1-11-4364/91

1-11-4364 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4364 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Paavo Randma, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu L.M kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.M kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 19,20 eurot, sealhulgas käibemaks 3,20 eurot, vandeadvokaat Arvo Suubanile tema poolt L.M-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista L.M-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest 19,20 eurot riigituludesse.
7. L.M tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „L.M 111-4364 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 04.04.2012 määrusega jäeti L.M temale Tartu Maakohtu 11.10.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 11.10.2011 otsusega mõisteti L.M süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2, § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 424 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1,3, § 65 lg 2 ja § 69 lg 6 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 2 kuud 21 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 19.10.2010 ja lõpp 09.01.
9. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu, kaitsja ja prokuröri, leidis, et L.M tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Arvestades isiku sünniaega on ta kuritegude toimepanemist alustanud alaealisena, olles lühikese ajavahemiku jooksul kuritegelikult eriti aktiivne ja pannes viimased kuriteod toime juba täisealisena. L.M oli Tartu Maakohtu 20.11.2008 otsusega määratud kriminaalhooldusele, kuid ta pani katseajal toime uued kuriteod, mistõttu on kohus teist karistust mõistes kohaldanud KarS § 65 lg 2 sätteid ja mõistnud liitkaristuseks üldkasuliku töö. L.M pani ka teise karistuse kandmise ajal toime uue kuriteo, sest kolmandat karistust mõistes on kohus jällegi kohaldanud KarS § 65 lg 2 sätteid ja mõistnud liitkaristuseks üldkasuliku töö. Seega on kinnipeetava näol tegemist isikuga, keda on varasemalt korduvalt allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei näidanud L.M üles koostöövalmidust ei kriminaalhooldusametnikuga ega üldkasuliku töö juhendajatega. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus selles, et vabastades L.M vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades sõltuvust alkoholist, mõjutatavust sõpradest, kriminaalset tutvusringkonda, võib L.M toime panna uusi kuritegusid. L.M on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Toetavad lähedased on kinnipeetaval kogu aeg olemas olnud, kuid vaatamata sellele pani ta jätkuvalt uusi kuritegusid toime. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu L.M kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada L.M vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et kohtu poolt esile toodud asjaolud ei välista L.M vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. L.M kannab reaalset vangistust esimest korda ning on talle mõistetud karistusest ära kandnud aasta ja viis kuud. Arvestades tema vanust on see piisav aeg järelduste tegemiseks. L.M väitel on ta seda ka teinud ning seadnud edaspidiseks eluks reaalsed eesmärgid - asuda õppima ja tööle, loobuda alkoholitarvitamisest ja suhtlemisest vanade sõpradega. Ta kinnitab, et on motiveeritud muutma oma varasemat käitumist. L.M on vabaduses kindel elukoht ja lähedaste toetus. Vastavalt KarS §-le 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus muu hulgas käitumist karistuse kandmise ajal. Käitumise arvestamine tähendab hinnangu andmist, kaalumist, kas karistuse kandmise ajal toime pandud -2 - õigusrikkumised on niivõrd tõsised, et välistavad ennetähtaegse vabastamise. Ka Riigikohtu 02.11.2006 otsuses nr 3-1-1-91-06 pole vangistatu võimalikku mitteõiguspärast käitumist nimetatud ennetähtaegset vabastamist välistavaks asjaoluks. Sigarettide ja raadio hoidmine enda juures on vähetähtsad rikkumised. Võimalikud riskid on maandatavad KarS §-s 75 lg 1 määratavate kontrollnõuete rakendamise ja KarS §-s 75 lg 2 alusel määratavate lisakohustustega (mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas, mitte viibida kohtu määratud kohtades ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda pakutavates sotsiaalabiprogrammides). Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et L.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on L.M puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. L.M näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna L.M on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud eesmärki - hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus tuvastas, et L.M kannab karistust varavastaste süütegude, asja omavolilise kasutamise ning muuhulgas ka joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise toimepanemise eest. L.M on nimetatud kuriteod toime pannud katseajal, mis näitab, et kinnipeetav ei ole võimeline täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. L.M suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et nähtuvalt vangla materjalidest on ta
10. aastal toime pannud 4 distsiplinaarrikkumist. L.M-ile määratud distsiplinaarkaristused on kõik kehtivad. Suutmatus jälgida vangla sisekorraeeskirju muudab ringkonnakohtu jaoks väheveenvaks väite, et kinnipeetav on võimeline täitma katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üheks oluliseks faktoriks on karistuse kandmise ajal õiguspärane käitumine. Ringkonnakohus leiab, et L.M enne tähtaega vabastamata jätmisel on määravaks tema oskamatus varasematest karistustest vajalikke järeldusi teha, mida iseloomustab uue kuriteo toimepanemine katseajal ja distsiplinaarrikkumiste süstemaatiline toimepanemine vanglas. Ringkonnakohus ei nõustu käesoleval juhul kaitsja käsitlusega selle kohta, et sigarettide ja raadio hoidmine enda juures on vähetähtsad rikkumised. Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud asjaolud ei anna kindlasti alust käsitleda distsiplinaarrikkumiste toimepanemist vanglas väheoluliste rikkumistena. Vanglas kehtestatud reeglid on täitmiseks ning nende eiramine näitab, et kinnipeetav ei ole suuteline kehtestatud norme järgima ka tõenäoliselt vabaduses. -3 - Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud paljasõnaliste väidetega, et L.M soovib asuda õppima ja tööle, loobuda alkoholitarvitamisest ja suhtlemisest vanade sõpradega ja kinnitab, et ta on nüüd motiveeritud muutma oma varasemat käitumist. Ringkonnakohus leiab, et katseajal uue kuriteo toimepanemine ja vanglas süstemaatiline korra rikkumine tõestavad vastupidist. L.M olid ka eelnevalt olemas kõik need võimalused kindel elukoht, lähedaste toetus, võimalus asuda õppima, kuid ta sisustas oma aega selle asemel uute kuritegude toimepanemisega. Ringkonnakohus märgib, et kuna L.M on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole L.M oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. L.M on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka vangistuses ning vangistuses toimepandud õigusrikkumiste iseloom viitab soovimatusele järgida kehtestatud käitumisreegleid. Ringkonnakohus leiab, et mitte ükski kaitsja poolt määruskaebuses toodud asjaolu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna L.M ei ole oma käitumisega näidanud, et ta on asunud paranemise teele. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eeltoodut arvesse võttes ringkonnakohus leiab, et seaduskuulekusele suunamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et kriminaalhooldus on nende suhtes eesmärgi täitnud. L.M puhul on tegemist isikuga, kellele kriminaalhooldus preventiivset mõju ei ole avaldanud. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul tuleb L.M hoiduda distsiplinaarrikkumistest ja läbida vangla poolt individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid ja tegevused, mis on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks oluliseks eelduseks. L.M peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 19,20 eurot määruskaebuse koostamise eest. Aarne Sarjas Paavo Randma -4 - Mati Kartau