1-11-6997/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-6997 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vladimir Barilovi (Barilov) ja kaitsja advokaat Irina Gromtsevi (Gromtsev) määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vladimir Barilovi ja tema kaitsja advokaat Irina Gromtsevi määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot, advokaat Irina Gromtsevile tema poolt Vladimir Barilovile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Vladimir Barilovilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest, 96 eurot riigituludesse.
7. Vladimir Barilovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Vladimir Barilov 1-11-6997 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Viru Maakohtu 02.08.2012 otsusega tunnistati V. Barilov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. 1.
10. Karistuse kandmise algus on 17.01.2011 ja lõpp 17.01.
12. Viru Maakohtu 29.01.2013 määrusega jäeti V. Barilov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
13. Maakohus võttis arvesse, et V. Barilovit on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud, enamus V. Barilovi poolt toimepandud kuritegudest on varavastased (muuhulgas korduvad röövimised) ning ta on korduvalt kandnud vanglakaristust. V. Barilov on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, esimese katseaja läbis, aga teisel katseajal pani toime uue varavastase kuriteo, röövimise. Eelviimase kuriteo, kinnipeetavana narkootikumide tarvitamise, pani V. Barilov toime karistust kandes. Praegu kannab ta kolmeaastast vanglakaristust grupis toime pandud röövimise eest. V. Barilovit on ka 9 korral karistatud väärteokorras, nendest 4 korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel, 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 1 korral avaliku korra rikkumise eest. Maakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et mõistetud karistused ja kriminaalhooldused ei ole V. Barilovi puhul eesmärki täitnud ning võimaluse tekkimisel eirab ta kehtestatud reegleid, mistõttu ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 3.
14. Maakohus tõi välja, et V. Barilovil on vanglas 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, need on määratud muuhulgas suitsetamiseeskirjade rikkumise, esemete ebaseadusliku omamise, omandamise ja valmistamise eest ja allumatuse eest. Maakohtu hinnangul näitab rikkumiste arv ja iseloom, et vangistuse ajal ei ole V. Barilov oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Lisaks eeltoodule ei ole V. Barilov vangistuse jooksul olnud hõivatud ühegi taasühiskonnastava tegevusega. Maakohtu määruse kohaselt asuks V. Barilov vabanedes elama ema ja venna juurde, kuid V. Barilovil ei ole vabanedes kindlat töökohta ega sissetulekuallikat, mis raskendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samas kuuluvad kinnipeetava suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud (kuriteokaaslane on tema elukaaslane). 3.
15. Maakohus leidis, et arvestades V. Barilovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas korduvad röövimised, lisaks kuriteo (narkootikumide tarvitamine) toimepanemist vanglas karistust kandes), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uus kuritegu (röövimine), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused sealhulgas NPAS § 15´1 alusel), tema käitumist vangistuses viibides (6 distsiplinaarkaristust, kinnipeetavana narkootikumide tarvitamine), süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtu hinnangul näitab V. Barilovi käitumine vanglas, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Maakohus leidis, et oleks kergemeelne arvata, et varem kaheksal korral karistatud isik, kes on juba kuuel korral vanglakaristust kandnud ja kahel korral käitumiskontrolli all viibinud, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Maakohus märkis, et süüdimõistetut on juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki ning viimasel katseajal pani V. Barilov toime röövimise. Seega ei osuta kriminaalhooldus -2- V. Barilovile piisavalt mõju ning eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Samuti leidis maakohus, et V. Barilovi karistusaja lõpuni 17.01.2014 jäänud ligi 1 aasta, on pikk aeg. Maakohtu hinnangul saaks V. Barilovi ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu V. Barilovi määruskaebus
16. V. Barilov taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
17. V. Barilov märgib, et maakohtu määruse kohaselt oli prokurör tema vabastamise vastu, kuid tegelikult prokurör toetas tema ennetähtaegset vabastamist. Samuti toob V. Barilov välja, et otsuse jõustumiseni ei olnud ta süüdimõistetu ning vangla andis võimaluse sotsiaalprogrammide läbimiseks vaid süüdimõistetutele, mistõttu tal oli võimalik kasutada vaid raamatukogu, psühholoogi, vaimuliku ja sotsiaaltöötaja abi ning ta viibis 23 tundi ööpäevas kinnises kambris. V. Barilov märgib, et töövõimalused vanglas on piiratud, kuid vabaduses oleks tal võimalik end töötuna arvele võtta ja tööd otsida, kuigi ta on osaliselt töövõimetu. 4.
