Obsah (4)

§ 200§ 201§ 209§ 121

Kriminaalasi nr. 1-06-4791 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 05.03.2008.a. Harju Maakohus koosseisus: kohtunik rahvakohtunikud sekretär prokurör kaitsjate JULIA VERNIKOVA LIIA-ESTER KAŠNIKOVA ja ILJA B

§ 200lg 2 p 4,7 järgi ettenähtud kuriteo.

25.06.2005.a kella 19.30 paiku Tallinnas XXXasuvas korteris E.T koos B.H-ga, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis korterist kaasa PR kuuluvad sularaha 300 krooni, rahalise väärtuseta spordikoti ja korteri vahekoridorist jalgratta Sarda Sierra väärtusega 3 000 krooni; JM kuuluvad mobiiltelefoni №kia 3510, väärtusega 300 krooni ja spordijalatsid Nike väärtusega 700 krooni; AR kuuluvad nahkjope väärtusega 2 500 krooni, kalaõnge 50 krooni, piibu väärtusega 35 krooni, tulemasina Zippo väärtusega 450 krooni, kolme võtme ja võtmehoidjaga võtmekimbu väärtusega 150 krooni. Vargusega tekitas ta PR varalise kahju 3 300 krooni, JM 1 000 krooni ja AR 3 185 krooni. 13.12.2005.a ajavahemikul kella 12.00-st kuni kella 16.15-ni Tallinnas Loometsa 6-6 asuvas korteris E.T, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis JB kuuluva mobiiltelefoni Samsung X-450 väärtusega 2 500 krooni ning lahkus sellega korterist. 28.12.2005.a kella 14.50 paiku Tallinnas Põhja pst 17 asuvas OÜ Rimi Eesti kaupluses Põhja Rimi E.T, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist paki juustu “Atleet”, maksumusega 47.40 krooni ning pani selle endale taskusse. Kassas üritas ta juustu eest tasumata kauplusest väljuda, kuid peeti sealsamas kinni turvatöötaja poolt. Seega E.T toime grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, röövimise ja omastamise, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ettenähtud kuriteo. 26.09.2005.a kella 13.00 paiku Tallinnas Telliskivi 61 E.T, leidnud seal asuva pangaautomaadi juurest AS nimele väljastatud Hansapanga Visa Electron kaardi nr XXXXXXXXXXX, omastas selle. Seega E.T isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise s.

§ 201lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo.

26.09.2005.a kella 13.00 paiku Tallinnas Telliskivi 61 asuvas AS Kadaka Säästumarketi Telliskivi kaupluses E.T varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutluse loomise teel, võttis müügisaalist 8 plokki sigarette Red& White, kokku 1 272 krooni väärtuses, läks nendega kassasse ning esitas ostu eest tasumiseks AS nimele väljastatud Hansapanga Visa Electron kaardi nr XXXXXXXXXXX kui enda oma. Pärast seda, kui kassapidaja küsis E.T-lt isikut tõendavat dokumenti, üritas ta kaubaga kauplusest lahkuda, kuid peeti kinni sealsamas turvatöötaja poolt. Seega E.T isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamiseks pani toime kelmuse katse s.

§ 209lg 2 p 1 ja Kar

S § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo. 3 31.01.2006.a kella 15.30 paiku Tallinnas Soo t 12-4 asuvas korteris E.T koos T.S-i ja R.E-ga tungis kallale AK, peksis teda käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja vigastusi. Seega E.T kahjustades teise isiku tervist ja peksmisega talle valu tekitades pani toime kehalise väärkohtlemise s.

§ 121järgi ettenähtud kuriteo.

B.H süüdistatakse selles, et ta 25.06.2005.a kella 19.30 paiku Tallinnas XXXasuvas korteris koos E.T-ga, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis korterist kaasa PRkuuluvad sularaha 300 krooni, rahalise väärtuseta spordikoti ja korteri vahekoridorist jalgratta Sarda Sierra väärtusega 3 000 krooni; JM kuuluvad mobiiltelefoni №kia 3510, väärtusega 300 krooni ja spordijalatsid Nike väärtusega 700 krooni; AR kuuluvad nahkjope väärtusega 2 500 krooni, kalaõnge 50 krooni, piibu väärtusega 35 krooni, tulemasina Zippo väärtusega 450 krooni, kolme võtme ja võtmehoidjaga võtmekimbu väärtusega 150 krooni. Vargusega tekitati PR varaline kahju 3 300 krooni, JM1 000 krooni ja AR3 185 krooni. Seega pani B.H toime grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ettenähtud kuriteo. B.H süüdistatakse selles, et ta 08.01.2006.a kella 18.45 paiku Tallinnas Kopli ja KeskKalamaja tänavate ristmikul asuva endise baarihoone taga koos Urmas Vingisaarega tungis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale RT, lõi teda rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali. Seejärel koos Urmas Vingisaarega võttis kannatanult käekella Casio väärtusega 500 krooni, elektriraudtee 30 päeva sõidukaardi väärtusega 190 krooni ning 3-st võtmest koosneva korterivõtmete kimbu väärtusega 200 krooni. Pärast seda lõi ta kannatanut rusikaga näkku ning võttis kannatanul seljast jope, vöö pealt rihma. Seega pani B.H toime grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga s.

