Obsah (4)

§ 113§ 68§ 28§ 58

1-12-5849 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. novembril 2012, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-5849 (11240106484) Kohtukoosseis Eesistuja: Ast

§ 113

järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mihhail Hütt Süüdistatav I.U Ei oma kindlat elukohta, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, keskharidus, emakeel - vene keel, töötu. Varem kriminaalkorras karistamata Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 01.01.2012. Kaitsja Vandeadvokaat Igor Belugin Kohtuistungi toimumise aeg 11.10.2012 ja 15.11.2012 RESOLUTSIOON Tunnistada I.U süüdi

§ 113järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

Arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust arvestada I.U kinnipidamisest so alates 01.01.

1. I.U-le valitud tõkend, vahistamine, jätta kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. 1 1-12-5849 Mõista I.U-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot, kaitsja Galina Tshelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 694 (kuussada üheksakümmend neli) eurot ja 27 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Galina Tshelnokova poolt eelistungil osutatud õigusabi eest 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 60 senti, kaitsja Igor Belugini poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 1036 (tuhat kolmkümmend kuus) eurot ja 80 senti, ekspertiisikulud 3184 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend neli) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 423, § 424 alusel määrata I.U-le menetluskulude summas 5794 (viis tuhat seitsesada üheksakümmend neli) eurot ja 12 senti tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Ühe osa makse ei tohi olla väiksem kui 482 (nelisada kaheksakümmend kaks) eurot. Asitõendid: sündmuskohalt äravõetud gaasipliidi malmvõre, süüdistatava kampsun, teksad ja saapad hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „I.U , kriminaalasja nr 1-12-5849, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. detsembrist
3. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (st alates
4. novembrist 2012), vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
5. Süüdistuse sisu I.U süüdistatakse selles, et ta 31.12.2011.a ajavahemikul 13.00 kuni 20.00 olles ebakaines olekus korteri köögis aadressil Xxxx alkoholi tarvitamise ajal tekkinud tüli käigus oma elukaaslase Xxxxga, mis kasvas üle omavaheliseks kakluseks viimase tapmise eesmärgil lõi ta rusikate vastu nägu ning korduvalt gaasipliidi malmrestiga vastu pead ja kaela, ja peale kannatanu kukkumist jalgadega vastu pead ja keha, tekitades talle kinnine peaaju-kolju trauma, mis kaasnes ajuverevalumiga. Saadud vigastustesse Xxxx suri kohapeal. Oma tegudega pani I.U toime teise inimese tapmise so

§-s 113 ettenähtud kuriteo.