18. Määruskaebuse kohaselt ei vasta maakohtu põhjendused tegelikkusele: määruse tegemisest kuni vangistuse aja lõpuni on alla aasta, seega ei saa ta enam taotleda ennetähtaegset vabastamist. 4.
19. V. Barilov märgib, et tal on laps, kes on tema ema hooldusel. Süüdimõistetu hinnangul oli kohtunik erapoolik ega võtnud arvesse asja positiivseid külgi: prokuröri toetust vangla taotlusele, vangla positiivset iseloomustust, distsiplinaarkaristuste väheolulisust, soovi edaspidi ühiskonda sulanduda ja seaduskuulekalt elada, positiivset iseloomustust kriminaalhooldajalt, tema tervislikku seisundit, perekonnaseisu – eakas ema ja laps vajavad tema abi ja toetust, toetavat elukohta, sugulaste abi, kuriteo mõistmist ja kahetsust ning soovi hüvitada materiaalset kahju ja kohtukulusid. V. Barilov märgib, et lubab kriminaalhoolduse nõudeid täita. V. Barilovi kaitsja määruskaebus
20. V. Barilovi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja V. Barilovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 5.
21. Määruskaebuse kohaselt on maakohus asjaolusid ebaõigesti hinnanud ja teinud neist ebaõiged järeldused. Maakohus on arvestanud määruse tegemisel, et V. Barilov on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, esimese katseaja läbis ja teisel katseajal pani toime uue varavastase kuriteo - röövimise. Samas jättis maakohus arvestamata asjaolu, et tingimisi karistus oli määratud V. Barilovile
22. aastal, s.o 20 aastat tagasi. Seega ei saa antud asjaolu olla kinnituseks sellele, et V. Barilov ei ole võimeline katseaja jooksul hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. 5.
23. Kaitsja leiab, et kuigi V. Barilovit on kriminaalkorras karistatud 8 korda ja reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda, ei jääks ta vabanedes üksi ilma igasuguse kontrollita ning kriminaalhooldusele allumine distsiplineeriks V. Barilovit ja aitaks kaasa endise eluviisi muutmisele ja seaduskuulekaks kodanikuks saamisele. Kriminaalhoolduse ajal on võimalik läbida sotsiaalseid programme, mis vähendavad uute kuritegude toimepanemise riski ning täiendavate kohustuste (mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, keeld suhelda kriminaaltaustaga isikutega) määramine aitaks samuti kaasa endisel kinnipeetaval süütegudest hoiduda. -3- 5.
24. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus põhjendanud mittenõustumist prokuröri ja Viru Vangla arvamusega, mis V. Barilovi ennetähtaegset vabanemist toetavad. Kaitsja rõhutab, et vangla iseloomustusest on näha, et V. Barilov lõpetas
25. aastal narkootikumide tarvitamise.
26. aastal läbis V. Barilov ristimise ja temast sai usklik inimene. V. Barilovil on poeg, kuid ta ei ole kantud lapse sünnitunnistusse isana. V. Barilov soovib ametlikult vormistada oma isaduse ja osaleda lapse kasvatamises. Lapse ema, V. Barilovi elukaaslane, on süüdi mõistetud ja karistatud 5-aastase vabadusekaotusega, kuid poja jaoks on vajalik vähemalt ühe vanema osalemine. V. Barilovil on vabanemise korral kindel elukoht oma ema juures, kellega tal on head suhted ja kes on nõus toetama poega vabaduses moraalselt. Samuti on tal vend. 5.
27. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kindla töökoha ja sissetuleku puudumine suurendab V. Barilovi uute kuritegude toimepanemise riski. Kuigi V. Barilovil puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, on tal ametlik sissetulek töövõimetuspensioni näol ja võimalus võtta end arvele Töötukassas. V. Barilov omandas mitu eriala, sh tisler, müürsepp, elektrik, seega on töö leidmine tema puhul võimalik. Kaitsja leiab ka, et V. Barilovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel ei saa arvesse võtta tema suhtlemist enda kriminaalkorras karistatud elukaaslasega. 5.
28. Määruskaebuse kohaselt on V. Barilovil 6 distsiplinaarkaristust, kuid need rikkumised ei ole tõsised. Viimane distsiplinaarkaristus on talle määratud 24.05.2012 ja juba 9 kuu jooksul on ta vanglas käitunud korralikult. Peale selle on V. Barilovi karistuse aja algus 17.01.2011 ja sellest ajast kuni kohtuotsuse jõustumiseni, s.o 02.11.2012 on ta viibinud eelvangistuses. Selle aja jooksul ei olnud tema suhtes koostatud individuaalset täitmiskava, talle ei olnud määratud sotsiaalprogramme, ta ei saanud ka olla hõivatud kasuliku tegevusega. Praegu süüdimõistetu ei riku vangla sisekorda ja osaleb riigikeele kursustel. V. Barilov on talle mõistetud karistusest ära kandnud 2 aastat 1 kuud, ära kanda on jäänud 11 kuud. 5.
29. Kaitsja on seisukohal, et V. Barilovit on võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kaitsja leiab, et vabanedes tähtaegselt, vähem kui 11 kuu pärast, ilma kriminaalhoolduseta, oleks süüdimõistetu tavaellu naasmine raskem ning uute kuritegude toimepanemise oht suurem. Vabastades V. Barilov käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kriminaalhooldust vastavalt KarS § 76 lg-le 4, mis distsiplineerib süüdimõistetut ja aitab tal korraldada oma elu peale vabastamist ning vähendab uute kuritegude toimepanemise riske.
30. Ringkonnakohus tegi 01.03.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuste osas kuni 08.03.
31. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
32. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et V. Barilovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on V. Barilovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebustes väljatoodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
33. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt V. Barilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine, eelkõige tema eelneva elukäigu, korduva kriminaalkorras karistatuse ja vanglas kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu, on põhjendatud ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kuigi maakohtu määruses viidatud varasematest karistustest, katseaja nõuete rikkumisest, vangistuses uue kuriteo toimepanemisest ja narkootikumide tarvitamisest on möödunud pikk aeg, on ringkonnakohtu hinnangul nende kui V. Barilovi varasemat elukäiku iseloomustavate -4- asjaolude arvesse võtmine maakohtu poolt olnud siiski põhjendatud. Seda eriti arvestades asjaolu, et V. Barilov on vaatamata varasemalt 7 korral mõistetud kriminaalkaristustele siiski pidevalt kuritegude toimepanemist jätkanud ja kannab taaskord vangistust raske kuriteo – röövimise – toimepanemise eest. Seega näitab tema eelnev elukäik seda, kuidas varasemad, eelkõige varavastaste kuritegude eest mõistetud vanglakaristused ja kriminaalhoolduse kohaldamine ei ole V. Barilovile mõju avaldanud ning tema kuriteod on muutunud hoopis raskemaks. 8.