§ 200lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuriteo.

Kaire Nurmelat süüdistatakse selles, et ta 21.06.2005.a õhtul kella 23.00 paiku Tallinnas Kopli 6 asuva alkoholikaupluse lähedal koos E.T ja kohtueelses menetluses tuvastamata Mareki nimelise isikuga, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, peksis E.T RS käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning omastas kannatanu spordijalatsid Adidas väärtusega 1 500 krooni ning kannatanu taskus olnud rahakotist 202 krooni. Peksmise tagajärjel tekitati RS tervisekahjustusi: pea piirkonna pindmised vigastused, aju vapustus, vasaku silma ümbruse pindmine vigastus, nahaalused verevalumid vasaku õla piirkonnas ja kaelal. Seega pani Kaire Nurmela grupi poolt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga s.

§ 200lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuriteo.

T.S-i süüdistatakse selles, et ta 31.01.2006.a kella 15.30 paiku Tallinnas Soo t 12-4 asuvas korteris koos E.T ja R.E-ga tungis kallale AK, peksis teda käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja vigastusi. Seega T.S kahjustades teise isiku tervist ja peksmisega talle valu tekitades pani toime kehalise väärkohtlemise s.

§ 121järgi ettenähtud kuriteo.

4 R.E süüdistatakse selles, et ta 31.01.2006.a kella 15.30 paiku Tallinnas Soo t 12-4 asuvas korteris koos E.T ja T.S-iga tungis kallale AK, peksis teda käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja vigastusi. Seega R.E kahjustades teise isiku tervist ja peksmisega talle valu tekitades pani toime kehalise väärkohtlemise s.

§ 121järgi ettenähtud kuriteo.

