4-19-5351/8

(5)4-19-5351 Maakohus asus seisukohale, et XX esindaja vandeadvokaat I. Sirgi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 23 leidis kohus, et XX poolt valitud kaitsjale väärteoasja menetlemise käigus osutatud õigusabi eest makstud tasu kuulub XX-le hüvitamisele riigieelarve vahenditest. PPA Põhja prefektuuri 16.10.

1. a otsusega lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel osaliselt väärteoasjas nr 2302,19,000028, s.o seoses väärteokoosseisu puudumisega. Arvestades väärteo materjale, leidis kohus, et XX poolt kantud kaitsjatasu summas 462 eurot saab lugeda mõistlikuks ning tuleb talle hüvitada. Määruskaebus
2. Vaidlustatud maakohtu määrusele esitas määruskaebuse PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja E. Kuiv, kes palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega jätta XX valitud kaitsja tasud osaliselt, s.o 231 euro ulatuses, XX enda kanda. Kaebuses märgitakse, et vandeadvokaat I. Sirki taotlus on kohut eksitav. Nimelt ei lõpetanud kohtuväline menetleja oma määrusega kogu menetlust seoses väärteokoosseisu puudumisega, vaid tegi hoopis otsuse, millega karistas XX LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises ning lõpetas menetluse LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumise osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Apellant pidas oluliseks märkida, et VTMS § 23 näeb küll ette kaitsja tasu hüvitamise väärteomenetluses, kuid seda vaid juhul, kui väärteomenetluse lõpetatakse täies ulatuses VTMS § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel. Sellisel juhul hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Käesolevas asjas on aga oluline, et olukorras, kus kohtuvälise menetleja otsusega lõpetatakse menetlus, vaatamata kaitsja taotlusele, ainult ühes süüdistuse punktis (käesoleval juhul LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumise osas), siis väärteomenetluse seadustik kaitsja tasude täies ulatuses hüvitamise võimalust ette ei näe. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-77-16 punktis 18.2 leidnud: kehtiva kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. Kolleegiumi hinnangul on toodud mõttekäik ülekantav ka väärteomenetlusele. Lähtudes ülaltoodust, asus apellant seisukohale, et riigil tuleb VTMS § 23 alusel hüvitada üksnes need menetlusalusel isikul väärteomenetluses tekkinud kulud, mis on seotud LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuses väärteomenetluse lõpetamisega. Apellant on aga seisukohal et I. Sirki esitatud kuluarvestus kajastab ka selliseid kulusid, millised on seotud LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusrikkumisega. Nimelt on kaitsja kuluarvestuses märkinud, et materjalide esmasele analüüsile, arutelule büroos, tõendite kogumisele, toimiku analüüsile, vastulause koostamisele ja õigusabi kulude hüvitamise taotluse koostamisele on kulunud 3,85 tundi, mille kogumaksumus on 462 eurot. Apellant leidis, et kuna nii materjalide esmane analüüs ja arutelu büroos (0,5 h); tõendite kogumine ja toimiku analüüs (0,6 h), vastulause koostamine (2,25 h) ning õigusabukulude hüvitamise taotluse koostamine (0,5 h) sisaldavad osaliselt ka LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumist puudutavaid tegevusi, siis tuleb nendele toimingutele kulutatud aja maksumus jagada kahega ning hüvitada ainult osaliselt. 2

(5)4-19-5351 See tähendab, et seoses XX suhtes LS § 236 lg 1 järgi algatatud menetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuulub menetlusaluse isiku valitud kaitsjale väljamaksmisele tasu 1,925 tunni osas, tunnihinnaga 100 eurot, so. 192,5 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, so kokku 231 eurot. Apellandi sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-177-