1. Kohtuistungil uuritud tõendid 2 1-12-5849 Kannatanu Xxxx andis kohtus ütlusi, et tapetu Xxxx oli tema õde. Õde tarvitas palju alkoholi ja joobes olles võis ta ka kakelda, aga seda ei juhtunud tihti ja ta ei olnud nii jõuline, et oleks suutnud meesterahvast ohustada. Kannatanu ei oska öelda, kus õde elas, ta elas koos süüdistatavaga kuid nad vahetasid tihti oma elukohta ning ta ei käinud neil külas. Nad tarvitasid süüdistatavaga koos alkoholi. Õe surmast sai ta teada järgmisel päeval töökaaslaselt, Energia turul. 31.12.11 oli ta ise tööl, Energia turul valvurina. Sel päeval ta oma õega ei kohtunud, kuid süüdistatav käis turul tema juures. See oli umbes kella kahe ajal, väljas oli veel valge, kuid täpset aega ei mäleta. Süüdistatav tuli ja ütles, et peab kutsuma kiirabi, kuna korteris on inimesel halb olla. Küsis kannatanult telefoni. Kui ta ära läks, ütles, et naisel on halb olla, kannatanu ei saanud aru, mis naisest ta räägib, süüdistatav ei öelnud, et tema õega on mingid probleemid. Prokuröri taotlusel avaldati kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt on kannatanu öelnud, et „Rohkem ei öelnud ta midagi, lülitas telefoni välja, andis poisile tagasi, pärast seda I.U ütles, et sinu õel on halb olla ja lahkus“. Vastuolu selgitades ütles kannatanu, et midagi sellist nagu protokollis kirjas ei olnud. Tema töökaaslane andis süüdistatavale telefoni, ta helistas 112 ja rääkis telefoni teel, et inimesel on halb olla, kui hakkas ära minema, ütles, et naisel on halb olla. Õe kohta ta sõnagi ei öelnud. Kohtueelses menetluses koostatud protokolli ta enne allkirjastamist üle ei lugenud. Kohtu hinnangul ei ole vaatamata eeltoodud vastuolule põhjust kahelda kannatanu poolt kohtus antud ütluste usaldusväärsuses. Esiteks ei ole kannatanu enda sõnul protokolli läbi lugenud ega tea mis seal kirjas on, kuid kinnitab, et süüdistatav ei öelnud 31.12.2011 midagi tema õe kohta. Teiseks, asjaolu, et kannatanu poolt kohtus antud ütlused vastavad tõele, kinnitavad ka süüdistatava ütlused, mille kohaselt ta helistas kiirabisse Xxxx venna juurest, kuid ei öelnud vennale, mis juhtus. Prokuröri ja kaitsja taotlusel avaldas kohus tunnistaja Xxxx Xxxxi ütlused, mis olid tema poolt kohtueelses menetluses antud kahtlustatavana. Kuivõrd tunnistaja on surnud, ei ole tema ülekuulamine kohtus võimalik. Xxxx andis kohtueelses menetluses kolmel korral ütlusi ajal, mil ta oli koos süüdistatavaga kahtlustatav Xxxx tapmises. Esimesel ülekuulamisel andis ta ütlusi, et 3 1-12-5849 Teisel korral on ta lisanud, et Kolmandal ülekuulamisel on ta öelnud, et Xxxx Xxxxi suhtes kriminaalmenetlus lõpetati. Ei saa öelda, et tunnistaja poolt erinevatel ülekuulamistel antud ütlustes oleks taolisi sisulisi vastuolusid, mis annaks alust kahelda nende usaldusväärsuses. Kõigil kolmel korral on ta öelnud, et nägi kannatanu ja süüdistatava vahelist konflikti ainult osas, mil toimus käsikähmlus. Samuti on ta öelnud, et läks pärast seda magama ning malmrestiga löömist ta ei näinud. Tunnistaja poolt hiljem antud ütlused on esimestega võrreldes küll mõnevõrra detailsemad, kuid see ei viita ebausaldusväärsusele, kuivõrd ülekuulamise detailsus sõltub suures osas menetlejast, kes ülekuulamist läbi viib. Samas tuleb aga nende ütluste hindamisel arvestada, et tunnistaja on neid ütlusi andnud kahtlustatavana st teda ei olnud hoiatatud teadvalt valeütluste andmisega kaasneva kriminaalvastutuse eest ning olles kahtlustatav võis tal olla soov jätta rääkimata või moonutada sündmuste detaile, mis oleks võinud süüstada teda ennast. Nii on nt tunnistaja öelnud, et kui ta nägi kannatanut köögis lamamas ja püüdis teda äratada, siis ta ei näinud tal mingeid kehavigastusi, kuid sellest hoolimata sellest otsustasid süüdistatavaga, et tuleks kutsuda kiirabi. Võrreldes nimetatud väidet sündmuskoha vaatlusprotokolli ning surnuekspertiisi aktiga ning nendele lisatud fototabelitega, siis ei saa seda pidada usutavaks, kuivõrd nimetatud tõendid kinnitavad üheselt, et kannatanul oli hulgaliselt nähtavaid vigastusi pea ja kaela piirkonnas ning samuti oli ta pea ja riided kaetud verega, mis ei saanud tunnistajale jääda märkamata. Kuivõrd eelnevast lähtuvalt ei ole kohtul võimalik tuvastada millises osas need ütlused vastavad tõele ja millises osas mitte, siis asub kohus seisukohale, et Xxxx Xxxxi ütlused tuleb jätta tõendite kogumist välja, kuna kohtul puudub veendumus nende usaldusväärsuses. Süüdistatav I.U andis kohtus ütlusi, et 4 1-12-5849 Xxxxga elas ta koos