) § 223 lg 1 ja § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
Otsusega tehti kindlaks, et A.J 23.12.2017.a kell 17:24 ajal xxxx juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust (juhtimisõigus taastamata). Juhtis mootorsõidukit, ei vähendanud oma sõiduki kiirust vastavaks ilmastikutingimustele ja teeoludele ning muudele liiklusoludele, mistõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja vastu liiklusmärgiposti ja tänavavalgustuse posti, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS’ile S ja E’le. Tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Oma sellise tegevusega rikkus A.J
lg 1 p 1 /Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga/ järgi. Samuti rikkus A.J
lg 3 p 2 /Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, 2 4-18-2989 kui nähtavus on halb/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. A.J rikkus ka
lg 7 /Liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 /Alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni/ järgi. Kuivõrd
S § 63 lõike 1 kohaselt karistus
lg 1 järgi.
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik pani toime temale väärteoprotokollis inkrimineeritud
nõuete rikkumised. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad
alusel. Kohtuväline menetleja määras A.J-ile karistuseks
400 eurot ning
500 eurot. Samuti kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud summas 14 eurot. KAEBUSE SISU 05.06.2018.a esitas A.J kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 30.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,013220 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning määratud karistuse vähendamiseks. Kaebuse kohaselt on määratud trahv suurem kui tema kuupalk, samuti on tema ülalpidamisel 2 last ja lapsehoolduspuhkusel olev naine. 08.06.2018.a saabunud e-kirjast nähtuvalt soovib kaebaja kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 15.06.2018.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. A.J-i poolt toimepandud rikkumised on leidnud täielikku tõendamist ja kvalifitseeritud õigesti. Määratud karistus on kooskõlas toimepandud rikkumiste raskusega. Kohtuväline menetleja ei ole vastu määratud rahatrahvi ositi tasumise taotlusele. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et A.J-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 30.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,17,013220 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja karistuse kergendamiseks, tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut 3 4-18-2989 süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et A.J 23.12.2017.a kell 17:24 ajal xxxx juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust (juhtimisõigus taastamata). Antud asjaolu nähtub sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses, mille kohaselt A.J puudus 23.12.2017.a vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (
lg 2 p 3) ning kõrvaldamise lõppemise ühe tingimusena nähti ette juhtimisõiguse saamine. Karistusregistri väljavõtte kohaselt võeti A.J-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 05.10.2016.a otsusega. A.J-i poolt liiklusõnnetuse ja varalise kahju põhjustamine on tõendatud muuhulgas sündmuskoha vaatlusprotokolli ning fototabelitega, millest nähtuvalt BMW r/n XXX XXX on sõitnud vastu liiklusmärgiposti ja tänavavalgustuse posti. Asjaolu, et isik oli purjus politsei saabumisel nähtub ettekandest, mille kohaselt tundis MP A.J-i suust alkoholilõhna ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjast, mille kohaselt tuvastati A.J-i verest etanooli 2,84 +/- 0,06. Tunnistaja PL ütlustega on leidnud kinnitust, et mootorsõidukit juhtis just A.J, kuna ütluste kohaselt tuli mootorsõiduki juhiistmelt välja isik kes kandis muuhulgas valge triibuga mustasi dressipüksid. A.J riietus nähtub joobeseisundis isiku kainemisele toimetamise protokollist, mille kohaselt olid isikul muuhulgas seljas tumedad dressipüksid. Arvestades tunnistaja PLi ütlustega, et tema kuulis valjut pauku ning tekitatud kahjustusi (liiklusmärgiposti ja tänavavalgustuse postile), ei vähendanud Ilja A.J oma sõiduki kiirust vastavaks õues valitsenud tingimustele. Väärteotoimikus olevast videosalvestuselt nähtuvalt pidas politsei kohapeal BMW r/n XXXXXX juhiistmelt kinni valge triibuga mustasi dressipükstes kandnud noormehe. A.J on selgitanud kohtueelses menetluses, et tema magas tagaistmel ning ärkas peale avariid ning seejärel asus ümber auto käima, et kahjusid hinnata. Sellised A.J ütlused on ümberlükatud tunnistaja PLi ütlustega, mille kohaselt sõiduki juhikohalt väljus meesterahvas valge triibuga mustavärvi dressipüksid ning videosalvestusega, millest nähtuvalt politsei saabudes A.J istus juhiistmel. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et A.J juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas, omamata vastava kategooria juhtimisõigust (juhtimisõigus taastamata), ei vähendanud oma sõiduki kiirust vastavaks ilmastikutingimustele ja teeoludele ning muudele liiklusoludele, mistõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja vastu liiklusmärgiposti ja tänavavalgustuse posti, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju ning tarvitas alkoholi peale avarii põhjustamist, kuid enne politsei saabumist. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust juhtides mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju ning tarvitades vahetult peale liiklusõnnetuse põhjustamist alkoholi, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-2210, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus on seisukohal, et A.J-i poolt toimepandud väärteod on tuvastamist leidnud ning tema teod vastavad
lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi 4 4-18-2989 juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga/,
lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ ning
lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni/. Kohus leiab, et A.J rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult, kuna ta otsustas asuda juhtima mootorsõidukit teades, et tal pole vastava kategooria juhtimisõigust (juhtimisõigus taastamata, karistuseks ära võetud), samuti ei valinud ta õiget kiirust ning selle tagajärjel põhjustas liiklusavarii ja varalise kahju AS’ile S ja E’le ning tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Kaebaja on kaebuses palunud määratud rahatrahve vähendada, kuivõrd tema ülalpidamisel on 2 last ja lapsehoolduspuhkusel olev naine. Kohus selgitab, et A.J pani ühe teoga toime kaks tegu, n.o
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.04.2006.a kohtuotsuses nr 3-1-1-2-06 on märgitud, et KarS § 63 lg 1 kohaselt tuleb sellisel juhul mõlema rikkumise eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. See tähendab, et isiku teod kvalifitseeritakse küll mõlema sätte järgi, kuid mõistetakse üks karistus, lähtudes seejuures raskemat karistust ettenägevast sättest.
lg 1 alusel on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga ning
lg 1 alusel rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega kahest teost raskeim on
Kohtuväline menetleja tegi õigesti, et määrates karistuse
Kuivõrd
lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu pandi toime eraldi teona, s.t mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta ja avarii põhjustamine olid juba lõppenud, määras kohtuväline menetleja karistuse selle eest eraldi. Arvestades, et A.J ei ole süüd tunnistanud, kahetsenud, andnud ennastõigustavaid ütlusi, selgitades et keegi teine oli roolis kes põhjustas avarii, tema magas ja varalise kahju tekkimist ning eelneva samalaadse rikkumise olemasolu (05.10.2016.a), on isiku süü alla keskmise. Seega peab karistusemäär vastama isiku süü suurusele ning olema alla sanktsiooni keskmise määra. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-617 on sedastatud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
lg 1 sanktsiooni maksimaalseks karistuseks on rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Sanktsiooni keskmiseks määraks on seega rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, arest 15 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kolmeks kuuni. Kohtuväline menetleja määras isikule 5 4-18-2989 karistuse alla sanktsiooni keskmise, s.o rahatrahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot.
lg 1 kohaselt on maksimaalselt võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni. Sanktsiooni keskmiseks määraks on rahatrahv 150 trahviühikut, arest 15 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni üheksaks kuuks. Kohtuväline menetleja määras isikule karistuse alla sanktsiooni keskmise, s.o rahatrahv 125 trahviühikut ehk 500 eurot. Kohtu hinnangul vastab selline karistus A.J-i süü suurusele, määratud karistused on alla keskmise määra, isik ei ole süüd tunnistanud ega kahetsenud, teda on karistusregistri andmete kohaselt 05.10.2016.a karistatud
lg 1 ja § 226 lg 1 alusel rahatrahviga 800 eurot ning juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtu hinnangul ei ole õigustatud A.J-i ootus, et uue väärteo toimepanemisel võiks kaasneda eelmise karistusega sarnane või leebem karistusõiguslik kohtlemine. Eriti arvestades asjaolu, et A.J-i pani karistusregistri väljavõtte kohaselt 03.07.2016.a toime samalaadsed teod, s.t ta rikkus liiklusnõudeid, millega kaasnes teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus ning tema juhina vahetult peale liiklusõnnetust tarvitas alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet. Kohus on seisukohal, et A.J-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Samas leiab kohus, et A.J-i taotlus rahatrahvide ositi tasumiseks on põhjendatud. A.J-i kaebusest ja esitatud tõenditest nähtuvalt saab isiku igakuiselt palka xxx eurot ning tema ülalpidamisel on 2 last ning lapsehoolduspuhkusel viibiv naine. Seega ilmselgelt ei oleks A.J võimalik tasuda talle määratud rahatrahvi summas 900 eurot ühe maksena. KarS § 66 lg 1 kohaselt võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Kohus arvestades A.J-i varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, leiab, et esinevad küllaldased alused võimaldamaks A.J-i tasuda rahatrahvid ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120, KarS § 66. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.