Väärteoasi nr 4-18-4061 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2018.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4061 (2740,18,000660) Kohtunik Istungisekretär Kristel Pedassaar Väärteoasi Maria Schmuul P.O kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Hedi Vipp
- juuli 2018 a. otsusele väärteoasjas nr 2740,18,000660, millega P.O karistati Liiklusseaduse 227 lg 4 alusel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kaebuse esitaja-menetlusalune isik: P.O, ik.XXX, eluk. *** Menetlusosalised Kohtuistung RESOLUTSIOON Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Kuressaare Politseijaoskond, Transvaali 58 Kuressaare linna Saare mk; laane@politsei.ee, kohtuistungil osales esindajana vanemväärteomenetleja Hedi Vipp,
- oktoober 2018.a. Juhindudes LS §-st 227 lg 4; KarS § 481 , 56 lg 1 ja VTMS § 2, § 111, § 120, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas:
- Jätta P.O kaebus rahuldamata.
- Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Hedi Vipp
- juuli 2018.a. otsus väärteoasjas nr 2740,18,000660, millega P.O karistati Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 (neljaks) kuuks.
- Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 4 (neli) kuud hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumise päevast. Väärteoasi nr 4-18-4061
- Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale P.O-le ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada EV Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi (VTMS § 135 lg 9 ja VTMS 14 peatükk I jagu). VTMS § 22 lg1 alusel riigi õigusabi väärteomenetluses antakse riigi õigusabi seaduses (RÕAS) sätestatud alustel ja korras. RÕAS § 10 lg1 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Tähtaegselt esitatud kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates
- novembrist 2018 .a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleist. MÄRKUS: Põhistatud kohtuotsuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajast kättesaamise tähtaega on pikendatud
- novembrini 2018.a. Kassatsioonkaebuse esitamise 30 päevast tähtaega tuleb hakata lugema 21.11.2018.a. Asjaolud 23.06.2018.a koostati väärteoprotokoll AB1561587 selle kohta, et
- juunil 2018.a kella 17.05 ajal juhtis P.O mootorsõidukit *** asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 75 km/h võrra, sõites kiirusega 174 km/h +/- 9km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Kiirus on mõõdetud seadmega Stalker II MDK nr.AS
- Oma sellise tegevusega rikkus P.O Liiklusseaduse(LS) §-s 15 lg1 p1 sätestatut ja pani toime LS §-s 227 lg4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri vanemväärteomenetleja Hedi Vipp 23.07.2018.a otsusega väärteoasjas nr 2740,18,000660 määrati P.O-le LS § 227 lg 4 rikkumise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks. 07.08.2018.a esitas P.O kaebuse eelmärgitud väärteoasjas tehtud otsusele taotledes tehtud otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus mõistes karistuseks kas rahatrahvi suuremas määras või aresti asendades aresti süüdlase nõusoleku üldkasuliku tööga. Kohtuistungil P.O tunnistas oma süüd väärteo toimepanemises ja kordas palvet teha uus otsus millega jätta juhtimisõigus temale alles. Juhtimisõigus on vajalik temale seoses tööga *** 09.08.2018.a. vastuses kaebusele leidis kohtuväline menetleja, et P.O poolt toimepandud väärtegu on tõendamist leidnud ning otsus on seaduslik ja põhjendatud. Karistuse liik ja määr vastab teo raskusele. Maksimum 24 kuu juhtimisõiguse asemel on menetleja otsusega P.O-lt äravõetud juhtimisõigus ainult 4 kuuks, mis näitab, et menetleja on arvestanud otsust tehes süüdlase kahetsuskirja ja lugenud süü puhtsüdamliku kahetsuse karistust kergendavaks asjaoluks. Kohtuväline menetleja palus jätta esitatud kaebus rahuldamata. Kohtuistungil taotles menetleja esindaja jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Väärteoasi nr 4-18-4061 Maakohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuks. LS § 227 lg 5 p 3 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest 6 kuust kuni 24 kuuni. Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning ärakuulanud kohtumenetluse poolte seisukohtad, leiab, et LS § 227 lg-s 4 sätestatud väärteo toimepanemine P.O poolt on leidnud tõendamist. Toimepandud väärtegu on lisaks süüdlase P.O enda süüd tunnistavate ütluste tõendatud 23.06.2018.a väärteoprotokolli nr AB1561587, kiirusemõõturi kasutamise protokolli ning muude väärteomenetluses kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega. 23.06.2018.a väärteoprotokollist nr AB 1561587 nähtub, et 23.06.2018.a kell 17.05 ajal on Saare maakonnas *** kilomeetril 90km/h alas mõõdetud sõiduki ***mida juhis P.O , kiiruseks 174 km/h +/-9/km/h. Lõplik mõõtmistulemus 165 km/h. Sellega ületas P.O suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 75 km/h. Samuti nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et 23.06.2018.a kell 17.05 mõõdeti P.O juhitud sõiduki kiiruseks 90 km/h alas mitte vähem kui 165 km/h. Lisaks on väärteomenetluses tunnistajana ülekuulatud politseiametnik Sander Armus kinnitanud, et 23.06.2018.a kell 17.00 ajal ületas P.O poolt juhitud sõiduk suurimat lubatud sõidukiirust enam kui 75 km/h. Ka P.O ise ei ole kaebuses vaidlustanud väärteo toime panemist, vaid üksnes mõistetud karistust. P.O on 25.06.2018.a. menetlejale saadetud ja väärteoasja materjalidele lisatud selgitavas kirjas tunnistanud kiiruse ületamist. P.O märgib kirjas, et oli tõesti veidi kärsitu sõites 23.06.2018.a. Kuressaarest Veere poole, kuna tema poolt juhitud auto kiirus oli eessõitvast autost möödasõidul lubatust suurem. Kirjas märgib P.O, et on töötu ja töötukassas töötuna arvel. Ta lõpetab just C E kategooria autojuhi kursust, et asuda tööle veoautojuhina. Temale on peale kursuse lõpetamist kindlustatud töökoht autoettevõttes. Seega on juhilubade omamine temale ja tema perele väga vajalik. *** Edaspidi üritab ta vältida kõiki rikkumisi ja olla hoolikam. Kohtuistungi märkis, P.O, et istungi ajaks on temal C E juhi kategooria juhiload omandatud ja ta on juba tööl. Juhtimisõiguse äravõtmine mõjuks temale ja tema perekonnale väga raskelt. Ta oleks nõus tegema aresti karistuse asendamisel üldkasulike töö tunde kasvõi maksimaalmääras. Seega menetlusalune isik ka ise tunnistab, et on lubatud suurimat sõidukiirust ületanud, kuid palub karistuse määramist, mis ei oleks seotud juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul leidnud tõendamist, et 23.06.2018.a kell 17.05 ületas kaebuse esitaja juhtides mootorsõidukit suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 75 km/h. Eeltooduga on täidetud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust teadlikult, kuivõrd niivõrd olulisel määral lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei saa toimuda n.ö. kogemata ehk ettevaatamatusest. Kaebuse esitaja oli teadlik, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega paneb ta toime väärteo. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Väärteoasi nr 4-18-4061 Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus eelmärgitud väärteos ei tuvastanud. Seega on leidnud täielikku tõendamist P.O poolt LS § 227 lg-s 4 sätestatud väärteo toime panemine. Karistusest Kaebuse esitajat karistati LS § 227 lg 4 järgi põhikaristusega juhtimisõiguse äravõtmine neljaks
(4)kuuks. Vastavalt menetleja 23. juuli 2018.a. otsusele on menetleja karistuse valikut põhjendanud sellega, et väärtegu on toimepandud tahtlikult. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Ühtlasi on otsuses põhjendatud karistuse valikut sellega, et P.O pani üldohtliku iseloomuga väärteo toime tahtlikult kuna sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Oma sellise tegevusega seadis P.O ohtu kaasliiklejate elud ja üldise liiklusturvalisuse. P.O on lubatud sõidukiiruse ületamise eest varasemalt, 31.08.2016.a. rahatrahviga 160,00 eurot, mis on seni ajani tasumata. LS § 227 lg 1 järgi toimepandud väärteo eest on P.O karistatud 12.05.2017.a. karistuseks määratud trahv 60 eurot, milline on tasutud 19.11.2017.a. Lisaks on P.O 02.11.2016.a. väärteootsuse alusel LS § 224 lg 2 (joobes juhtimine) eest karistatud rahatrahviga 900,00 eurot, millise trahvi tasumise kohta puuduvad karistusregistris andmed: Käesolevas väärteoasja materjalide kohaselt on P.O taas ületanud kiirust ja seda juba tunduvalt suuremas ulatuses. Vaatamata varasematele väärtegude eest määratud karistustele on liiklusrikkumised läinud P.O poolt raskemaks. Kohtuväline menetleja on lõppkokkuvõttes leidnud, et P.O karistamine järjekordse rahatrahviga ei täida karistuse mõistmise eesmärke ja ei ole seetõttu otstarbekas. Eeltoodu alusel on menetleja pidanud mõjusaks karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise neljaks
(4)kuuks, kuigi võimalik oleks võtta maksimumkaristusena 24-ks kuuks. Kohus on seisukohal, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid otsuse tühistamise aluseks Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 4 alusel määranud P.O-le põhikaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise neljaks
