← Eesti

1-12-6174/38

Obsah (6)§ 118§ 200§ 213§ 64§ 121§ 57

1-12-6174 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juulil 2013. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-6174 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov,

§ 118lg 1 p 1; § 213 lg 1; § 200 lg 2 p 4 järgi.

Harju Maakohtu

  1. märtsi
  2. a otsus lühimenetluses Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Prokurör Kaitsja Süüdistatava X X’i kaitsja advokaat X Suvalova Diana Helila X X ik. XXX, emakeel - vene keel, kodakondsuseta, põhiharidusega, ei tööta, elukoht: xxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud 5 korral, neist viimane: 29.11.2007 a. Harju Maakohtu poolt

§ 200lg.

2 p. 4 järgi 3 aasta 8 kuu 25 päeva vangistusega. Advokaat X Suvalova Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Süüdistatav RESOLUTSIOON

  1. Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a kohtuotsus X X’i suhtes jätta muutmata, täiendades kohtuotsuse põhjendusi tsiviilhagi rahuldamise osas omapoolsete põhjendustega.
  4. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
  5. Mõista X X’ilt riigieelarvesse riigi poolt kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu 172,84 eurot. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas 10220034796011 või Swedpangas nr 221023778606, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  6. juulil
  7. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. X X’ile on esitatud süüdistus selles, et tema 18.09.2011 kella 01.00 ajal, viibides xxxxxxxxxxxxx asuvas maja koridoris lõi x x ühel korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali, lüües end ära vastu esikus asuva kapi serva. Seejärel jätkas X X kannatanu peksmist kätega ja jalgadega keha ja pea piirkonda. Sellise tegevusega tekitas X X kannatanule lähtuvalt isiku ekspertiisiaktist nr 199, 25.10.2011 IX – X roide murru paremal tagumisel kaenlajoonel koos kaasneva õhkrinnaga, põrutushaavad parema kulmu piirkonnas, parema silmaümbruse põrutuse ning nahaalused verevalumid seljal ja ülajäsemetel. Roiete murrud koos kaasneva õhkrinnaga on eluohtlik tervisekahjustus. Teised vigastused ei ole eluohtlikud. Seega X X tervisekahjustuse tekitamisega, millega on põhjustatud oht elule, pani toime

§ 118

lg 1 p 1 (

§ 118

p 1 - RT I, 29.12.2011, 190 avaldatud

redaktsiooni järgi) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, varalise kasu saamise eest andmete ebaseadusliku sisestamisega pangaautomaati, et saada juurdepääs võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitada andmete töötlusprotsess kontol oleva varaga toimingute tegemiseks, saanud ligipääsu X X pangakontole number xxxxxxxxxxx, s.t sisestades ebaseaduslikult teel saadud SEB Panga Visa Electron deebetkaardi nr xxxxxxxxxxxx ja PIN-koodi, sai Nordea Pank pangaautomaadist 16.11.2011 kell 02.30 – 500 eurot ja 16.11.2011 kell 02.31 – 500 eurot ning Swedbank pangaautomaadist 16.11.2011 kell 02.46 – 100 eurot. Seega kokku 1 100 eurot, millises ulatuses tekitas kannatanule kahju. Seega X X pani toime varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, s.o

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles 05.12.2001 karistatud Tallinna Linnakohtu poolt Kr