umbes 3-4 aastat. Xxxx tarvitas tihti alkoholi. Xxxxit tundis süüdistatav umbes kaks nädalat. Xxxx elas tema korteris, ei saa öelda, et temaga elas, kui ta Xxxxt otsis, siis talle öeldi, et elab Xxxx korteris ja sealt ta tema ka leidis. Süüdistuses nimetatud päeval käis ta Xxxxi korteris. Ta tuli Ivangorodist ja tõi alkoholi uue aasta tähistamiseks. Süüdistatav on öelnud, et Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta käis kõnealuses korteris tol päeval kokku kolmel korral. Nimelt on ta öelnud, et tuli hommikul umbes kuue ajal. Oli seal umbes 2-3 tundi, ootas kuni turg avatakse, ta tahtis minna sigarette ära andma. Tuli tagasi korterisse umbes ühe või kahe ajal, umbes sel ajal kui nad istusid ja jõid köögis, kutsusid teda ka ning ta ühines nendega mitte kauemaks kui tund aega. Tekkis kannatanuga tüli ja ta läks korterist ära. Käis poes ja jõe ääres ujumas. Tuli tagasi umbes kuue-seitsme ajal õhtul. Tüli algatajaks oli Xxxx ja mingit otsest põhjust selleks ei olnud. Kannatanu tahtis teda lüüa, kuid ta pani käe ette. Sai alles hiljem aru, et Xxxx tahtis teda malmrestiga lüüa. Süüdistatav märkis, et Kakluse ajal istus Xxxx nende vahel, kuid ta ei saanud näha, mis juhtus kuna nad seisid püsti, aga Xxxx istus. Peale löögi saamist Xxxx justkui vajus tooli peale. Hiljem on süüdistatav öelnud, et pärast lööki jäi Xxxx poollamavasse asendisse radiaatori juurde. Ta ei kutsunud koheselt kiirabi, kuna ei arvanud, et seal võib olla midagi tõsist. Pärast lööki süüdistatav tõusis püsti, rääkis midagi ja läks ära. Süüdistatav lisas, et Rusikate ja jalgadega ta kannatanut oma sõnul ei löönud. Tema saapal olev veri on ilmselt sellest kui tõstis kannatanut, saapanina muljutus on aga tehase defekt. Kinnipidamisel temal tuvastatud marrastusi põhjendas süüdistatav sellega, et ta pani käe ette, kui kannatanu teda lõi ja ilmselt sealt on need pärit. Ta lõi kannatanut malmalusega, et teda rahustada, tahtis alandada tema agressiivsust, teisel viisil seda vähendada ei olnud võimlik. Kiirabi kutsus süüdistatav ise, kaklus toimus lõuna ajal, kui ta kannatanu leidis, siis 20 minuti pärast kutsus välja kiirabi. Tegi seda kannatanu venna juures, kuid vennale ta ei öelnud, mis juhtus. Prokuröri ja kaitsja taotlusel võttis kohus vastu alljärgnevad kirjalikud tõendid. 5 1-12-5849 Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos foto-tabelitega, millest nähtub, et 31.12.2011 on aadressil Xxxxasuva korteri köögi põrandalt avastatud naisterahva Xxxx laip, sündmuskohalt on äravõetud malmvõre. (II, tl 1-21) Surnu ekspertiisiakt nr.3, millest nähtub, et Xxxx surma põhjuseks oli kinnine kolju-aju peatrauma koos ajuverevalumiga. (II, tl 22-39) I.U joobeseisundi kontrollimise protokoll ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, millest nähtub, et süüdistataval oli 31.12.2011 kell 21.30 tuvastatud joove 1,32 mg/l. (II, tl 40-41) Asitõendi vaatlusprotokoll koos foto-tabelidega, milles on vaadeldud sündmuskohalt äravõetud gaasipliidi malmvõret ja süüdistatava kampsunit, teksaseid ja saapaid. Vasakul saapal on tuvastatud muljumise jälg ning pruunid plekid. (II, tl 53-59) DNA ekspertiisiakt nr.12E-GE0045 millest nähtub, et malmvõrel ja selle osadel on saadud DNA täisprofiil, selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Xxxx DNA profiiliga. Süüdistatava vasaku jala saapalt võetud proovist (sisaldas verd) saadi DNA täisprofiil, selles DNA profiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Xxxx DNA profiiliga. (II, tl 42-52) Kohtupsühhiaatria ekspertiisiakt nr.12E-KPA0046, millest nähtub, et kuriteo toimepanemise ajal ei esinenud süüdistataval psüühikahäireid, mis oleksid mõjutanud tema võimet oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. (II, tl 60-62) Isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega, millest nähtuvad süüdistataval pärast kõnealust sündmust fikseeritud kriimustused ja marrastused. (II, tl 63-66) Xxxx Xxxxi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ning kinnipidamisest vabastamise ja elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus, millest nähtub, et Xxxx Xxxx oli käesolevas kriminaalasjas algselt samuti kahtlustatav ning tema antud ütlused, on antud ajal, mil ta oli kahtlustatavana kinni peetud. (II, tl 69-73) Viru Vangla poolt väljastatud süüdistatava ravidokumendid, millest nähtuvad tema vasaku käe vigastused. (II, tl 74-75)
2. Kohtuotsuse põhjendus Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist. I.U-le on esitatud süüdistus