Süüdistatav E.T tunnistas ennast röövimise, kelmuse ja teise inimese väärkohtlemise toimepanemises süüdi osaliselt, varguse ja omastamise episoodides – täielikult ning seletas järgmist. 21.06.2005.a. kannatanu RS kuriteoepisoodi kohta seletas E.T, et koos K.Nurmela, Mareki-nimelise noormehe ja noormehega hüüdnimega Kiko tarvitasid koos alkoholi Kopli 6 asuva alkoholipoe juures. Mingil hetkel tekkis tüli seoses sellega, et kannatanu andis oma mobiiltelefoni Kiko kätte ning too lahkus sellega, E.T ja Marek hakkasid kannatanut käte ja jalgadega peksma. Sama päeva õhtul tõi Kiko E.T-le kannatanu tossud, millised E.T pani endale jalga teadmatuses, kellele need kuuluvad ning alles siis, kui ta kutsuti politseiosakonda ülekuulamisele, sai teada, et tossud olid alkoholi tarvitamise käigus kannatanult ära võetud. 18.07.2005.a. toimepandud röövimise episoodis seletas E.T, et viibis Schnelli tiigi juures koos M.Neggo ja H.Kirsiga ja lõi käte ja jalgadega isikut, kes purjus olekus magas pingi peal. Löömise põhjuseks oli selle isiku väidetav ebaloomulik seksuaalne orientatsioon. Kannatanu jalanõud asusid pingi kõrval ning E.T pani need puu juurde. 25.05.2007.a. kannatanu R.P kuriteoepisoodi kohta seletas, et tutvus kannatanuga Balti jaamas alkoholi ühise tarvitamise käigus, asjad, mis eelnevalt olid kannatanult ära võetud – tulemasina ja käekella, sai E.T M.Barti käest. Kannatanu suhtes vägivalda ei kasutanud ega näinud, et keegi teine oleks teda löönud. 25.06.2005.a. varguseepisoodi kohta seletas E.T, et koos B.H-ga viibis korteris aadressil XXX, kus tarvitasid alkoholi, samuti olid nendega koos kannatanud – 2 või 3 noormeest ja naisterahvas. Korterist lahkumisel, kui kannatanud heitsid magama, võtsid E.T ja B.H kannatanute asjad – spordikoti, jalgratta, tulemasina, võtmehoidja, mobiiltelefoni, sularaha. 13.12.2005.a. E.T varastas tema õele – J B – kuuluva mobiiltelefoni ja müüs selle maha. 26.09.2005.a. Telliskivi Säästumarketis asetleidnud kuriteoepisoodi kohta seletas E.T, et enne poodi minekut leidis võõra pangakaardi ja otsustas endale suitsu osta, selleks küsis kassapidaja käest 8 pakki suitsu. Müüja aga tõi talle 8 plokki. Kuna summa oli suur, küsiti talt isikuttõendavat dokumenti, mistõttu E.T loobus ostu tegemisest ja tahtis lahkuda, kuid turvamees pidas ta kinni. 31.01.2006.a. kannatanu A.K tervisekahjustuse tekitamise kohta seletas E.T, et K , R.E ja T.S-iga koos tarvitas alkoholi enda korteris aadressil XXX. Kuziniga sai tuttavaks vahetult enne seda Balti jaamas. Alkoholi tarvitamise ajal tekkis Kuziniga tüli, kes rääkis ülikõva häälega ja E.T lõi kannatanut mitu korda käte ja jalgadega. Süüdistatav B.H tunnistas ennast varguse toimepanemises süüdi täielikult, röövimises – osaliselt ja 25.06.2005.a. toimunud varguse kohta seletas, et viibis koos E.T ja teiste isikutega kannatanu ARkuuluvas korteris aadressil XXXTallinnas, kus kõik tarvitasid alkoholi. Hetkel, mil kannatanud jäid magama, võtsid B.H ja E.T süüdistuses kirjeldatud kannatanute asjad ja lahkusid nendega korterist. Algul tahtsid minna poodi uue alkoholi ostmiseks, kuid tegelikult läksid Balti jaama ja tagasi ei tulnud. Tossud pani B.H jalga, ratas läks pärast kaduma, raha kulutasid enda tarbeks. 08.01.2006.a. röövimises esitatud süüdistuse kohta seletas B.H, et koos U.Vingissaarega tarvitas Koplis alkoholi, nendega ühines kannatanu R.T , kes oli juba tugevasti purjus. Kui õlu sai otsa, küsisid B.H ja U.Vingissaar kannatanult raha, viimane andis U.Vingissaarele oma pangakaardi ja ütles ka pinkoodi. U.Vingissar tõi juurde õlut, kuid ütles, et kaardil oli vaid paar krooni ja õlle andis talle võlgu kioski müüja. Edasise joomise käigus hakkas R.T avaldama rahulolematust, et B.H ja U.Vingissaar ei anna talle õlut. Tekkis rüselus. B.H tõmbas tal jope seljast, kukkusid maha, seejärel viskas jope talle tagasi, U.Vingissaar võttis kannatanu mobiiltelefoni, tahtis panti anda, kuid see ei olnud töökorras. Samuti andis kannatanu ise 5 U.Vingissaare kätte oma käekella, ei saaks veel õlut osta. Käekella müümise eest said süüdistatavad 30 krooni. Süüdistatav T.S ei tunnistanud ennast esitatud süüdistuses süüdi ja seletas, et süüdistuses kirjeldatud päeval koos R.E-ga sai Kuziniga tuttvakas Balti jaamas. Kuzin tegi neile ettepaneku koos juua ja ta kutsuti E.T juurde. Mõne aja pärast läks T.S veel viina ostma ja poe juures pidas politsei ta kinni. Korteris toimunust ei tea midagi. Süüdistatav R.E tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi täielikult ja seletas, et E.T korterisse tuli viimase kutsel, kes ütles, et Kuzinile tuleb õpetust anda. Kuzin ähvardas neid peksmisega ning R.E lõi teda, kõik olid joobeseisundis. Hinnanud kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõendeid kogumis leiab kohus järgmist. KrMS § 301 kohaselt kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Prokurör loobus täielikult Kaire Nurmelale esitatud süüdistusest, mistõttu tuleb ta KarS § 200 lg.2 p.7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises õigeks mõista. Samuti on prokurör loobunud osaliselt E.T-le KarS § 199 lg.2 p.4,7 järgi esitatud süüdistusest, mistõttu 28.12.2005.a. kuriteoepisood tuleb süüdistusest välja jätta. Prokurör on täielikult loobunud E.T-le KarS § 201 lg.2 p.1 järgi esitatud süüdistusest ning selle kuriteo toimepanemises tuleb ta õigeks mõista. E.T süü 21.06.2005.a. kannatanu RS suhtes röövimise toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav ise ei eita seda, et peksis kannatanut käte ja jalgadega, kuid eitas tema asjade äravõtmist, samuti eitab seda, et vägivalla kasutamine oli seotud kannatanu asjade äravõtmisega. Süüdistatava ütlused vägivalla kasutamise osas langevad kokku kannatanu RS ütlustega, kus kannatanu kinnitas kohtule, et oli natuke tarvitanud alkoholi ja oli Balti Jaama juures, kus sai kokku mõnede inimestega, kellest jäi meelde Kaire Nurmela. Hakkasid koos jooma ning läks riiuks, ta sai peksa, teda löödi rusikate ja jalgadega, pärast oli silm sinine ja pea muhke täis. Arsti poole pöördus ülejärgmisel päeval. Läks ka politseisse ja avaldas, et teda rööviti. Peale peksmist oli kaotanud teadvuse, kui ärkas, nägi et tal ei ole jalas jalanõusid, tema kõrval olid kellegi teise jalanõud nr 45-