K § 140 lg 2 p 1, 2 KrK § 139 lg 2 p 2 alusel ja 29.11.2007 Harju Maakohtu poolt

§ 200

lg 2 p 4 alusel, seega isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja varguse, uuesti, 18.02.2012 kella 21.20 ajal Tallinnas Sitsi 14 asuva maja juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis X X ära käekoti, kasutades seejuures vägivalda, mis seisnes selles, et X X haaras esialgu kannatanut selja tagant mantlikraest lüües teda rusikaga pea piirkonda. Siis lasi kannatanu X Xi pihta pipragaasi, mistõttu X X kannatanut rusikaga näo piirkonda, üritades seejuures kannatanu käest käekotti ära võtta. Kuid kuna kannatanu hoidis käekotist kõvasti kinni, lõi X X teda jalaga näo piirkonda. Kannatanu tundis tugevat füüsilist valu ning lasi käekotist lahti ning X X jooksis kannatanule kuuluva käekotiga maksumusega 38 eurot ära, millega omastas kannatanule kuuluvad esemed: kosmeetikakott koos kosmeetikatoodetega kogumaksumusega 50 eurot, väike taskulamp maksumusega 16 eurot, 585 prooviga ristikujuline kuldripats maksumusega 80 eurot, 585 prooviga kuldsõrmus punase kiviga maksumusega 95, 87 eurot, valge – hõbedast värvi mobiiltelefon NOKIA E52 maksumusega 209 eurot, korterivõtmed, kolm väikest jogurtit ja võipakk kogumaksumusega 3 eurot, violetset värvi rahakott maksumusega 31 eurot, milles oli kannatanu nimele väljastatud ID – kaart, Swedbank´i deebetkaart, muud kliendikaardid ning sularaha summas 5 eurot. Sellise tegevuse tekitas X X kannatanule tervisekahjustuse – punetuse näol lähtuvalt isiku läbivaatuse protokollist 18.02.2012 /I tlk 7 – 9/ ning kahju summas 527,87 eurot. 2

(9)Seega X X võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, pani toime

§ 200lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Harju Maakohtu otsusega tunnistati X X süüdi

§ 118lg.

1 p. 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Tunnistati X X süüdi

§ 213lg.

1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistati X X süüdi

§ 200lg.

2 p. 4 järgi ja mõisteti talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

§ 64lg.

1 alusel mõistetud kergemad karistused loeti kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 7 (seitse) aastat vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõisteti lõplikuks põhikaristuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Mõistetud karistuse alguseks määrati 12. märts 2012 a. ESITATUD APELLATSIOON 3. Apellatsiooni esitas süüdistatava X Xi kaitsja, kes leiab, et kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, mõistes X Xi

§ 118järgi süüdi.

Apellant samuti leiab, et

§ 200

järgi karistuse mõistmine ei ole põhjendatud ning X X hagi on osaliselt põhjendamata. 3.1. Apellant märgib, et mõistes X Xit süüdi

§ 118

lg 1 p 1 järgi, ei ole kohus üldse analüüsinud isiku teos vastava koosseisu esinemist. Otsusest ei nähtu X Xi teo

§ 118objektiivse ega subjektiivse koosseisu käsitlust.

Seega eiras kohus isiku käitumise karistusõigusliku kvalifitseerimise nõudeid, mis on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Kohtu järeldused ei vasta asjas tuvastatud faktilistele asjaoludele ning on rikutud süütuse presumptsiooni printsiipi. Kohus märgib, et: „ “. Apellant leiab, et kohtu nimetatud seisukoht, et kuna isik on hoiatatud valeütluste andmise eest, siis ei saa tema ütlusi kahtluse alla panna, kujutab endast tõendite uurimise printsiibi olulist rikkumist, kuna ühelgi tõendil ei ole kindlaksmääratud jõudu. Vaidlustatud otsuse p-s 13 jõuti järeldusele: „ Nimetatud kohtu järeldus ei põhine asjas kogutud tõenditel, nimelt on nendega vastuolus. Tunnistaja X X 23.09.2011 ülekuulamise protokollist (II k lk 70-71) ja tunnistaja X X 19.09.2011.a antud ütlustest (II k lk 82) nähtub, et X X tekitas X X’ile lööke rusikatega, seega ei ole keegi tunnistajatest kinnitanud kannatanu jalgadega löömist ning kohtu vastav järeldus ei vasta tegelikkusele. Kaitsja arvates samuti on ebaloogiline, põhjendamata ning süütuse presumptsiooni eirav alljärgnev kohtu väide: „ .“ Kohus ei ole millegagi oma seisukohta, et kannatanu roide murd tekkis ainult ajal, mil süüdistatav teda peksis, põhjendanud. Kaitsja märgib, et ei ole leidnud asjas kinnitust, et kannatanu kukkus just löökide tagajärjel. Ta võis kukkuda, kuna kaotas tasakaalu ajal, kui astus ühiskoridori tagasi. Nagu nähtub ekspertiisi aktist leiti X Xi hospitaliseerimisel 18.09.2011.a võetud vereanalüüsist 1,69 g/L etanooli. Tunnistaja X X ei saanud kindlalt näha, mille tagajärjel kaotas kannatanu tasakaalu, kuna kannatanu oli seljaga tema poole. 3