§ 113

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

§ 113kohaselt on karistatav teise inimese tapmine.

Ning selle eest on ettenähtud vangistus kuus kuni viisteist aastat. Nimetatud kuriteokoosseisust nähtuvalt on tapmist võimalik toime panna mis tahes teoga, oluline on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Subjektiivsest küljest peab esinema vähemalt kaudne tahtlus kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Kohtu hinnangul on surnu ekspertiisiaktis oleva ekspertarvamusega leidnud tõendamist, et Xxxx surma põhjuseks oli aju-kolju kinnine trauma, millega kaasusid peaaju kelmetealused ja vatsakeste sisesed verevalumid. Eksperdiarvamuse kohaselt tekkisid need vigastused üheaegselt ja elupuhuselt. Tegemist oli selliste vigastustega, mis põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse ning mis antud juhul tõid kaasa surmlõpe Need vigastused tekkisid üheaegselt kõva tömbi piiramatu kareda kontaktpinnaga eseme toimel. (II, tl 37-38) Lisaks sellele tuvastati surnukehal hulgalised haavad peas ja kaelal (kokku 8 haava), verevalum parema rangluu kulul, mis olid tekitatud kõva tömbi piiratud kontaktpinnaga esemega, mis omab serva pikkusega mitte vähem kui 3,9 cm. (II, tl 37-38) 6 1-12-5849 Seega on tuvastatud, et Xxxx surm oli tingitud aju-kolju kinnisest traumast, mis oli põhjustatud kokkupuutest kõva tömbi piiramatu kareda kontaktpinnaga esemega. Lisaks sellele tuvastati kannatanu peas ja kaelal hulgaliselt haavu, mis olid põhjustatud kõva tömbi piiratud kontaktpinnaga esemega, mis omab serva pikkusega mitte vähem kui 3,9 cm. Samas nähtub ekspertarvamusest, et verevalumid ja marrastused näol, kehatüvel ja jäsemetel tekkisid kõva tömbi eseme toimel 5-6 ööpäeva enne surma saabumist ega oma surmaga põhjuslikku seost. (II, tl 38) Seega süüdistusaktis kirjeldatud asjaolu, et süüdistatav lõi 31.12.2011 kannatanut rusikatega vastu nägu ja jalaga keha piirkonda, ei ole tõendamist leidnud. Eksperdiarvamuse kohaselt saabus kannatanu surm mitte rohkem kui kolm ööpäeva enne surnukeha uuringut. Arvestades, et uuringut teostati 02.01.2012, pidi kannatanu surm saabuma 30.12.2011 või hiljem. Sama ekspertiisiakti algandmetest nähtub, et Xxxx surnukeha leiti Narvas, Tallinna mnt 8a-18 asuvast korterist 31.12.2011 kell 20:

1. (II, tl 22, 38) Süüdistatava ütlustest nähtub, et 31.12.2011 hommikul oli ta koos Xxxx ja Xxxx Xxxxiga viimase korteris ning konflikt Xxxxga leidis aset lõuna paiku. Kannatanu ütlustest nähtub, et ajal, mil süüdistatav käis tema juures Energia turul kiirabi kutsumas, oli väljas veel valge, täpset aega ta ei mäleta. Arvestades, et detsembri lõpus ning jaanuari alguses loojub päike kella 15.30 paiku, pidi süüdistatav käima turul enne nimetatud aega. Seega on tuvastatud, et kannatanu surm pidi saabuma 31.12.2011 ajavahemikul lõunast kuni 20:
2. Arvestades ülalnimetatud vigastuste iseloomu, arvu ja paiknemist, st põrutushaavad jm vigastused paiknesid pea ja kaela erinevates piirkondades: otsmikul, oimupiirkonnas, kiirupiirkonnas, kuklapiirkonnas, kaelapiirkonnas (II, tl 30-33; 35-36); on välistatud, et kannatanul võisid need vigastused tekkida nt kukkumise tagajärjel. Nimetatud asjaolud näitavad, et vigastused on tekkinud korduvate löökide tagajärjel, kuna vigastuste arvu ja paiknemist arvestades ei ole võimalik tekitada neid ühe kokkupuutega ükskõik millise esemega. Võrreldes surnu ekspertiisiaktis nimetatud kaheksa põrutushaava kirjeldusi ja tekkepõhjendust sündmuskohalt laiba lähedusest leitud gaasipliidi katkise malmvõrega (II, tl 14, 15,20,56), võib arvata, et kõnealused haavad on tekitatud justnimelt selle sama malmvõrega. Haavade suurus ja kuju haakub malmvõre nurkade, murdunud servade ning keskele eenduvate teravikega. Seda arvamust kinnitab lisaks eelnevale ka asjaolu, et malmvõre asetses laiba läheduses kapi peal ning selle murdunud osadest üks oli leitud kannatanu jalgade juurest pliidi ja radiaatori vahelt ning teine fragment oli laiba selja taga (II, tl 6,14, 15, 20). Teiseks nähtub DNA ekspertiisiaktist, et nii malmvõrelt kui ka selle murdunud osadelt on leitud verd ning Xxxx DNA-d. (II, tl 47-49) Muid esemeid, millega võinuks tekitada surnu ekspertiisiaktis kirjeldatud põrutushaavu, sündmuskohalt ei leitud. Võttes arvesse kõiki nimetatud asjaolusid ja ka süüdistatava ütlusi, et ta lõi kannatanut kõnealuse malmvõrega, on kohus veendunud, et kannatanul tuvastatud põrutushaavad on tekitatud sündmuskohalt leitud malmvõrega. Kuivõrd lisaks malmvõrele asetsesid ka selle murdunud osad kannatanu läheduses, mitte aga pliidil, siis pidi võre purunema löökide sooritamise ajal. Kui võre olnuks juba varasemalt katki, jäänuks pliidilt malmvõre haarates lahtised fragmendid pliidile. Antud juhul olid aga murdunud osad põrandal laiba läheduses. Tõenäoline ei ole ka see, et võre võis puruneda varem ning katkised fragmendid jäeti lihtsalt põrandale vedelema, kuna arvestades korteri 7 1-12-5849 üldist väljanägemist (nt II, tl 9, 10, 11,20,21) ei saa öelda, et tegemist oleks korteriga, kus korrapäraselt ei koristata. Võrreldes malmvõre ning haavade paiknemist kannatanu peapiirkonnas on ilmselge, et need ei saanud tekkida ühe löögi tagajärjel. Võrega on küll võimalik tekitada korraga mitu haava, kuid need peaksid asetsema lähestikku ja pea- või kaela ühel küljel. St välistatud on ühe löögiga haavade tekitamine pea- ja kaela erinevatele külgedele. Kannatanul tuvastati kokku kaheksa põrutushaava, millest osad paiknevad lähestikku (nt ekspertiisiaktis kirjeldatud haavad nr 5 ja 6, 1 ja 2 ning 7 ja 8). Kuivõrd malmvõrega on võimalik tekitada korraga mitu haava, ei ole olemasolevate andmete pinnalt võimalik teha ühest järeldust mitu korda kannatanut võrega löödi, kuid kindlasti oli neid lööke rohkem kui üks ja ilmselt vähem kui kaheksa.