1. Rahakott oli sisemisest jopetaskust kadunud. Jalanõud on eeluurimisel tagasi saanud, puudu on raha. Kannatanu ütlusi kinnitab teatis Põhja– Eesti Regionaalhaiglast, mille kohaselt on 22.06.2005.a. kell 19.30 RStuvastatud süüdistuses märgitud kehavigastused. Kannatanu on teatise kohaselt juba arsti juurde pöördudes selgitanud, et vigastused tekitati talle peksmise ja röövimise käigus. (Kd 1 t lk 5). Süüdistatav E.T kinnitas, et kannatanu tossud olid tal jalas, kuid ta ei teadnud, et need on kannatanu omad. Kannatanu ütlustest aga järeldub üheselt, et tossude ja raha äravõtmine oli ajaliselt seotud tema suhtes vägivalla kasutamisega ning kui isegi arvestada asjaolu, et enne asjade äravõtmist alanud vägivalla kasutamise ajendiks oli isiklikud vaenlikud suhted, siiski kannatanu vastupanu oli sellega mahasurutud, mille tagajärjel hõivas süüdistatav kannatanu vara. Sellest lähtuvalt jõuab kohus järeldusele, et E.T tegevus on õigesti kvalifitseeritud röövimisena. 18.07.2005.a. kannatanu K.H suhtes röövimise toimepanemises on E.T süü täielikult tõendamist leidnud järgmiste tõenditega. Kannatanu KH kohtule antud ütlustest nähtub, et ta võttis jalanõud jalast ja jäi pargis pingi peale magama. Ärkas siis, kui politsei kohale jõudis ja oma tossud sai politsei käest. Tunnistaja Janek Loik – politseiametnik – selgitas kohtule, et oli politseikonstaablina koos Vladislav Poljakoviga patrullis sel päeval s o 18.07.2005.a. ning Snelli tiigi juures nägid, et pingi peal on pikali mees ning tema juurest lahkuvad 3 meest, ühel neist käes mingisugused asjad. Kui lähemale jõudsid siis üks meestest pani asjad puu taha. Hiljem selgus, et need olid spordijalanõud ja pingil lamaval mehel pole midagi jalas. See puu oli pingist 6 20-30 meetri kaugusel ja samas puu juures peeti isikud ka kinni, kannatanule kutsusid kiirabi. Tunnistaja V.P andis samasisulisi ütlusi. Kiirabikaardist (kd 2 t lk 7) järeldub, et K H oli teadvuseta ning tal leiti vigastused - marrastused ja haav paremal käel. Kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt (Kd 2 t lk 5-6) KH esinesid süüdistuses nimetatud vigastused ning need võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal. Verevalum parema silma all võis olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega. Nahamarrastused käel võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu kõva tömpi pinda. Tunnistajana ülekuulatud E K kinnitas kohtule, et 18.07.2005.a. läks E.T-ga Šnelli parki, E.T tõmbas pingil lamava mehe pikali ja peksis teda. Tunnistaja A K andis kohtule ütlusi, et ta istus Šnelli pargis, tulid 2 meest, üks habemega turskem, teisel oli käsi tätoveeritud terve varruka alt paistnud käsivarre ulatuses, kõhnem. Tätoveeringuga küsis suitsu ja ütles, et tal on parem ära minna sest tahab arveid õiendada. Tunnistaja hakkas minema ja nägi, et tätoveeringuga lõi seda pingilistujat vähemalt 4 korda rusikaga näkku. Teine seisis kõrval ja siis see tätoveeringuga tõmbas mehe maha ja lõi jalaga 3-4 korda kõhtu ja astus 4 korda jalaga näo peale, lõi ka rusikaga näkku. Tuli kolmas mees lühikeste varrukatega valges särgis ja hakkas ka peksma. Lõi 3 korda jalaga kõhtu. Ka habemega mees lõi lamavat meest jalaga paar korda kehasse. Koitsalu oli ise 30 m kaugusel seisis ja vaatas, siis nägi politsei tulekut ja jooksis politsei juurde. Politsei läks kohe pinkide juurde. E.T ise kinnitas kohtule, et peksis kannatanut, kuid ei võtnud ära asju, selgitas, et tõstis need ainult kõrvale. Samuti on ta kinnitanud, et tal on käe peal suur tätoveering randmest kuni küünarnukini. Tunnistajate J.L ja V.P ütlustest järeldub, et üks sündmuskohalt lahkuvatest inimestest viis kannatanu jalanõud eemale puu taha, see oli kannatanust kaugel eemal. E.T selgitas, et