34. Kuigi V. Barilov on vangistuses õppinud, läbinud ristimise ning lubanud edaspidi pere nimel ja toel õiguskuulekalt käituda ning omandatud erialad ja kindel elukoht aitavad varavastaste kuritegude toimepanemise riski maandada, ei ole ringkonnakohus V. Barilovit iseloomustavaid asjaolusid kogumis hinnates siiski veendunud, et süüdimõistetu suudaks seekord katseaja nõudeid täita ja kriminaalhoolduse toel senist eluviisi muuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lühiajaline hea käitumine vangistuses ja vabanemisel eesootavad toetavad elutingimused piisavad järeldamaks, et V. Barilov suudaks seekord õiguskuulekalt elama hakata. Kuigi V. Barilovile määratud distsiplinaarkaristused on määratud enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist eelvangistuse tingimustes ning toimepandud rikkumised ei ole olnud ohtlikud või seotud vägivallaga, tuleb neid süüdimõistetu käitumise hindamisel siiski arvesse võtta ning ringkonnakohtu hinnangul näitab sedavõrd suure hulga veel kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu seda, et süüdimõistetu käitumises aset leidnud positiivsed muutused ei ole veel püsivalt kinnistunud. Ringkonnakohus märgib ka, et reeglina tulebki süüdimõistetul karistus lõpuni kanda ning üksnes erandlikud asjaolud õigustavad isiku ennetähtaegset vabastamist. V. Barilovi kui korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku puhul, kellel on muuhulgas vanglas 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, selliseid erandlikke asjaolusid ei esine ning V. Barilovi eelnev elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal viitavad riskile vabaduses kuritegeliku käitumise kordumiseks.
35. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebustes esitatud väidetega, et maakohtu määruses on V. Barilovit iseloomustavaid asjaolusid hinnatud ebaõigesti. Erinevalt V. Barilovi määruskaebuses märgitust on maakohtu määruses välja toodud, et prokurör süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist toetab. Kuna aga menetlusosaliste seisukohad ei ole kohtule lõplikult siduvad ning maakohus on põhjalikult motiveerinud, miks V. Barilov tuleb jätta ennetähtaegselt vabastamata, ei ole maakohtu poolt prokuröri ja vangla arvamusest erineva otsustuse tegemine ebaseaduslik. Samuti ei ole maakohtu määruses ärakandmata jäänud karistusaja pikkusele viitamisel eksitud, kuna maakohus on õigesti märkinud, et arvestades karistusaja lõpu kuupäeva 17.01.2012, on ärakandmata karistust veel ligi aasta. Ringkonnakohus märgib, et tähtaegseks vabanemiseks on süüdimõistetul oluline selle aja jooksul oma käitumise ja hoiakute muutmisega vangistuses edasi tegeleda, et luua eeldused edaspidiseks õiguskuulekaks eluks ja saavutada määruskaebuses nimetatud eesmärgid peret toetada, tööd leida ja võlanõudeid tasuda. 9.
36. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et kriminaalhoolduse kohaldamine aitaks V. Barilovi puhul vangistusest paremini karistuseesmärke saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul ei suudaks vaid kriminaalhooldus V. Barilovi kui korduvalt nii vangistuses kui ka kriminaalhooldusel viibinud, kuid sellegipoolest kuritegude toimepanemist jätkanud süüdimõistetu õiguskuulekust tagada ning V. Barilovi vabastamine vaid kriminaalhooldaja kontrolli all vabadusega harjutamise eesmärgil ei saa olla põhjendatud. 9.
37. Lisaks eeltoodule ei nõustu ringkonnakohus kaitsja arvamusega, et V. Barilovi elukaaslase kriminaalkorras karistatust ei oleks maakohus tohtinud arvesse võtta. Ringkonnakohus leiab, et suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega on üks süüdimõistetut vabanemisel eesootavaid tingimusi iseloomustavaid asjaolusid. Kuigi määruskaebuse kohaselt ootavad vabaduses V. Barilovit ka ema ja alaealine laps, kes aitaksid -5- motiveerida teda seadust järgima, on maakohtu poolt kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise riski arvesse võtmine kaalutlusotsustuse tegemisel olnud õigustatud. Samuti on maakohus õigesti käsitlenud töökoha puudumisest tulenevaid riske, arvestades süüdimõistetu poolt varasemalt toimepandud varavastaste kuritegude iseloomu. Kuigi V. Barilovil on võimalik vabaduses tööd otsida ja seeläbi majanduslikku toimetulekut parandada, on maakohtu poolt töökoha puudumisele viitamine ringkonnakohtu hinnangul olnud asjakohane.
38. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V. Barilov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.
39. V. Barilovi kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. 11.
40. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt V. Barilovile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o viis pooltundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta. 11.
41. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat I. Gromtsevile Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot, V. Barilovile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu V. Barilovilt välja. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -6- Paavo Randma