1. Tuginedes kõigele eeltoodule asus apellant seisukohale, et käesoleval juhul tuleb vaidlustatav maakohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta kaitsja I. Sirki taotletud menetluskulud riigi kanda ainult osaliselt. Kohtumenetluse poolte seisukohad
2. Tallinna Ringkonnakohus andis
3. novembril
4. a tähtaja kuni
5. novembrini
6. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. 5.
7. 22.11.
8. a esitas XX kaitsja I. Sirk seisukoha kohtuvälise menetleja määruskaebusele. Kaitsja märgib oma seisukohas, et kohtuvälise menetleja esitatud argumendid on põhimõtteliselt õiged. Menetlusaluse isiku suhtes ei ole tõepoolest väärteomenetlust lõpetatud kogu ulatuses. Kaitsja esitas maakohtule õigusabikulude taotluse esitamisel nii esitatud vastulause, kohtuvälise menetleja otsuse kui ka õigusabikulude kujunemist kinnitava kuluarvestuse. Kaitsja hinnangul ei saa aga õigusabikulude põhjendatuse hindamisel lähtuda vaid matemaatilisest paragrahvide arvu jagamisest. Vajalik on hinnata ka õigusteenuse sisu ja selle osutamise vajadust. XX pöördus advokaadi poole eelkõige seetõttu, et teda süüdistati liiklusõnnetuse varjamises, sellest teatamata jätmises. XX on kinnitanud, et ta ei saa kindel olla selles, et ta ise ei ole tähelepanematusest teist autot riivanud. Kuna politsei asus teda süüdistama äärmiselt ebaõiglaselt olukorras, kus just tema ise oli politsei poole pöördunud, siis vajas ta abi just selle süüdistuse osas. Seega oli kaitsja töö isiku nõustamisel ja materjalide analüüsimisel kogu ulatuses vajalik. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt puudus kategooriline tõend, mis oleks kinnitanud, kumb sõiduk teisele kahju põhjustas. Eksperdi arvamus oli tingimuslik ning ei kinnitanud kahtlusteta kokkupuute asjaolusid. Seetõttu peatus kaitsja vastulauses põgusalt ka asjaolul, et liiklusõnnetuse põhjustamine ei ole tõendatud. Kohtuvälise menetleja lahend oli XX jaoks siiski ebameeldiv, kuid ta loobus edasisest vaidlemisest pragmaatilistel põhjustel. Tal endal puuduvad selleks oskused ning kulude suurenemist ei saanud ta endale lubada. Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja esitatud määruskaebuse väited asjakohased, kuid menetlusalune isik palub arvestada sellega, et osutatud õigusabiteenusest nõustamine ja materjalide analüüs ei sõltunud süüdistuspunktide arvust, samuti õigusabikulude taotluse esitamine. Selles ulatuses on põhjendatud kogu õigusabikulu väljamõistmine. Vastulause koostamisel on esitatud argumente ka liiklusõnnetuse süülisuse osas, mis osutusid kahjuks edutuks ning menetlusalune isik otsustas tehtud otsust mitte vaidlustada. Seega on tõepoolest jõustunud karistusotsus ka selle süüdistussätte osas, milles menetlust ei lõpetatud. Kaitsja palub ringkonnakohtul hinnata osutatud õigusabiteenuse mahtu ja sisu ning mitte vähendada hüvitatavat menetluskulu enne ja pärast vastulause esitamist tekkinud õigusabikulude osas. Vastulause esitamisega tekkinud õigusabikulu palub kaitsja mitte vähendada kohtuvälise menetleja taotletud 50% ulatuses, vaid kohtu poolt õiglaseks peetavas ulatuses arvestades väärteoasja ning vaidlustamise asjaolusid. Kaitsja märgib ka, et menetlusalune isik on kandnud määruskaebemenetluses kulusid 72 euro ulatuses, millise palub kaitsja jätta riigi kanda tulenevalt VTMS § 2, 38 lg 1 ja KrMS 185 lg
9. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et kohtuvälise menetleja määruskaebuse väited on asjakohased ja tingivad maakohtu määruse osalise tühistamise, s.o XX-le hüvitamisele kuuluva menetluskulu suuruse osas. Nimelt on maakohus antud juhul sisuliselt pidanud põhjendatuks õigusabi kulusid kaitsja poolt taotluses välja toodud ulatuses (arvestades seega toimingutele kulutatud aega, mahtu ja tunnitasu suurust) ning on leidnud seega sisuliselt, et tegemist on valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuga, mistõttu on pidanud põhjendatuks hüvitada XX-le seoses väärteomenetluse lõpetamisega kaitsjatasu täies ulatuses summas 462 eurot. Kuivõrd maakohus 3