just tema oli see, kes pani kannatanu tossud puu alla, seega oli ta samaks isikuks, kes püüdis kannatanu juurest lahkuda koos eelnevalt äravõetud jalanõudega. Süüdistatav väitis kohtus, et löömise tingis tema viha kannatanu vastu, seega puudus tal ka igasugune vajadus kannatanu eest hoolitsemiseks, et tal jalanõud kaduma ei läheks. Seega, hinnanud esitatud tõendeid, leiab kohus, et on üheselt tuvastatud, et E.T hõivas kannatanu jalanõusid, kasutades eelnevalt tema suhtes vägivalda, mistõttu tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud röövimisena. Süüdistatava E.T süü 25.05.2007.a. kannatanu RP röövimises on tõendatud eeskätt kannatanu ütlustega, kus ta selgitas, E.T lõi teda rusikaga silma ja võttis talt ära mobiili pükste taskust ja vöö pealt välgumihkli ja käe pealt kella. Kõik asjad on politseist tagasi saanud. Sai aru, et löödi seetõttu, et asju ära võtta. Kannatanu ütlusi kinnitavad M.Barti tunnistajana antud ütlused, mis said avaldatud kohtuistungil KrMS § 291 p.3 alusel. M.B ütlustest järeldub, et E.T lõi kannatanut kaks korda rusikaga vastu nägu ja jõuga võttis talt käest käekella ja tõmbas käest välja tulemasina, seejärel võttis kas taskust või kannatanu kõrvalt maast mobiiltelefoni. Kohtul ei ole alust kahelda M.B poolt tunnistajana antud ütlustes, kuivõrd teda on hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest ning põhjust, miks ta oleks võinud anda valeütlusi, tuvastatud ei ole. Asjaolu, et M.B kahtlustatavana ülekuulamisel eitas kannatanu suhtes vägivalla kasutamist, ei muuda tema poolt tunnistajana antud ütlusi ebausaldusväärseteks. M.B kahtlustati röövimise toimepanemises grupis E.T-ga, kahtlustatav on teadlik, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu ( KrMS § 34 lg.1 p.2 ), seega on tema ees vaba valik, kas rääkida tõtt või mitte. On ilmselge, et juhul, kui M.B oleks menetlejale rääkinud kannatanu suhtes kasutatud vägivallast ja tema asjade äravõtmisest, oleks see hiljem olnud aluseks esitada talle süüdistus sama kuriteo toimepanemises. Tunnistajana ülekuulamisel aga menetlustoimingule allutatud isik teab, et valeütluste andmise korral võetakse ta kriminaalvastutusele, seega kuni ei ole vastupidist tuvastatud, on alust arvata, et tunnistaja annab usaldusväärseid ütlusi. M.B ütlused leiavad kinnitust ka teiste tõenditega: kannatanu ütlustega, samuti tunnistaja T.K ütlustega, millised ta andis kohtule ja kinnitas, et politseitöötajana sai väljakutse Balti Jaama juurde, kus pidas kohapeal kinni isikud, kellele viitas kannatanu ning see oli E.T, kelle taskutest leiti ka kannatanu asjad, s t E.T võttis ise oma taskust asjad ja andis need üle, tulemasina ja käekella. Seega kohus leiab, et selles röövimise episoodis on E.T süü täielikult tõendamist leidnud ja tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. 7 25.06.2005.a. kannatanute PR, JMja AR asjade varguse toimepanemises on süüdistatavate E.T ja B.H süü täielikult tõendatud nende ütlustega, kus nii E.T, kui B.H tunnistasid, et, lahkudes korterist aadressil XXX Tallinn, võtsid ära sularaha, jalgratta, mobiiltelefoni, tulemasina, jope ja teised asjad. E.T seletusest nähtub, et neil oli plaanis müüa varastatu Balti jaamas, B.H aga seletas, et jope ja jalatsid võttis, kuna sadas vihma ja jalgratta – et koju sõita. Süüdistatavate ütlusi kinnitavad kannatanute ütlused, nimelt P R (M ) seletas kohtule, et korterist lahkumisel B.H ütles, et läheb poodi ja peale B.H ja E.T lahkumist avastas, et jalgratas on kadunud ja veel palju muid asju. Kannatanu nägi, et B.H liikus mitu korda koridori ja toa vahet, võttis kapist abikaasa jope , ta nägi seda hetke pealt kui B.H kapis sobras. Kannatanu ARütlustest nähtub, et ajal, kui tema magas köögis, varastasid E.T ja B.H asju. Talle