(9)Kannatanu enda ütlused on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega. Keegi tunnistajatest ei kinnita kannatanut vastu keha jalgadega peksmist X Xi poolt, kuigi nii X X kui ka naaber nägid ühiskoridoris toimunud. Samuti ei saanud X X näha, et kannatanu lõi süüdistatavat esimesena, kuna kannatanu oli seljaga tema poole ning asus väljaspool ühiskoridorist, samal põhjusel ei saanud nimetatud tunnistaja kindlalt näha, mille tagajärjel kaotas kannatanu tasakaalu, mille tagajärjel kukkus. Kaitsja on seisukohal, et eeltoodust lähtuvalt ei ole X Xi ütlused selle kohta, et kanatanu lõi teda esimesena ümber lükatud tunnistajate ütlustega. Sellest tulenevalt, lüües kannatanut näkku, tegutses X X hädakaitseseisundis, kuid ilmselt on hädakaitse piire ületanud, jätkates kannatanu näkku löömist juba ühiskoridoris. Kuna, peale purjus olnud kannatanut, ei kinnita keegi tunnistajatest ega X X ise kannatanu jalgadega vastu keha löömist, siis puuduvad tõendid selle kohta, et X X on põhjustanud kannatanu roiete murrud. Nimetatud vigastused sai kannatanu saada ajal, mil ta kukkus tasakaalu kaotamise tagajärjel. Ei ole usaldusväärselt tuvastatud, et kannatanu kukkus süüdistatava löögi tagajärjel. Kaitsja leiab, et seega ei leidnud kinnitamist süüdistatava teos

§ 118koosseisu objektiivse külje esinemist.

Samas puudus X Xil tahtlus mis iganes vormis kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamiseks. Kuna kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse kahtlustatava kasuks, tuleb X Xi tegu ümber kvalifitseerida

§ 121järgi.

3.2. Kaitsja leiab, et kannatanu X X tsiviilhagi on osaliselt tõendamata ja põhjendamata. X X hagi osas leidis kohus, et: „ “. Apellant leiab, et kannatanu X X nõuded on osaliselt tõendamata. Süüdistatav eitab kuldesemete kotis olemasolu ega nende võtmist. Ei ole eluliselt usutav, et kuldesemeid kantakse kotis. Kannatanu ei ole tõendanud kuldesemete olemasolu kotis. Seega ei ole tsiviilhagi tõendatud väidetavate kuldesemete maksumuse ulatuses, s.o summas 175,87 eurot. Samuti ei ole põhjendatud korteriluku vahetamise kulude süüdistatavalt väljamõistmine summas 435 eurot ning uue võtmekomplekti maksumuse summas 22,70 eurot. Nimetatud kulusid ei saa vaadelda kuriteoga tekitatud kahjuna ning nimetatud kahju tekkimine kannatanul ei ole hõlmatud

§ 200kaitsealaga.

Seega tuleb ka selles osas jätta kannatanu nõue rahuldamata. 3.3. Kaitsja leiab, et X X’ile on mõistetud tema teole ja isikule ebaproportsionaalne karistus ning mõistetud karistus tuleb vähendada. Apellant jääb oma väite juurde, et istungil ei ole kohus kontrollinud X Xi andmeid töökoha olemasolu kohta. Tegelikult enne kinnipidamist töötas isik asutuses Kadrioru Park (vastav tõend oli eelmisele apellatsioonkaebusele lisatud). Kaitsja märgib, et X Xile on määratud karistus

§ 200sanktsiooni peaaegu keskmises määras.

Kaitsja on seisukohal, et arvestades seda, et X X tunnistas algusest peale oma süüd, kahetses toimepandut, heastas osaliselt ka kannatanule kahju ning temal töökoha olemasolu, esinevad alused talle karistuse määramiseks sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt allapoole. Apellant palub tühistada maakohtu otsus X Xi süüdimõistmise osas

§ 118

lg 1 p 1 järgi ning kvalifitseerida tema tegevus

§ 121järgi, vähendades X Xile mõistetud karistust.