(4)kuuks, so. tunduvalt väiksemana alla võimaliku keskmise määra. Nagu juba varem märgitud on menetleja karistuse mõistmisel arvestanud karistust kergendava asjaoluna süü kahetsust, kuid samas ka seda, et P.O omab LS § 227 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest juba kehtivaid karistusi rahatrahvide näol. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, P.O puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus. Kaebuse esitaja leiab, et arvestada tuleks kergendava asjaoluna ka seda, et ta ületas kiirust möödasõidul teisel autost, millise auto juht oli tema ees sõitnud erinevate kiirustega. Kohus leiab, et P.O süüd tuleb keskmisest pidada siiski suuremaks. Esiteks on tegemist korduva rikkujaga, kusjuures viimasest rikkumisest on möödas veidi alla aasta. Süüd tuleb pidada keskmisest suuremaks ka seetõttu, et kiiruse ületamise ajal liikus menetlualune isik oma sõidukiga teel üksi ehk tal ei olnud ühtegi aktsepteeritavad põhjust, kiiruse ületamiseks, mis võiks isiku süüd vähendada. Käesoleval juhul oli menetlusaluse isiku täiesti teadlik valik ületada 90 km/h tunnis lubatud alal kiirust lubatust suuremana 75 km/h võrra, olukorras, kus selleks puudus igasugune vajadus ja mõistlik põhjendus. Karistuse määramisel tuleb ilmselgelt arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtuda sellest, kuidas on võimalik P.O mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. P.O on liikluseeskirjade rikkumise eest varasemalt kolmel korral karistatud rahatrahvidega, sh. kahel korral kiiruse ületamise eest. Seega ilmselgelt Väärteoasi nr 4-18-4061 ei ole varasemad karistused, s.o rahatrahvid, mõjutanud isikut hoiduma uute väärtegude toimepanemisest. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKKo 3-1-1-70-16, p 9). P.O-le varasemate rikkumiste eest määratud karistused on kahtlemata seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuli teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Nimelt on P.O varem karistatud samuti LS § 227 lg1 ja lg2 alusel. Nimetatud väärteokaristusest hoolimata ületas P.O taas 23.06.2018.a. suurelt lubatud piirkiirust. Seega ei ole P.O eelmisest karistusest järeldusi teinud, mistõttu ei saa tema eripreventiivseks mõjutamiseks mõista talle käesoleval juhul uue samalaadse raskema rikkumise eest kergemaliigilist karistust kui eelmised. Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole veel põhjendatud mõista P.O-le kõige raskemat karistust, so. vabaduse võtmisena aresti, mida süüdlase nõusolekul oleks võimalik asendada üldkasuliku tööga. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kiiruse ületamisega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Tegemist ei ole vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt P.O-le määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena alla selle karistusliigi keskmise määra vastab P.O süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kaebuse esitaja põhjendas soovi saada karistatuks muu liigile karistusega ja juhtimisõiguse alles jätmise soovi sellega, et ta vajab juhtimisõigust igapäevaselt tööalaselt, samuti perekonnaelu korraldamisel. Kohus leiab, et nimetatu ei ole alus mõistetud karistuse tühistamiseks. Kaebaja poolt viidatu oleks pidanud tal meeles olema ka enne rikkumise toimepanemist. Märgitu peaks isikul igapäevaselt liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks isik tegema ise kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega juhtimisõiguse. Arvestades väärteo asjaolusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt põhikaristusena kohaldatud neljaks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine on antud teo eest kohane. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus et P.O on toime pannud LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus leiab, et määratud põhikaristus 4 kuu juhtimisõiguse äravõtmisena vastab isiku süü suurusele. Seega jätab kohus P.O kaebuse Kuressaare politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Hedi Vipp 23. juuli 2018.a. otsuse väärteoasjas nr 2740,18,000660, millega P.O karistati Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 (neljaks) kuuks rahuldamata ja otsuse tühistamata. Kuna kohtumenetluse pooled ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, samuti jäetakse esitatud kaebus rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Pedassaar kohtunik Väärteoasi nr 4-18-4061