ja
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses. E.N tuleb tasuda rahatrahv 320,00 (kolmsada kakskümmend) eurot. 4) Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 09.10.2019 otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud: Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse poolt 17.09.2019.a. koostatud väärteoprotokolli 2302,19,014724 kohaselt juhtis E.N 17.09.2019 kell 11.03 ajal xxx ristmikul registreerimata mootorsõidukit Mercedes-Benz, r/n XXX, millel olid paigaldatud transiitnumbrid XXX, mis olid kehtivuse kaotanud alates 05.09.2019. E.N rikkus sellega
lg 1, lg 13; MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa koos 101 nõudeid ning pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.10.2019 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,19,014724, juhindudes KarS § 63 lg 1, määrati E.N-ile
Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebaja ei vaidlusta toimepandud tegu, kuid leiab, et kohtuväline menetleja on liialt range karistuse määranud. Selgitab, et teod on küll juriidiliselt süüteod, kuid sisuliselt oli auto teedel liikmeliseks igati ohutu ja nõuetele vastav. Maanteeametis olid õigeaegselt läbitud nii auto ülevaatus, nõuetele vastavuse kontroll kui ka maksuameti kontroll. Auto arvele võtmise dokumendid olid kõik esitatud ning arvele võtmist alustatud. Ainsaks takistuseks oli auto paberites arusaamatut kahtlust tekitav näpuviga Saksamaa Autoregistri poolt, mille tõttu tehti järelpärimine Saksamaale ning seetõttu viibis numbrimärkide väljastamine. Kõigele vaatamata oli kõik korras ja numbrimärgid väljastati ning auto kanti Eesti registrisse kohe paar päeva peale nimetatud vahejuhtumit. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha, milles märgib, et süü on tõendamist leidnud ning karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad süüteokaristused, määratud rahatrahv on kooskõlas karistamise alustega ning isiku süüga. Palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku.
kohaselt on karistatav registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine.
kohaselt on karistatav riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimine Väärteoprotokolli nr 2302,19,014724 kohaselt juhtis E.N 17.09.2019 kella 11.03 ajal xxxHarjumaal registreerimata mootorsõidukit Mercedes-Benz V-Klasse r/n XXX, millel oli paigaldatud 05.09.2019 kehtivuse kaotanud transiitnumbrid xxx. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid, märkis vaid, et auto arvele võtmist oli alustatud ja sõiduk oli liiklemiseks igati ohutu. Kohus märgib, et käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et 17.09.2019 kella 11.03 ajal xxx Harjumaal juhtis E.N registreerimata mootorsõidukit Mercedes-Benz V-Klasse r/n XXX, millel oli paigaldatud 05.09.2019 kehtivuse kaotanud transiitnumbrid XXX Nimetatud asjaolu on tõendatud väärteotoimikus olevate tõenditega, nimelt: Eucarise väljatrükiga, millest nähtub, et Mercedes-Benz, r/n XXX arvelolek oli Saksamaa Liitvabariigi registri lõppenud 05.09.2019; asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et 17.09.2019 teostati vaatlus kahe saks transiit registreerimismärgi nr XXX üle; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt E.N tunnistab, et juhtis 17.09.2019 sõidukit MB, millel oli ajutiste numbrimärkide kehtivus lõppenud ning auto oli registrisse kandmata. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt lõppes mootorsõiduki registrikanne 05.09.2019 ning
lg 84 kohaselt mootorsõiduk või selle haagis, mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või mille registrikanne on peatatud, loetakse registreerimata sõidukiks ning sellise sõiduki kasutamine on liikluses keelatud. Erandkorras võib mootorsõidukit või selle haagist, millel registrikanne puudub, kasutada liikluses käesoleva seaduse § 73 lõikes nimetatud juhtudel. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et E.N oleks võinud juhtida mootorsõidukit
Seega asub kohus seisukohale, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et E.N rikkus 17.09.2019
lg 1 nõuet, juhtides kehtestatud korras registreerimata/ümberregistreerimata mootorsõidukit Mercedes-Benz, r/n XXX. Nimetatud sõiduk oli Saksamaa Liitvabariigi registrist kustutatud 05.09.2019 ning 17.09.2019 puudusid kehtivad registreerimismärgid. Seega realiseeris E.N oma tegevusega
Kohtu hinnangul ei esine asjas kõrvaldamata kahtlust, mis tuleks tõlgendada E.N-i kasuks, küll aga peab kohus vajalikuks selgitada kaebuses esitatud väidet, et auto oli sisuliselt Eesti teedel liiklemiseks igati ohutu ning auto arvele võtmise dokumendid olid esitatud ning arvele võtmist alustatud. Kohus märgib eelnevale, et seadusest tulenevad nõuded täitmiseks kõigile ning nimetatud argument ei ole isikut õigustav ning süüd vähendav asjaolu. Kaebaja, teades, et dokumendid ei olnud sõidukil korras, eiras seda teadlikult ning asus sõitma.
näeb ette vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest.
näeb ette vastutuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseks tunnusteks tahtlus ja ettevaatamatus. Kohtu hinnangul pani E.N etteheidetava teo toime tahtlikult: ta oli teadlik, et nimetatud sõiduki dokumendid ei ole korras, so sõiduk oli registreerimata ning kehtetute registreerimismärkideta. E.N-i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on E.N-i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. KARISTUS
ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühiku ulatuses.
S § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Raskeima karistuse näeb käesoleva rikkumise eest
S § 47 lg 1 sätte kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtuväline menetleja on E.N karistanud
S § 63 lg 1 alusel 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Kohus nimetatud karistusega ei nõustu ning leiab, et see võib olla mõnevõrra leebem. Kuigi arvestades sellega, et E.N on toimepannud ühe teoga kaks tegu ning tegemist on tahtliku teoga, mille alusel võiks hinnata süüd keskmisest suuremaks, on käeoleval juhul võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa siin lugeda seda, et E.N on varem nii kriminaal-kui ka väärteokorras karistamata isik, kellel juhtimisõigus on omistatud juba aastast 1990. Kuigi asjas puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on E.N süüd terve menetluse kestel tunnistanud. Eeltoodut kogumis leiab kohus, et rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, so 320 eurot, vastab isiku süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus on seisukohal, et õiguserikkumise iseloomu arvestades ei ole E.N-ile alla keskmise määra mõistetav karistus ebaproportsionaalse karistusega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1; 132 p 2; 133; 134; 135 rahuldab maakohus menetlusaluse isiku E.N-i taotluse karistuse kergendamiseks. Kohus teeb uue otsuse ning tunnistab E.N-i süüdi Liiklusseaduse § 203; § 205 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades mõistab karistuseks rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, s.o summas 320.00 eurot, mis tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 09.10.2019 otsuses näidatud arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.