Apellant palub jätta rahuldamata kannatanu X X tsiviilhagi. PROKURÖRI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE 4. Prokuratuur leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Apellandi seisukohtadega prokuratuur ei nõustu. 4

(9)4.1. Prokuratuur leiab, et X Xile esitatud süüdistus

§ 118lg 1 p 1 järgi on põhjendatud.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et 22.09.2011 kuulati X X kannatanuna üle, kelle ütlustest tuleneb, et 18.09.2011 kella 01.00 ajal tekkis tal konflikt X Xiga. X X soovis näha oma endist elukaaslast X Xt, kuid viimane ei soovinud seda. Kuna X X vaatamata sellele, et temale tehti selgeks, et ta lahkuks, ikkagi üritas kokku saada X Xga (tunnistaja X X ütlustest nähtub, et esimesel korral öeldi X Xile, et endist elukaaslast ei ole kodus, kuid juba 15 minuti pärast oli süüdistatav taas ukse taga, kuid sel korral ei õnnestunud ust sulgeda süüdistatava tõukamise tõttu), siis pidi kannatanu tarvitama füüsilist jõudu ehk tõukamist, et X X lahkuks esikust. Tõukamisele aga vastas süüdistatav vägivallaga, lüües kannatanu rusikaga näkku sellise intensiivsusega, et kannatanu kukkus pikali. Just selle kukkumise tagajärjel tekkis kannatanul eluohtlik tervisekahjustus - isiku ekspertiisiaktist nr 199, 25.10.2011, nähtub, et kannatanule tekitatud eluohtlik tervisekahjustus võis olla tekitatud kukkumisest vastu kõva tömbi eset. Kaitsja oma apellatsioonis rõhub, et X Xi süüdistamine kannatanu löömises jalgadega on alusetu. Seda tehiolu ei ole keegi tunnistajatest näinud ning kohus seejuures tugineb üksnes kannatanu ütlustele. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et erinevalt kannatanust on just süüdistatav alusetult muutnud oma ütlusi. 30.09.2011 ja 01.11.2011 kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et X X selgitas, et pärast seda, kui kannatanu üritas püsti tõusta, lõi ta teda põlvega näkku. Põlv on aga jala osa, mistõttu X Xile esitatud süüdistus kannatanu löömises ka jalaga, on tõendamist leidnud nii kannatanu kui süüdistatava enda ütlustega. Kohtuistungil muutis X X oma ütlusi, öeldes, et ta ei ole kannatanut jalaga löönud ehk muutnud alusetult oma ütlusi, mistõttu ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed ning sel juhul tuleb lähtuda ja tugineda teistele kogutud tõenditele: kannatanu kinnitab vägivalla tarvitamist tema suhtes, hulgaliselt esinenud tervisekahjustusi kinnitab ekspertiisiakt, tunnistaja X Xe ütlustest nähtub, et tegemist oli julma peksmisega, naabrimees ei osutanud vastupanu, vaid lamas maas, tal ei olnud võimalik end kaitsta.

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist tagajärje deliktiga.

S. t, et tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, ei oma tähtsust. Oluline on vaid see, et süüdlase tegevus on tagajärjega põhjuslikult seotud. Prokuratuur leiab, et süüdistatav on pannud

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo kaudse tahtlusega – lüües isikut rusikaga näkku ning sellise intensiivsusega, et löök põhjustas kukkumist, pidi lööja ette nägema mistahes vigastuse, mis tekib löögi tagajärjel. Seega esineb süüdistatava tegevuse ja kannatanule tekitatud raske tervisekahjustuse vahel põhjuslik seos. Edaspidine süüdistatava tegevus kannatanu suhtes ehk löömine jalgade ja kätega, mille tagajärjel on tekitatud kannatanule mitmed tervisekahjustused, mis ei ole eluohtlikud, on kvalifitseeritav

§ 121

järgi, kuid see paragrahv on hõlmatud

§ 118– ga.

4.

