ning oleks jõudnud ettenähtud tähtaja jooksul ka kõik tunnid ära teha. Eeltoodud väidete kinnituseks on apellatsioonile lisatud terve rida dokumente.
3. Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse ka F.G abikaasa, kuid kuna

§ 318

lg 1 kohaselt on apellatsiooniõigus vaid kohtumenetluse poolel, kelleks F.G abikaasa ei ole, ei saa ringkonnakohus seda kaebust arvestada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohus, hinnates F.G poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb

§ 326lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

5. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks

§ 326

lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

1. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on F.G-le karistust mõistes väga põhjalikult motiveerinud (otsuse lk 6-7) mõistetava karistuse liiki ja määra. KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus on, arvestades lühimenetluse sätteid, kohaldanud F.G-le karistusena vaid 2 kuud vangistust, mis on lähedane sanktsioonis ette nähtud vangistuse miinimumile. Maakohus arvestas, et F.G karistust kergendavateks asjaoludeks on vabatahtlikult süü ülestunnistamisele ilmumine, kuriteo avastamisele kaasaaitamine, osaliselt kahju hüvitamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Samuti arvestati, et F.G pani nimetatud kriminaalasja aluseks oleva kuriteo toime ajal, mil oli tingimuslikult vabastatud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest ja tegi üldkasulikku tööd. Viru Maakohtu 08.02.2012 otsusega asendati mõistetud karistus 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust üldkasuliku tööga 1442 tunni ulatuses, millest täitmata on 552 tundi. Juhindudes eeltoodust mõistis Viru Maakohus 11.09.2013 otsusega F.G liitkaristuseks 11 kuud ja 6 päeva vangistust. Selline karistuse mõistmine on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga (RKKKo 3-1-1-18-11; 3-11-13-11; 3-1-1-11-10; 3-1-1-10-09; 3-1-1-91-07; 3-1-1-40-04; 3-1-1-79-03). 6.
2. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud korras ja mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. Sellises -2- olukorras puudub kohtutel materiaalõiguslik alus kaaluda süüdistatava karistuse kandmisest tingimisi vabastamist vastavalt KarS §-le 74 (RKKKo 3-1-1-104-10, p 9). Seega pole perspektiivikas ega seadusest tulenev F.G kaebus enda karistusest tingimisi vabastamiseks või karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. 6.
3. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lühimenetlusega, siis kohtupraktika kohaselt (RKKKo 3-1-1-91-07; 3-1-1-2-10; 3-1-1-79-10; 3-1-1-99-13) täiendavate tõendite esitamine on välistatud, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt. Käesoleval juhul on lisatud tõendid, mis kinnitavad süüdistatava perekondlikku ja materiaalset olukorda. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus ei saa tugineda nimetatud dokumentidele, kuid märgib, et perekondlikud asjaolud olid maakohtule teada (kohtuistungi protokoll lk 144). 7.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt määras maakohus menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul, seega pikendas niigi menetluskulude tasumise tähtaega. Kohtupraktika kohaselt ja

§ 424

analoogiat kasutades on menetluskulude ositi maksmise korral maksimaalseks tähtajaks üks aasta. Seega ka selles osas on apellatsioon perspektiivitu. 8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 326

lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Mati Kartau Tiit Lõhmus -3- Maarika Kuusk