4-18-2461/3

4-18-2461 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018,Tallinn Väärteoasja number 4-18-2461 (2315,18,001928) Kohtunik Märt Toming Tõlk Darja Filjajeva Väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2 ettenähtud väärtegu H.D ; ik: XXX; määratlemata kodakondsus; elukoht: xxxx. Triinu Riigor, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. H.D süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi. Järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 päeva.
4. Mõistetud ja ositi kandmisele kuuluv arest 15 päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 03.09.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
6. LS § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldada H.D suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 5 (viis) kuuks. Kohaldatud lisakaristuse 5 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 5 kuulise tähtaja möödumisel. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata jõustub kohtuotsus 13.07.2018, millisest kuupäevast algab lisakaristuse kandmise tähtaeg.
7. LS § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on 1 apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 27.06.
8. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 22.04.2018 koostatud väärteoprotokollist nr AB1395239 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 22.04.2018 kell 01:24 peeti xxxx juures kinni sõiduk, mida juhtis H.D , kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg/l. Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistab end süüdi. See ei ole õigustus, isa hiljuti suri ja istus koos sõbraga, kelle ema helistas, et kukkus ja ei saa kiirabi kutsuda, sest ei saa ust lahti. Kutsusid takso, kuid öeldi, et tuleb oodata kas pool tundi, teisest kohast, et hetkel vaba taksot ei ole. Saab aru, et käitus seadusevastaselt, et sõitma asus. Kiirust ei ületanud, nägi politseiautot. Nende kiirus oli 40, sõitis neist mööda. On varem kriminaalkorras sarnase asja eest karistatud. Varem on juhtimisõigus ära võetud. Ekspertiis ei näidanud, et rattas oli viga, sõitis peegliga vastu märki ja lahkus sündmuskohalt. 22.04.2018 tarvitas alkoholi kella 10 paiku 0,5 liitrit viina. Kuskil tund-poolteist hiljem asus autot juhtima. Põhimõtteliselt oli maganud vahepeal, siis aeti üles. Politseinik ütles ka, et kui ei oleks väljahingatavas õhus alkoholi, ei saaks öelda, et on alkoholi tarvitanud. Saab aru, et kui oleks rohkem alkoholi olnud organismis, siis oleks olnud uus kuritegu. Saab aru, miks asi kohtus on. Aresti ei tahaks, elab üksinda, on laenud, korter. Vaja võtta ravimeid, xxxx. Töökoht on xxx, käib tööl autoga. On töötanud seal pool aastat. Tööle viib tööandja transport, kuid selle transpordi peatumise kohani on vaja minna 40 minutit. Otse sinna ei saa, siis tuleks sõita kesklinna ja sealt ümber istuda, otseliini ei ole. Saab aru, et juhtimisõigust on raske talle jätta, ehk saaks üldkasulikku tööd teha, kuid auto on tema jaoks jalgade asemel. Taotletud karistuse kohta arvab, et võiks olla arest ja juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Aresti võiks määrata kandmisele ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et rahatrahv karistusliigina ei ole põhjendatud. 2017 aastal on teda korduvalt liiklusreeglite eest karistatud, sh kriminaalkorras joobes juhtimise eest. 22.04.2018 rikkumise asjaoludest nähtub, et teda on kriminaalvastutusest vabastanud vaid mõõteseadne laiendmääramatus, organismis on tuvastatud kerge joobe ülemmäär. Tegemist äärmiselt ohtliku liiklusalase rikkumisega, ei panda ohtu mitte ainult iseennast, vaid ka autos olnud sõber ja teised kaasliiklejad. Ei ole au saanud millised võivad olla tema tagajärjed. Oli võimalik rikkumine ära hoida, kuid ei teinud seda, tegemist on teadlikult ja tahtlikult toime pandud väärteoga. Tõenäosus, et isik võib jätkata ohtlike süütegude toimepanemist joobes juhtimise näol on väga suur. Seetõttu tuleb mõneks ajaks ühiskonnast iseoleerida. Taotleb karistada LS § 224 lg 2 järgi arestiga 15 päeva ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel ära võtta juhtimisõigus 6 kuuks. Ehkki toimikus on dokumendid, mis näitavad, et menetlusalusel isikul on liikumispuue, on tal võimalik oma igapäevaseid kohustusi täita ka siis kui tal juhtimisõigust ei ole. Isikliku sõiduki olemasolu ei ole vältimatult vajalik. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused , asub seisukohale, et menetlusalusele isikule LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteoprotokolli ko haselt süüdistatakse menetlusalust isikut ka LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 22.04.2018.a kell 01.40 kuni 01.44 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 EST nr ARBK-0032 (taatlemistunnistuse nr TTRC-17-00182). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 2 0,78 ja 0,80 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,73 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Taavi Pelt, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et v astavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,73 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine saab olla toime pandud vaid teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi lubatud piirmäära vähese ületamisega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,73 mg/l, mis on kriminaalsele joobele lähedane, siis pidi menetlusalune isik kohtu arvates täiesti kindlalt teadma oma juhile keelatud seisundit nii teadmise, enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seejuures on menetlusalune isik väärteo toimepanemist ka tunnistanud. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ja sellega pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmine LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmist. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on 06.12.2017 karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust, millest on isik KarS § 73 lg 1 alusel täielikult tingimisi vabastatud. Antud juhul on menetlusalune isik toime pannud samalaadse liiklusalase väärteo ning nagu eelnevad karistusandmed näitavad, siis eelnev karistus ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab samalaadse liiklusalase süüteo toimepanemist. Seejuures on menetlusalust isikut
9. aasta jooksul karistatud ka liiklusalase väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, mis on tasutud. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Hinnates süü suurust LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,73 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu juhib kohus tähelepanu asjaolule, et vaid 0,0 2 mg/l suurema näidu korral oleks olnud tegemist juba kuriteoga ning sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on maksimaalne. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 3 Maksimaalne süü suurus tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Samas leiab kohus, et kuivõrd kehtivate karistusandmete kohaselt ei ole menetlusalust isikut varem arestiga karistatud, siis võib esimesel korral mõista karistuse ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Süü suurust arvestades ei pea kohus aga võimalikuks karistust mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kuivõrd menetlusalune isik töötab, peab kohus võimalikuks rahuldada menetlusaluse isiku taotluse karistuse kandmiseks ositi, kuivõrd sellisel juhul oleks tal võimalik säilitada töökoht. Lisakaristusse puutuvalt peab kohus vajalikuks märkida, et kohtule on esitatud otsused püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta (xxxx) ja puude raskusastme kohta. Samas ei nähtu esitatud dokumentidest, et mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu oleks menetlusaluse isiku jaoks liikumispuudest tingitult hädavajalik. Seetõttu ei kohaldu kohtu arvates menetlusaluse isiku suhtes KarS § 50 lg 2 sätestatud keeldu. Kuivõrd menetlusaluse isiku karistusandmed viitavad sellele, et on võimalik eeldada samalaadse väärteo toimepanemist ning menetlusalune isik on toime pannud väärteo, mille puhul seaduses sätestatud piirmäära on oluliselt ületatud, leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamise alused on olemas. Kuivõrd ka lisakaristust tuleb kohaldada KarS § 56 lg 1 nõuete kohaselt, leiab kohus, et süü suurust arvestades tuleks menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd menetlusaluse isiku suhtes ei ole paari viimase aasta jooksul lisakaristust kohaldatud, leiab kohus, et lisakaristust võib kohaldada mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4