  1. Prokuratuur leiab, et kannatanu X X poolt esitatud tsiviilhagi summas 706, 57 eurot on põhjendatud. Tuleb nõustuda Harju maakohtu otsuses väljendatuga, et pannes toime röövimise oli süüdistataval tahtlus hõivata vägivallaga kannatanule kuuluv vara. Asjaolu, et süüdistatav ei näinud, et kannatanult röövitud kotis ei olnud kuldesemeid, ei tähenda, et kuldesemeid kotis ei olnud. Mis puutub luku vahetamisega seotud kuludesse, siis prokuratuur leiab, et esitatud kulud on mõistlikud ning lähtuvalt võlaõigusseadusest tuleb süüdlasel taastada olukord, mis oli kannatanul enne kahju tekitamist. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et puudub alus kahelda kannatanu ütlustes. 4.
  2. Prokuratuur leiab, et maakohtu poolt X Xile mõistetud karistus on õiglane ja seaduslik. Kohus on motiveerinud, miks süüdistatavale tuleb mõista just selline karistus, mistõttu puudub alus karistuse muutmiseks. Asjaolu, et süüdistatav ei nõustu kohtuotsusega, ei anna veel alust kohtuotsuse muutmiseks. 5

(9)Lähtuvalt eeltoodust prokuratuur palub kohut jätta 28.03.2013 Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas muutmata nii kvalifikatsiooni kui karistuse osas. Harju Maakohtu otsus on seaduslik ja motiveeritud, sealhulgas ka karistuse osas. Harju Maakohus on analüüsinud lühimenetluses toimikus olevaid kirjalikke tõendeid ning esitanud osundatud analüüsi tulemina põhjaliku järelduse, milles põhjendab üksikasjalikult, miks kohus leidis, et süüdistatava tegu on kvalifitseeritav

§ 118

lg 1 p 1,

§ 213

lg 1 ja

§ 200lg 2 p 4 järgi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

  1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, apellatsiooni ning sellele esitatud vastuse väidetega, leiab, et apellatsioon kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. 5.
  2. Esmalt kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt. Kohtukolleegium ei nõustu apellandi väitega, et maakohus rikkus süütuse presumptsiooni printsiipi ning jättis analüüsimata X Xi tegevuses

§ 118lg 1 p 1 järgi kuriteokoosseisu objektiivse ja subjektiivse külje esinemist.

Maakohtu otsus on põhjendatud ning lugejale on jälgitav maakohtu arutluse käik, kuidas on jõutud järeldusele, et X X pani toime temale süüks arvatud kuriteo

§ 118lg 1 p 1 järgi.

X Xile on esitatud süüdistus selles, et tema lõi X Xit ühel korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali, lüües end ära vastu esikus asuva kapi serva. Seejärel jätkas X X kannatanu peksmist kätega ja jalgadega keha ja pea piirkonda. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsust muuhulgas ka osas, et kriminaalasjas pole kogutud tõendeid, et süüdistatav peksis kannatanut jalgadega ja kannatanul tuvastatud raske kehavigastus on tekkinud X Xi tegevuse tagajärjel. Kohtukolleegium märgib, et X Xile süüdistus on esitatud muuhulgas ka vastavalt tema poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustele selle kohta, et tema lõi kannatanut ühel korral rusikaga näkku, millest kannatanu kukkus küljega vastu esikus oleva kapi serva. Kannatanu püüdis tõusta ja süüdistatav lõi teda põlvega näkku (T II lk 116). Kohtuistungil jäi süüdistatav oma varasemate ütluste juurde ning ei taotlenud enda ülekuulamist, mis on fikseeritud kohtuistungi protokollis. Kohtukolleegium märgib, et lühimenetluses süüdistatava ülekuulamisel järgitakse KrMS § 293 sätteid ehk kohtuistungil toimub ristküsitlus. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist, maakohtus süüdistatava ristküsitlust ei toimunud, seega maakohus jättis õigesti tähelepanuta süüdistatava poolt kohtuistungil antud täiendavaid seletusi kannatanule löökide tekitamise kohta. Kaitsja seisukoht, et maakohus rikkus süütuse presumptsiooni põhimõtet, kui järeldas, et , on alusetu. Otsusest on selgelt jälgitav, et maakohus on hinnanud tõendikogumit tervikuna ning lisaks kaitsja poolt nimetatud järeldusele on põhjalikult analüüsitud ja omavahel kõrvutanud ka teisi tõendeid – süüdistatava enda ütlusi kannatanule löökide tekitamise kohta, kannatanu ütlusi selle kohta, et süüdistatav peksis teda käte ja jalgadega, tunnistajate X Xe ja X X ütlusi, kes nägid kuidas süüdistatav peksis maas lamavat kannatanut kätega. Kohtukolleegium märgib, et nii tunnistaja X Xe, kui ka X X nägid kannatanu X X’i peksmist süüdistatava poolt oluliselt piiratud nähtavuse tingimustes. Tunnistaja X X vaatas toimuvat pealt läbi ukse lukuaugu, tunnistaja X X – läbi uksesilma. Mõlemad nägid kannatanule löökide tekitamist süüdistatava poolt rusikatega, kuid ei seletanud eeluurimisele midagi kannatanu jalgadega löömise kohta. Seejuures tunnistaja X X seletas, et põrandal lamavat kannatanut tal ei olnudki võimalik näha – ta nägi ainult süüdistatava ülakeha ning kuidas X X tekitas rusikatega lööke kannatanu pihta. See tähendab, et tunnistaja X X ei võinud näha süüdistatava jalgu. Kohtukolleegium leiab, et sellised 6