on hüvitamata kahju 3185 krooni. Temalt varastatud jalanõude asemele oli keegi jätnud enda omad. Kannatanu JM seletas, et oli selles korteris koos õe PMja AR, sinna tulid veel 2 isikut, kellest ühes tundis kohtus ära B.H. Peale külaliste lahkumist avastasid, et asju on kadunud. Tema magas ilmselt sel ajal, sest asjade kadumise avastas hommikul ärgates. Temalt varastati jalanõud ja mobiiltelefon. Politseiinspektor Peeter Puio ettekandest (kd 2 t lk 56) järeldub, et said väljakutse seoses kaklusega, kus A R ja JM süüdistasid E.T varguses. E.T eitas seda ning tal paluti oma taskud ette näidata. Tema taskust leiti Zippo tulemasin ja piip, mille kohta JM ütles, et need on tema omad. Selles kuriteoepisoodis tõendeid hinnates leiab kohus, et E.T ja B.H võtsid ära asjad omastamise eesmärgil, kuna need esemed realiseerisid kohe peale lahkumist korterist ja nad ei kavatsenud korterisse tagasi minna. Tegu on õigesti kvalifitseeritud isikute grupi poolt toimepanduna, kuna varguse toimepanemisel tegutsesid süüdistatavad ühiselt ja kooskõlastatult ning samuti koos kasutasid ja käsutasid varastatut ning jagasid omavahel. Süüdistatava E.T süü 13.12.2005.a. kannatanu JB mobiiltelefoni varguses on täielikult tõendamist leidnud süüdistatava E.T enda ütlustega, kus ta kinnitas, et võttis õe mobiiltelefoni ja müüs selle maha, samuti avaldas E.T kohtuistungil soovi hüvitada tekitatud kahju. E.T süü 26.09.2005.a. Telliskivi Säästimarketis kelmusekatse toimepanemises on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega. Süüdistatav E.T sisuliselt ei eita fakti, et soovis võõra pangakaardiga tasuda poes ostu eest, s.o. kelmuse toimepanemises, kuid tema ütlustest selgub, et esiteks, soovis ta osta 8 pakki, mitte aga 8 plokki suitsu ja teiseks, pärast seda, kui müüja küsis talt dokumenti, loobus ta vabatahtlikult kuriteo toimepanemisest. Süüdistatava ütlused lükatakse aga ümber kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega. Tunnistaja AP kinnitas kohtule, et töötas vahetuse vanemana, ta kutsuti kassasse, kus kassas üks klient soovis tasuda 8 ploki sigarettide eest pangakaardiga. Kuna kassas polnud niipalju sigarette, läks neid tooma, küsis dokumenti kuna arve oli suur. Klient proovis tasuda pangakaardiga, kuid ei osanud ja ei mäletanud oma nime, siis hakkas tal kiire ja tahtis lahkuda kauba eest tasumata. Turvamees pidas ta kinni. Samuti on süüdistatava süü selles kuriteoepisoodis tõendatud Säästumarketi avalusega selle kohta, et peeti kinni isik, kes jättis kauba (sigaretid Red ja White) eest tasumata 1272 krooni (kd 1 t lk 37), Falck avaldusega politseile seoses õigusrikkumise toimepanekuga, mille kohaselt peeti kinni isik, kes püüdis tasuda pangakaardiga summas 1272 krooni, isikul ei olnud dokumente ja tahtis põgeneda, kaup tagastatud (kd 1 t lk 38-39) ja ettekandega, millest nähtub, et Säästumartketi avalduse peale on kinni peetud E.T, kaart, millega üritas tasuda, oli Aivar Shulz nimele (kd 1 t lk 40). Seega on üheselt tõendamist leidnud, et süüdistatav, tasudes võõra pangakaardiga, esitles end teise isikuna ja tema eesmärk oli sel teel sada varalist kasu, kuid kuna ta peeti kinni, ei õnnestunud tal ostu sooritada. Samuti on tõendatud, et süüdistatav püüdis osta kaupa väärtusega 1272 krooni ning tema väide kuriteo toimepanemisest vabatahtliku loobumise kohta on väär, kuna tunnistaja ütlustest järeldub, et E.T proovis tasuda kaardiga, 8 seega pidi olema talle juba kauba maksumus teatavaks tehtud ning dokumenti küsiti sellepärast, et arve oli suur ja tunnistaja jõudis juba arve kassasse sisse lüüa. Kohus leiab, et süüdistatava E.T tegevus on õigesti kvalifitseeritud kelmusena. E.T, R.E ja T.S-i süüdistatakse Kars § 121 järgi 31.01.2006.a Tallinnas XXX asuvas korteris AK