PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 29.11.2018.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2316,18,005913 tühistada ning teha uus otsus. 1 Mõista M.D süüdi liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 eurot KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada M.D tasuma mõistetud rahatrahv 400 eurot osade kaupa 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Seega igakuiselt kuulub tasumisele vähemalt 40 eurot. 1 Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis või nr EE 701700017001577198 Luminor pangas.Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220185144004 ning selgitus „M.D , väärteoasi 4-18-6299, rahatrahv“. Kohtuotsus pööratakse täitmisele päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul. Asjaolud 09.11.2018.a. koostas Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik R L väärteoprotokolli nr AB1569441 selle kohta, et M.D alkoholi piirmäära ületavas seisundis viis mootorsõiduki juhi juhendajana sõidupraktikat R Nile (ik xxx). isiku ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,28 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,33 mg/l +/- 0,05 mg/l. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 29.11.2018.a otsusega väärteoasjas 2316,18,005913 määrati M.D-le liiklusseaduse § 2241 lg 1 järgi rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot, mis tuli ära tasuda hiljemalt 27.12.2018.a. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, M.D on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning vastulauset menetlusalune isik ei ole esitanud. Kaebuse sisu 03.12.2018 esitas M.D esmase kaebuse ning 12.12.2018 täiendava kaebuse PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 29.11.2018.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr. 2316,18,005913 ning palub talle määratud otsus üle vaadata ning vähendada talle määratud rahatrahvi. Kaebuse kohaselt ta on nõus väärteoprotokolliga, kahetseb, et antud juhtum aset leidis. Kaebaja selgitas, et ta võttis söögi kõrvale 4 cl punast veini. Terve päev veetis praktikandiga koos. Neid peatas patrull, kontrollis dokumente ning tal mõõdeti alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,28 mg/l. Ta oli ise adekvaatses olekus ning terve mõistusega ja sai tekkinud olukorrast aru. Praktikant oli kaine. Teda viidi politseijaoskonda, kus täitis korralikult paberid. Varasemaid rikkumisi tal ei ole ning omab suurt sõidukogemust. Enda rumaluse ja hooletuse pärast sattus antud olukorda. Lubab tulevikus olla lugupidav ning mitte sattuda sellisesse olukorda ning on hooliv teiste liikluses osalejate vastu ning ei tekita liiklusohtlike olukordi. Antud momendil on tal keeruline majanduslik seis, ta on jäänud töötuks ning kasvatab üksinda kahte last (16 aastane ja 5 aastane). 2 Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja talle määratud trahvi vähendamist ning soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Väärteomaterjalidest nähtuvalt viis kaebaja 09.11.2018 mootorsõidukijuhi juhendajana läbi sõidupraktikat isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,28 mg/l. Isiku joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 seerianumbriga ARKM 0084. Mõõteseade, millega mõõdetakse etanooli massikontsentratsiooni kontrollile allutatud isiku väljahingatavas õhus oli regulaarselt kontrollitud ja omas kehtivat taatlustunnistust. LS § 2 p 19 kohaselt loetakse sõidupraktika ajal juhiks ka mootorsõidukijuhi juhendajat. LS § 109 lg 21 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi juhendaja sõidupraktika läbiviimise ajal olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. LS § 2241 lg 1-le vastava rikkumise korral karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (s.o. 1200 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheksa kuuni. Mootorsõidukijuhi juhendajale on seadusest tulenevalt ette nähtud mitmeid nõudeid. Juhendajal ei tohi olla kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. Tulenevalt eeltoodust on juhendaja suhtes kõrgendatud nõudmised. Juhendajal tuleb oma eelneva käitumisega näidata, et liikleb seaduskuulekalt ja suudab olla oma käitumisega eeskujuks ka juhendatavale. Arvestades rikkumise kellaaega ja tõendusliku alkomeetriga tuvastatud lõplikku näitu 0,28 mg/l, on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidupraktikat juhendades on ta juhile keelatud seisundis. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kuna väärteomenetluses kogutud tõenditest ei nähtu karistust kergendavaid asjaolusid, on kohtuväline menetleja määranud karistuse sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ja on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palun jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei ole vastu, kui kohus määrab M.D-le määratud rahatrahvi tasumisele ositi järgides KarS § 66 lg 2 ja 3 sätestatud. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (
) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 3 Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et M.D kaebus tuleb rahuldada ning teha uus otsus.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas
sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele
sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas M.D 09.11.2018.a. kell 22:34 ajal Harjumaal Tallinna linnas xxx ja xxx ristis viis mootorsõiduki juhendajana läbi sõidupraktikat R Nile seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,28 mg/l. Väärteotoimikus olevast tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati M.D alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM 0084, mille lugemiks oli 0,33 mg/l kohta, laiendmääratus 0,05 mg/l kohta ning lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,28 mg/l kohta. Alkomeetri taatlustunnistuse nr TTRC – 18/00122 kohaselt, omas kasutatud alkomeeter kehtivat taatlustunnistust, seega antud seade oli taadeldud ja töökorras. M.D alkoholijoove nähtub ka indikaatorvahendi kasutamise protokollist. Tunnistaja K J ütlustest nähtub, et peatasid 09.11.2018.a. xxx ja Jxxx ristmikul sõiduki xxx reg.nr xxx, kuna sõidukil oli õppesõidu tunnusmärk, kontrollisid nii sõiduki juhti R Nit, kui ka sõiduki kaasreisijat, kes oli õppesõidu juhendaja M.D. Juht oli kaine, kuid õppesõidu juhendajal oli indikaatorvahendi näit 0,37 mg/l kohta. Jaoskonnas teostasid tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamise ning lõplikuks tulemuseks jäi M.D 0,28 mg/l kohta. See, et M.D võib juhendada sõidupraktikat nähtub ka Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et M.D viis läbi sõidupraktikat, olles samal ajal ise alkoholijoobes. Kohus on seisukohal, et M.D poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 2241 lg 1 /Mootorsõidukijuhi õpetaja või juhendaja poolt õppesõidu või sõidupraktika läbiviimise eest joobeseisundis või käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis/. Kohus leiab, et M.D viis läbi sõidupraktikat alkoholijoobes vähemalt kaudse tahtlusega, kuna tema jättis eelnevalt kontrollimata, kas tema terviseseisund vastab seaduses sõidupraktika juhendajale sätestatud nõuetele, ta oli eelnevalt tarvitanud alkoholi, jättis kontrollimata, kas ta on kaine. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. 4 Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Seega keskmiseks karistusemääraks oleks 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole M.D ühtegi varasemat karistust, isik kahetseb, tunnistab oma süüd, isiku süü on alla keskmise. Samuti kohus arvestab kaebaja majandusliku olukorda, kuivõrd isikul puudub töökoht ning tema ülalpidamisel on kaks last. Seega leiab kohus, et määratud karistus ei vasta isiku süü suurusele, rahatrahv peab olema alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul on M.D süüle vastavaks karistuse määraks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Kohus arvestab kohtuotsuse tegemisel, et M.D kahetseb, et selline sündmus aset leidis ning asjaoluga, et väärteotoimikusse lisatud karistusregistri väljavõtte kohaselt pole isikut karistatud varasemalt väärteokorras ega kriminaalkorras. Samuti märgib kohus, et peale politsei poolt alkoholijoobes mootorsõiduki sõidupraktika juhendamise eest kinni pidamist ei ole kaebuse esitajal olnud uusi liiklusalaseid rikkumisi, mida kinnitab ka karistusregistri väljavõtte. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja ei ole otsuses arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid (kahetsus, varem karistamata). Kohtuväline menetleja määras karistuse sanktsiooni keskmises määras, s.o. 150 trahviühikut, maksimaalne võimalik karistus antud väärteo eest on 300 trahviühikut. M.D tuvastati lõplikuks alkoholijoobeks 0,28 mg/l, mis vastab LS § 224 lg 1. Tuvastatud joove on § 224 lg 1 keskmises määras, millele on kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohast ka viidanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et M.D-le mõistetud karistus ei ole proportsionaalne isiku süü suurusega ja sellepärast otsustab kohus vähendada karistust ja seda just sellel põhjusel, et isikut pole varem karistatud ja ta on avaldanud puhtsüdamliku kahetsust toime pandud teo osas, algusest peale tunnistanud oma süüd. Kohus on seisukohal, et rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot annab isikule selge signaali ja tulevikus ta enam ei otsusta viia läbi sõidupraktikat keelatud seisundis. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et M.D kaebus tuleb rahuldada ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsi 29.11.2018.a otsus väärteoasjas nr 2316,18,005913 tuleb tühistada. Uueks karistuseks tuleb M.D-le mõista LS § 2241 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut, s.o summas 400 eurot. Kohus selgitab, et rahatrahvi maksmine 10 kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega tasuda. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist. Arutatava liiklussüüteo karistusandmete kehtivus kätkeb endas mitmeid kõrvalmõjusid. Näiteks arvestatakse uue liiklussüüteo toimepanemisel süüdlase varasema rikkumisega. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Margot Mikler Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.