(9)tunnistajate ütlused koosmõjus kannatanu ütlustega, et teda on löödud ka jalgadega, lubavad teha järelduse, et X X peksis kannatanut nii käte, kui ka jalgadega. Kohtukolleegium asub seisukohale, et eluliselt ei ole usutav, et kannatanu X Xi eluohtlik kehavigastus võis tekkida enne ründamist X Xi poolt või mingitel teistel asjaoludel. Süüdistuses heidetakse X Xile lisaks kannatanu löömisele käte ja jalgadega ette, et tema lõi X Xit ühel korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali, lüües end ära vastu esikus asuva kapi serva. Nähtuvalt maakohtu poolt uuritud isiku ekspertiisiaktist nr 199, roiete murrud ning nahaalused verevalumid seljal ja ülajäsemetel võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomiga pinda (T II lk 95). Maakohtu poolt uuritud ning kogumis hinnatud tõendikogumist tuleneb üheselt, et kannatanu X X sai nimetatud eluohtliku kehavigastuse kas süüdistatava löögist kukkumise tulemusena või peksmise tagajärjel. Raske tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule, on koosseisutüübilt tagajärjedelikt. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, tähtsust ei oma, kuna tegemist on suvalise teokirjelduse koosseisuga. Oluline on vaid see, et süüdlase tegevus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Nähtuvalt kannatanu ning tunnistajate X ja X X ütlustest, ei saanud kannatanu peksmise järgselt eriti liikuda, kurtis tugevat valu küljes ning oli hospitaliseeritud just süüdistatava poolt peksmise tagajärjel, seega on üheselt tuvastatav, et kannatanule tekitatud eluohtlik tervisekahjustus ja süüdistatava tegevus kannatanu peksmisel on omavahel põhjuslikult seotud. Subjektiivsest küljest raske tervisekahjustuse tekitamise süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega, lüües kannatanut selliselt, et ta kukkus vastu kapi serva, pekstes maas lamavat kannatanut käte ja jalgadega, möönis süüdistatav ükskõik millise tagajärje saabumist ning pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. 5.
  1. Seoses süüdistatavalt tsiviilhagi väljamõistmisega märgib kohtukolleegium, et maakohtu otsuses puuduvad viited materiaalõiguslikele alustele tsiviilhagi rahuldamiseks ehk puuduvad õiguslikud põhjendused. Kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes tuleb tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. jaanuari
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07 - RT III 2008, 7, 44; 45, p 32). Lähtudes TsMS § 657 lg 1 p-st 2 tuleb asuda seisukohale, et (…) apellatsioonikohus võib ise anda hinnangu tsiviilhagi põhjendatusele. Erandiks on juhtumid, mil ringkonnakohus ei saa mingil põhjusel tsiviilhagi ise lahendada. Sellisel juhul tuleb kriminaalasi saata tsiviilhagi puudutavas osas KrMS § 341 lg-te 1 või 2 ja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Määruses nr 3-1-1-41-09 on Riigikohtu kriminaalkolleegium väljendanud samasugust seisukohta, märkides, et ringkonnakohtul on võimalik nii lisada maakohtu otsusele õiguslikke ja faktilisi põhjendusi kui neid muuta. Eeltoodust tulenevalt kohtukolleegium peab võimalikuks lisada õiguslikke põhjendusi tsiviilhagi rahuldamiseks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS
  4. ptk
  5. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespool nimetatud järjekorras. Vastuseks süüdistatava kaitsja etteheitele, et kannatanu X X poolt esitatud tsiviilhagi summas 706, 57 eurot on osaliselt põhjendamata, kuna süüdistatav eitab kuldesemete röövimist kannatanult ning nende kandmine kotis ei ole eluliselt usutav, samuti ei ole põhjendatud lukkude vahetus kannatanu korteris nii kalli hinna eest, märgib kohtukolleegium järgmist. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldustega seoses süüdistatava poolt röövitud kotis olnud kuldesemete olemasoluga ning ei pea 7
(9)vajalikuks neid korrata. Asjaolu, et süüdistatav ei näinud, et kannatanult röövitud kotis ei olnud kuldesemeid, ei tähenda, et kuldesemeid kotis ei olnud. Maakohtu poolt analüüsitud tõendikogumiga on üheselt tuvastatud süüdistatava poolt toimepandud röövimise kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed küljed ning on õigustatult asutud seisukohale, et süüdistatav on talle inkrimineeritud röövimises süüdi. Eeltoodust lähtudes kuulub X X’i poolt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele kannatanu kasuks vastavalt VÕS § 1043; 1045 lg 1 p
  1. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ning võimalikku väärtuse vähenemist. Sellest sättest nähtub, et kannatanu võib lisaks asja parandamise kulude ja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamisele nõuda ka asja kahjustamisega seotud muu kahju hüvitamist. Sellest tulenevalt on õigustatud süüdistatavalt kannatanu X X kasuks kulutuste väljamõistmine, mis olid seotud lukkude vahetamisega, kuna koos kotiga oli röövitud ka korterivõtmed. Kohtukolleegium lisaks märgib, et lukkude ja võtmete vahetusega seotud kulud summas 457,70 € peab kohtukolleegium mõistlikeks, lisaks need kulutused on tõendatud dokumentaalselt (T I lk 52, 54). 5.
  2. X X’ile mõistetud liitkaristuse osas kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse vastu ka süüdistatavale karistuse mõistmisel. Vastavalt omaksvõetud arusaamale tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt kergendavate või raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles- või allapoole. Käesoleval juhul on X X’ile mõistetud liitkaristuseks 7 aastat vangistust, kusjuures maakohus vastavalt

