Obsah (8)

§ 187§ 384§ 429§ 432§ 131§ 16§ 339§ 328

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1421 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaid

§-st 390, § 328 lg 1 p-st 2, § 339 lg 1 p-st 4 ringkonnakohus määras:

1. Tühistada Tartu Maakohtu
2. juuli 2013 määrus osas, millega kohaldati süüdimõistetu T.N suhtes tõkendina vahistamist.
3. Saata T.N arutamiseks. vahistamise küsimus tagasi maakohtule uueks
4. Vabastada T.N viivitamatult vahi alt.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, advokaat Kaja Kiilole tema poolt T.N-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Jätta kaitsja tasu

§ 187lg 1 alusel riigi kanda.

Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 19.03.2013 otsusega tunnistati T.N süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati l aasta ja 4-kuulise vangistusega, mida ei pööratud täitmisele tingimusel, et T.N ei pane 2 aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 alusel kontrollnõudeid.
2. Kriminaalhooldusametnik esitas täitmiskohtunikule ettepaneku pöörata Tartu Maakohtu 19.03.2013 otsusega T.N-ile mõistetud karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele.
3. T.N ei ilmunud 26.07.2013 maakohtu istungile ja kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil T.N tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist.
4. Tartu Maakohus tegi 26.07.2013 määruse, millega kuulutas T.N tagaotsitavaks ja kohaldas tema suhtes tõkendina vahistamist. Vahistatu küsitlemisel 05.08.2013 (tl 93) pole prokurör osalenud.
5. T.N kaitsja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 26.07.2013 määruse tühistamist ja T.N vahi alt vabastamist. Määruskaebuse kohaselt on T.N vahistamisel menetluskorda oluliselt rikutud, kuna prokurör ei osalenud T.N karistuse täitmisele pööramise ja vahistamise küsimuse arutamisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb T.N suhtes vahistamise kohaldamise osas tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

§ 429

lg 1 p 1 sätestab, et kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele.

§ 432

lg 3 kohaselt lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse ka prokurör, välja arvatud § 417 lõikes 3, § 427 lõikes 2 ja §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

§ 429

lg 3 kohaselt järgitakse süüdimõistetu vahistamisel

§-de 131–136 sätteid. 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, vahistades T.N ilma prokuröri vastavasisulise taotluse ja menetlusest osavõtuta. Kuna

§ 432

lg 3 kohaselt tuleb täitmiskohtunikul süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimuste lahendamise juurde kutsuda prokurör ja ära kuulata tema arvamus ning

§ 131

lg 2 ja § 136 annavad vahistamismenetluses võimuvolitused prokuratuurile, samas kui kriminaalhooldusametnik ei ole

§ 16

-17 kohaselt vaadeldav kohtumenetluse poolena, tuleb ringkonnakohtu hinnangul

§ 429

lg-s 1 ja 3 sätestatud vahistamiskorda tõlgendada nii, et kriminaalhooldusametnikul on õigus küll taotleda vahistamismenetluse algatamist, kuid vastavasisulise taotluse peab täitmiskohtunikule esitama ka prokurör. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul

§ 429alusel vahistamise kohaldamine ilma prokuröri osavõtuta menetlusest lubatud.

Prokuröri menetluses osalemise nõue on ühtlasi põhjendatav vahistamismääruse võimaliku vaidlustamise vajadusega, kuna kriminaalhooldusametnikul vastav pädevus puudub. Kuna 26.07.2013 kohtuistungi protokollist nähtuvalt prokurör istungil ei osalenud ja vahistamistaotlust ei esitanud, on T.N vahistamisel kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 p 4 mõttes oluliselt rikutud.

Samas kaitsja puudumine 26.07.2013 kohtuistungilt ringkonnakohtu hinnangul kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena vaadeldav ei ole, kuna süüdimõistetu ei taotlenud 26.07.2013 kohtuistungiks kaitsja määramist ega osavõttu ning esitas taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks alles 04.08.2013. -2- 8. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus eelmenetluses

§ 328

lg 1 p 2 ja § 339 lg 1 p 4 alusel maakohtu määruse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, saadab T.N vahistamise küsimuse tagasi maakohtule uueks arutamiseks ja vabastab T.N vahi alt. 9. T.N kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt T.N-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi andmisele kulunud aeg 2 tundi põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat K. Kiilole Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, ning juhindudes

§ 187

lg-st 1 jätab vastava menetluskulu määruskaebemenetluses maakohtu määruse tühistamise tõttu riigi kanda. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -3- Maarika Kuusk