Obsah (5)

§ 201§ 224§ 69§ 90§ 207

4-19-74 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-74 (2317,18,014148) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Menetlus

§ 201lg 2, § 224 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 224lg 2 järgi karistuseks arest 14 (neliteist) päeva. 2. Kar

S § § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi, ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.

1. Mõistetud arest 14 päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.03.
2. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
3. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud vahend, s.o N.T-le kuuluv mootorsõiduk Peugeot Boxer registreerimismärgiga x (VIN:x).
4. KarS § 85 lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 1 alates selle kuulutamisest, s.o alates 31.01.
5. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 21.12.2018 koostatud väärteoprotokollist nr 20181221389601 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 21.12.2018 kell 09:03 peeti Tallinnas Koskla tänava (Sõpruse pst ja Mooni tn vahel) juures kinni sõiduk Peugeot Boxer registreerimismärgiga 7x, mida juhtis N.T , kes juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0, 74 mg/l +/– 0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud (alates 30.10.2018-29.01.2019). Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik

§ 69

lg 3, § 90 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime

§ 201lg 2, § 224 lg 2 ettenähtud väärteod.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et alaliselt ei tööta, töötab projektipõhiselt. Süüdistus on arusaadav ja muud kui süüd tunnistada üle ei jää. Toimepandule selgitusi ei ole. Pidi hommikul minema Ramirenti Laki tänaval ja magas sisse. Ehmatas ja tegi rumala otsuse. Sama asja eest võeti juhtimisõugus ära. On ravil, uuesti läheb arsti juurde 12. kuupäeval. On aru saanud, mida on teinud. Eelistaks aresti asemel üldkasulikku tööd, kui ei ole võimalik, siis aresti kandmist ositi. On vaja tarvitada ravimeid. Võiks piirduda vaid sõiduki konfiskeerimisega. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik on süüteo toimepanemist kahetsenud ja seda saab arvestada kergendava asjaoluna. Ühe teoga on toime pandud kaks ohtlikku väärtegu. Õnneks ei olnud traagilisi tagajärgi. Tuleb määrata karistus, mis paneb mõtlema. Määrati suhteliselt suur rahatrahv 800 eurot, see mõtlema ei pannud. Riigikohus on öelnud, et iga järgnev karistus peab olema rangem, rahatrahv ei mõjunud, seega arest. Riigikohus on leidnud, et kui pannakse ühe teoga toime mitu süütegu, on süü suurem. Peaks olema maksimaalne karistus, kuid tuleb arvestada kahetsusega, siis ei pea karistus maksimaalne olema. Taotleb KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks aresti 18 päeva. Lisaks on seisukohal, et tuleb kohaldada KarS § 83 lg 1, s.t kohus võib konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendi kui see kuulub otsuse tegemise ajal süüdlasele. On tuvastatud, et sõiduk kuulub N.T-le. Teod on toime pandud tahlikult. On varem karistatud sõiduki juhtimise eest keelatud seisundis, isik jätkab samalaadset käitumist. Kohtuväline menetleja taotleb sõiduki konfiskeerimist. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

§ 90

lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt

§-le

1. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt N.T juhtimisõigus puudub, sest juhtimisõigus on lisakaristusena ära võetud
2. kuuks. Seega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p 1 ja 3 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ning isikuna, kes on juhtimiselt kõrvaldatud vastavalt

§le

1. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõidukit juhtides mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, kuna see võeti karistusena ära perioodiks 30.10.2018 kuni 29.01.
2. Sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Seega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 2

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu Lisaks kõigele eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut ka

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises.

Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 21.12.2018.a kella 09:25 kuni 09.29 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLE-0013 (taatlemistunnistuse nr TTRC-18/00110). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,76 ja 0,74 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,69 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt

§ 69

lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,69 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta

§ 69lg 3 sätestatud keeldu.

Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,69 mg/l. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 69

lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo.

Karistuse mõistmine

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette

§ 224

lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada

§ 224lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. 3 Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda

§ 224

lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis

§ 224

lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust ning isikule määratud rahatrahvid on ta tasutud. Seejuures pani menetlusalune isik temale süüks arvatavad väärteod toime kahe kuu möödudes eelmise otsuse tegemisest, millega teda karistati LKindlS § 81,

§ 207lg 1 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest.

Kohtu arvates annavad taolised andmed aluse järelduseks, et varem kohaldatud ja menetlusalust isikut säästvad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Seejuures nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalusel isikul puudub ka püsiv töine sissetulek, mistõttu ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel üle keskmise, kuivõrd lubatud alkoholipiirmäära on ületatud üle

§ 224lg 2 sätestatud keskmise määra.

Samas on tuvastatud, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud veel ühe liiklusalase väärteo, mis muudab menetlusaluse isiku süü veelgi suuremaks. Hinnates süü suurust

§ 224

lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,69 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu juhib kohus tähelepanu asjaolule, et vaid 0,05 mg/l suurema näidu korral oleks olnud tegemist juba kuriteoga ning sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü

§ 224

lg 2 mõttes on maksimaalse lähedane ning kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud kaks erinevat väärtegu, siis seda enam on süü suurem. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Samas leiab kohus, et kuivõrd kehtivate karistusandmete kohaselt ei ole menetlusalust isikut varem arestiga karistatud ja menetlusalune isik on toimepandut kahetsenud, mida saab arvestada kergendava asjaoluna, siis võib esimesel korral mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Süü suurust arvestades ei pea kohus aga võimalikuks karistust mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või alammäära lähedases määras. Kuivõrd menetlusalune isik on allutatud ravile, leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetud aresti võib määrata kandmisele ositi pikema aja jooksul, et aresti kandmine ei takistaks ravi jätkamist. Puutuvalt kohtuvälise menetleja taotlusse süüteo toimepanemisel kasutatud vahendi konfiskeerimisse KarS § 83 lg 1 alusel, leiab kohus, et see taotlus tuleb rahuldada. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja 02.10.2018 otsusega

§ 224

lg 2,

§ 207lg 1 ja LKindl

S § 81 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga ja kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Otsuse jõustumise järgselt kahe kuu möödudes pani menetlusalune isik toime uuest

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo.

Nii eelmisest otsusest kui ka käesoleva väärteoasja materjalidest nähtuvalt pani menetlusalune isik süüteod toime sõidukiga Peugeot Boxer registreerimismärgiga x. Seega on menetlusalune isik süütegude toimepanemisel kasutanud sama sõidukit. Seega selleks, et vältida uute samalaadsete süütegude toimepanemist sama süüteo toimepanemise vahendiga, mis kuulub otsuse tegemise ajal menetlusalusele isikule, tuleb süüteo toimepanemise vahend, s.o mootorsõiduk Peugeot Boxer registreerimismärgiga x KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja anda riigi omandisse. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4