§ 64lg 1 luges kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. Nimetatud karistust on vähendatud vastavalt Kr

MS § 238 sätetele. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse karistust kergendavate asjaoludena Aleksendr Xi puhtsüdamliku kahetsust ning kannatanu X Xle kahju osalist hüvitamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium märgib, et nimetatud vangistuse pikkus (7 aastat, mis on vähendatud vastavalt KrMS § 238 sätetele) on väiksem

§ 200

järgi kvalifitseeruva kuriteo toimepanemise eest ettenähtud karistuse keskmisest määrast ja on igati proportsionaalne karistus isikule, kes on varem samalaadsete kuritegude eest karistatud. Kaitsja poolt toodud väide, et X Xil on olemas kindel töökoht, millega maakohus ei ole arvestanud, ei ole selliseks asjaoluks, mis tingiks karistuse vähendamise. Kindla töökoha olemasolu, aga ka varasemad reaalsed vangistused samasuguste kuritegude eest ei ole teda sundinud kuritegudest loobuma. 6. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. X Xi kaitsja vandeadvokaat X Suvalova taotles apellatsiooni koostamise ja süüdistatava vanglas kohtumise eest kaitsjatasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 172,84 eurot. Kohtukolleegium pidas taotluse põhjendatuks ning rahuldas selle. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 alusel, kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, 8

(9)kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, seega jäävad X Xi apellatsioonimenetluses tekkinud kulud tema kanda.
  1. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellandi poolt nimetatud ja KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, TsMS § 657 lg 1 p 21 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  2. märtsi 2013 otsuse X Xi suhtes muutmata, täiendades oma põhjendustega maakohtu otsuse põhjendusi tsiviilhagi rahuldamise osas. Kaitsja apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata. Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Urmas Reinola 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.