(5)4-19-5351 on pidanud valitud kaitsja tasu mõistlikus suuruses olevaks ja ka toimingutele kulutatud aega sellises ulatuses põhjendatuks ja seda ei vaidlustata ka kohtuvälise menetleja kaebuses, puudub ringkonnakohtul alus sellise asjaolu ümberhindamiseks. Samas on aga kohtuväline menetleja põhjendatult viidanud asjaolule, et maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et käesoleval juhul ei ole väärteomenetlust lõpetatud isiku suhtes täielikult, vaid XX on ühe süüteokoosseisu eest ka karistatud. Nimelt, antud juhul on menetlus seoses väärteokoosseisu puudumisega lõpetatud ainult ühe väärteokoosseisu (LS § 236 lg 1) järgi, kuid sama otsusega on isikut ühe väärteokoosseisu järgi ka karistatud (LS § 223 lg 1). Nõustuda tuleb seega kaebuse esitajaga, et kuigi väärteomenetluse lõpetamisel hüvitatakse menetlusalusele isikule kaitsjale makstud tasu, siis hüvitatakse see tasu täies ulatuses ainult menetluse täielikul lõpetamisel. Olukorras, kus menetlus lõpetatakse ainult osaliselt, on põhjendatud isikule hüvitada seoses väärteomenetluse osalise lõpetamisega ainult osa kantud menetluskulu suurusest. Tegelikult on ka kaitsja ise määruskaebusele esitatud vastuses möönnud, et kaebuse esitaja seisukohad on põhimõtteliselt õiged, ometi palub kaitsja siiski täies ulatuses menetluskulude hüvitamist. Kohtuväline menetleja on määruskaebuses põhjendatult viidanud Riigikohtu seisukohale asjas nr 3-1-1-77-16, kus punktis 18.2 on leitud, et kehtiva kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. Kolleegiumi hinnangul on toodud mõttekäik ülekantav ka väärteomenetlusele. Sellest tulenevalt tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et riigil tuleb VTMS § 23 alusel hüvitada üksnes need menetlusalusel isikul väärteomenetluses tekkinud kulud, mis on seotud LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuses väärteomenetluse lõpetamisega. Seoses aga LS § 223 lg 1 järgi XX karistamisega, on põhjendatud jätta selles osas tekkinud menetluskulud (kaitsjatasu) isiku enda kanda. Kusjuures tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kuna antud juhul olid isikule etteheidetavad koosseisud realiseerunud ühe ja sama sündmusega seoses, siis kaitsja tegevus nii materjalidega tutvumisel ja analüüsimisel ning isiku nõustamisel, samuti vastulause esitamisel ja ka menetluskulude hüvitamise taotluse esitamisel on kantud proportsionaalselt mõlemast koosseisust hinnanguliselt võrdses ulatuses. Seejuures menetluskulude hüvitamise taotlusel esitatud arvest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud konkreetselt süüdistuse selle osa menetlemisega, milles menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetlus lõpetati. Paljasõnalised on seejuures kaitsja seisukohas toodud väited, et valdavalt tekkis vajadus kaitsja kaasamiseks väärteomenetluses just tulenevalt sellest väärteokoosseisust, milles isiku suhtes menetlus lõpetati, sest tegelikult on taotletud vastulauses mõlema väärteokoosseisu puhul väärteotunnuste puudumisel menetluse lõpetamist ja samuti on taotletud menetluskulude hüvitamist isikule mõlema koosseisuga seoses. Eelnevalt ei ole kaitsja seega oma panust mõlema väärteokoosseisu suhtes eraldi välja toonud. Kuivõrd aga koosseisud realiseerusid ühe ja sama sündmusega seoses ja materjalid puudutasid sama sündmust ja kaitsja vastulause ja taotlus on kantud samast sündmusest ja mõlema koosseisuga seoses, siis on põhjendatult kohtuväline menetleja pidanud põhjendatuks ja mõistlikuks hüvitada menetluskulu XX-le pooles ulatuses, s.o summas 231 eurot, sest kuluarvestus sisaldas osaliselt ka LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumist puudutavaid tegevusi, mistõttu tuleb kogu toimingutele kulutatud aja maksumus jagada kahega (kaks koosseisu samas sündmuses, ühes lõpetati, teises mitte) ning hüvitada isikule ainult osaliselt. Seega seoses XX suhtes LS § 236 lg 1 järgi algatatud menetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel kuulub menetlusalusele isikule hüvitamisele valitud kaitsjale välja makstud tasu pooles ulatuses, s.o summas 231 eurot. Kuid seoses XX karistamisega LS § 223 lg 1 järgi, puudub alus selles osas menetluskulude hüvitamiseks, mistõttu tuleb proportsionaalselt selles osas (samuti 231 eurot) jätta väärteomenetlusega tekkinud kulud isiku, s.o XX enda kanda. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude hüvitamises täies ulatuses XX-le summas 462 4

(5)4-19-5351 eurot ja teeb selles osas uue otsustuse, millega peab põhjendatuks hüvitada XX-le menetluskulud (kaitsjatasu) pooles ulatuses, s.o seoses väärteomenetluse osalise lõpetamisega, s.t summas 231 eurot. Ülejäänud summa osas (231 eurot), s.o osas, milles teda karistati, jääb aga menetluskulu kaitsjatasu näol XX enda kanda.

1. Seoses XX-l määruskaebemenetluse raames tekkinud menetluskuluga kaitsja I. Sirk poolt kohtuvälise menetleja määruskaebusele seisukoha esitamisega märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjendatud on seisukoha esitamisele kulutatud aeg 0,6 h, 100 euro suuruse tunnitasuga, s.o summas 60 eurot, millele lisandub käibemaks summas 12 eurot, kokku summas 72 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu määruse, siis kannab KrMS § 185 lg-st 1 tulenevalt määruskaebemenetlusega XX-l tekkinud menetluskulud riik. Kuivõrd advokaadibüroo esitatud arvest nähtuvalt on XX-l tekkinud käesolevaks ajaks kohustus menetluskulu kaitsjale tasuda, siis tuleb viidatud summa (72 eurot) XX-le riigieelarvest hüvitada.
2. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS §-st 147 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a määruse osaliselt, s.o XX-le hüvitamisele kuuluva summa 462 eurot osas ja teeb selles osas uue määruse, millega hüvitab XX-le menetluskulu (valitud kaitsja tasu) summas 231 eurot, ülejäänud kaitsjatasu summas 231 eurot jääb XX kanda, ning rahuldab kohtuvälise menetleja määruskaebuse. Määruskaebemenetluse raames tekkinud menetluskulu (kaitsjatasu) summas 72 eurot kuulub XX-le hüvitamisele riigieelarvest. /allkirjastatud digitaalselt/ 5