Harju Maakohtu poolt
Harju Maakohtu poolt
Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: vahistamine alates 30.05.2012.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 28.05.-29.05.2012.a. süüdistuses
lg 2 p 9 –
lg 2 järgi; RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.D
lg 2 p 9 –
lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat.
Harju Maakohtu poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada N.D’i kinnipidamisest, s.o alates 28.05.2012.a. Süüdistatava N.D ’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista N.D’ilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 725 eurot; - koopiakulud summas 0,45 eurot - kaitsjatasu summas 192 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-12-8651, N.D ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: - euromündid (7 x 2 eesti juubelimünti, 4 x 1 münti, 20 eurosenti, mis on tagastatud JJ’ile) – jätta JJ’ile. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
lg 2 p 9 –
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuna kannatanule JJ’ile on raha tagastatud, siis kannatanu loobus õigusest esitada tsiviilhagi. N.D ’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on N.D ’i karistuseks
lg 2 p 9 –
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 aastat vangistust.
Harju Maakohtu mõistetud ärakandmata karistusega 3 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. Kokkuleppe kohaselt,
lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse alguseks lugeda 28.05.2012.a., mil N.D peeti kahtlustatavana kinni. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha ja menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava N.D ’i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et N.D tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 9 –
Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, milledeks on kriminaaltoimikus olevate taotluste põhjal kaitsjatasu summas 192 eurot ja koopiakulud summas 0,45 eurot. Samuti kuuluvad N.D ’ilt väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on I astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära s.o 725 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Süüdistatav on noor töövõimeline isik, kes on võimeline ka vangistuses töötama ja sissetulekut teenima ning saab alustada menetluskulude tasumist. Kaitsja taotles kohtuistungil menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus peab antud taotlust põhjendatuks, kuivõrd isik viibib vangistuses ning seega on sissetuleku suurus piiratud. Eeltoodust tulenevalt võimaldab kohus ajatada menetluskulude tasumise 12 kuu peale. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.