peksmises ja füüsilise valu ja vigastuste tekitamises. Kohus leiab, et süüdistatavate süü selle kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud kannatanu AK kohtulikul uurimisel antud ütlustega selle kohta, et sai kahe isikuga Balti jaamas tuttavaks, nad kutsusid enda juurde. Korteris tarvitasid alkoholi, ajasid juttu. Seejärel tuli veel kaks meest ja kannatanut hakkasid kõik peksma. Ta oli löömise ajal pikali, peksti jalgadega kuhu juhtus ja ka kätega. Peksjad olid need isikud, kellega tuli koos. Kohtueelsel uurimisel on kannatanu K ära tundnud E.T ja T.S-i kui teda löönud isikud (Kd 3 t lk 74-83). Sellega lükatakse ümber süüdistatava T.S-i ütlused, mille kohaselt ajal, kui kannatanu peksti korteris, tema käis koos R.E-ga poes ja kui tagasi tuli, oli juba politsei kohal. Süüdistatav R.E tunnistas ennast süüdi ning tema ütlustest nähtub, et E.T lõi kannatanut ning tema ise lõi ka paar korda. Süüdistatav E.T tunnistas samuti ennast süüdi ja kinnitas, et R.E lõi kannatanut paar korda rusikatega ja tema ise ka – käte ja jalgadega. E.T selgitas ka, et keegi korterist väljas peale Urmase nimelise isiku ei käinud. Kannatanuga sai kokku Balti jaamas koos T.S-i ja selle Urmase nimelise isikuga koos olles. Hiljem läks koos T.S-iga veel Balti Jaama ja sealt tuli tagasi koos R.E-ga. Seega on kohus seisukohal, et selles kuriteoepisoodis on süüdistused põhjendatud esitatud E.T-le, T.S-ile ja R.E-le, nende süü kannatanu tervise kahjustamises on eelpool nimetatud tõenditega tuvastatud ja selle on antud õige juriidiline hinnang KarS § 121 järgi. B.H süü 08.01.2006.a. röövimise toimepanemises on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega. Süüdistatav B.H tunnistas ennast kannatanu R.Tähismaa suhtes röövimise toimepanemises esitatud süüdistuses osaliselt, nimelt kasutas tema suhtes vägivalda, kuid raha ja käekella kannatanult vägivaldselt ära ei võtnud, vaid kannatanu ise andis süüdistuses nimetatud asjad neile üle alkoholi hankimiseks. Süüdistatava kaitsepositsioon aga ei leia kinnitust kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega. Nii, kannatanu RTandis kohtule ütlusi selle kohta, et tutvus B.H-ga Balti jaamas, jõid koos õlut, seejärel läksid tülli, sest õlu sai otsa. Tema andis oma pangakaardi ise, kuna teadis, et arve oli tühi. Pärast seda, kui üks mees tuli tühja pangakaardiga tagasi, otsustasid B.H ja temaga koos olnud mees kannatanult midagi ära võtta. B.H võttis kannatanu käekella ära ja jäi kannatanut valvama, kui teine mees läks kella müüma. Peale seda tuli teine mees tagasi, ta lükati pikali maha ja teda peksti – B.H lõi rusikaga näkku ja nõudis korteri võtmeid, sai ka need, siis nõudsid aadressi. Tänu politseile sai asjad tagasi Vigastuste osas selgitas, et ta hambal tuli kild ära. Esitab hagi summas 700 krooni saamata jäänud käekella ja võtme eest. Kannatanu ütlused langevad kokku süüdistatava U.Vingisaare ja tunnistaja I.Sd ütlustega. Süüdistatava U.Vingissaare ütlusi (kd 3 t lk 16-18) avaldati kohtulikul uurimisel KrMS § 291 p.1 alusel seoses tema surmaga ning ütlustest järeldub, et koos B.H-ga peksid ja võtsid koos kannatanu asjad ära, müüsid need maha, B.H lõi meest korduvalt rusikaga ja hakkas talt jopet ära võtma, aga Vingissaar ei lubanud. B.H võttis ka ära kella ja elektrirongi kaardi, mille andis Vingissaarele. Andis uurijale välja Elektriraudtee sõidukaardi. Tunnistaja I S kinnitas kohtule, et töötas politseipatrullis, pidas kinni isikud seoses rööviga Kopli piirkonnas. Sündmuskohale saabus seoses patrullimisega, nägi, et üks isik on pikali, kaks seisavad tema juures. Kannatanu selgitas, et teda rööviti ja peksti käte ja jalgadega. Kutsus kiirabi. Pidasid kinni samad isikud, kes seisid kannatanu juures, toimetati osakonda, neil kinnipeetutel leiti esemeid, mis oli kannatanult võetud. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatavate B.H ja U.Vingissaare poolt kannatanu R.T suhtes kasutatud vägivald oli antud olukorras asjade äravõtmise vahendiks ja oli suunatud tema vastupanu mahasurumisele, mistõttu B.H tegevus nimetatud süüdistuses on õigesti kvalifitseeritud röövimisena, mis on toime pandud isikute grupis. 9 KarS § 56 alusel on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava E.T puhul on tegemist mitmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Käesolevas kriminaalasjas on tema toime pannud kolm esimese astme kuritegu ja neli teise astme tahtlikku kuritegu. Tema karistusõiendist nähtuvalt karistati teda viimasel korral vangistusega 22.12.2004.a. ning juba 21.06.2005.a. pani ta uue kuriteo toime. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tema puhul tuvastatud ei ole. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel asjaolu, et, olles kohtuliku uurimisel käigus vabastatud vahi alt kergemaliigilise tõkendi kohaldamisel pani ta nädala möödumisel toime röövimise, s.o. esimese astme kuriteo. Seega kohus on seisukohal, et E.T-le mõistetavaks karistuseks saab olla üksnes vangistus. Arvestades seejuures, et esimese astme kuritegude tagajärjel ei tekitatud raskeid tagajärgi, võib vangistuse pikkus olla sanktsiooni allamäära lähedane. Süüdistatav B.H on toime pannud nii esimese kui ka teise astme kuriteod, tema süü on seega võrreldes süüdistatava E.T süü suurusega oluliselt väiksem, kuid arvestada tuleb samuti asjaolu, et teda on varem 5-l korral kriminaalkorras karistatud, s.h. 2005.aasta veebruaris vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi katseajaga, seega peeti võimalikuks mõjutada teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest vabadust piiramata, kuid juba nelja kuu möödumisel pani ta toime uue kuriteo - röövimise. Seega on kohus seisukohal, et temale mõistetavaks karistuseks saab olla üksnes vangistus ning raskeima kuriteo toimepanemise eest sanktsiooni allamäära piires. R.E ja T.S on toime pannud teise astme kuriteo, nende puhul puuduvad raskendavad ja kergendavad asjaolud. Isikud omavad töökohta ja sissetulekut, seega, arvestades nende süü ebaolulist suurust, on kohus seisukohal, et karistuse eesmärki on nende puhul võimalik saavutada kergemaliigilist karistust kohaldades, s.t. rahalise karistuse mõistmisega. Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on põhjendatud, neile varalise kahju tekitamine on tõendamist leidnud kohtuotsuses osutatud tõenditega, varalised nõudmised on esitatud saamata jäänud esemete kohta ning kohus leiab, et nende asjade hindamine kannatanute poolt on õigustatud ja vaieldamatu. Juhindudes KrMS § 306, § 315 lg.4, § 313, kohus 10 Välja mõista - E.T-lt RS kasuks 202 krooni; - E.T-lt ja B.H-lt solidaarselt PR kasuks 3300 krooni ja AR kasuks 2700 krooni; - B.H-lt RT kasuks 700 krooni. KrMS § 179 alusel välja mõista riigituludesse sundraha: - E.T-lt summas 10875 krooni; - B.H-lt summas 10875 krooni; 11 - T.S-ilt summas 6525 krooni; R.E-lt summas 6525 krooni. KrMS § 175 alusel välja mõista riigituludesse - E.T-lt kaitsjatasu 22 105,15 krooni, ekspertiisi tasu summas 1840 krooni; - B.H-lt kaitsjatasu 18 422,15 krooni; - R.E-lt kaitsjatasu10 230,60 krooni; - T.S-ilt kaitsjatasu 8 554,40 krooni, Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas 10220034796011 või Hansapangas
2. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas 10220034800017 viitenumbriga
3. Maksekorraldusele märkida „Ees- ja perekonnanimi, 1-06-4791, menetluskulud“. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtuotsusele võivad süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. KOHTUNIK RAHVAKOHTUNIKUD 12