(II, tl 30-33) Ekspertarvamusest nähtuvalt oli kannatanu välise verejooksu tekkimise hetkel püstises asendis ja liikus, mida kinnitavad vertikaalsed verenired ja vereplekkide olemasolu labajala taldmisel pinnal. (II, tl 38) Ekspertarvamuse p 3 kohaselt tekkisid surma põhjuseks olnud vigastused – verevalum ja marrastused paremal pool kaela külgpinnal verevalumitega pehmetes kudedes, ulatuslik kelmealune verevalum peaaju põhimikul, vedel veri peaaju vatsakestes, üheaegsel ja elupuhuselt. Need vigastused tekkisid kõva tömbi piiramatu kareda kontaktpinnaga eseme toimel, võimalik et löögist inimese kängitsetud jalaga. (II, tl 37-38) Arvestades eksperthinnangut, et löök, mis põhjustas kannatanu surma, pidi olema sooritatud kõva, tömbi ja piiramatu kareda kontaktpinnaga esemega, on välistatud, et see löök oli sooritatud põrutushaavu põhjustanud malmvõrega, kuivõrd tegemist on piiridega esemega. Samuti on välistatud, et löök võis olla sooritatud rusikaga, kuivõrd inimese käe (ega ka kinda) pind ei ole niivõrd kare, et sellega oleks võimalik tekitada ekspertiisi aktis kirjeldatud marrastusi. Ekspertarvamuse kohaselt on võimalik, et kõnealune löök võis olla sooritatud inimese jalaga. Seda toetab ka tõik, et sündmuskohalt ei leitud mingeid esemeid, mis vastaksid vigastuse põhjustanud eseme kirjeldusele. Samas ei saanud see löök olla sooritatud palja (või nt sokkis) jalaga, kuna jala pind ei ole kare. See viitab, et jalg pidi olema kaetud mingi kareda materjaliga või jalatsiga. Eelnimetatud arvamusest lähtudes tuleb omakorda järeldada, et löögi ajal oli kannatanu kas põrandal pikali või istuli. Ei ole kuigi tõenäoline, et seisvas asendis kannatanut oleks löödud jalaga paremale poole kaelapiirkonda so ligikaudu 1,5 meetri kõrgusele põrandapinnast (ekspertiisiakti kohaselt oli kannatanu 170cm pikk). Eelnevat arvestades on tõenäoline, et esmalt löödi seisvas asendis olnud kannatanut korduvalt malmvõrega, misjärel ta kukkus või vajus põrandale pikali või istuli. Ning seejärel löödi kannatanut jalaga pea- ja kaelapiirkonda. Asjaolu, et kannatanu kukkus põrandale, mitte toolile, kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll (II, tl 6,13,14,15), millest ei nähtu, et köögis olnud toolidel oleks vere jälgi. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt ei ole köögi põrandal tuvastatud olulisi vere jälgi laibast eemal. See viitab, et pärast seda, kui verejooksust tekkinud verenired olid jõudnud tema labajalani, liikus kannatanu üksnes minimaalselt ning kukkus koheselt põrandale. Vastasel juhul pidanuks köögi põrandal olema veriseid jalajälgi ning jalgade juures pidanuks olema rohkem verd. See haakub süüdistatava ütlustega, et kannatanu vajus pärast malmvõrega löögi saamist põrandale. 8 1-12-5849 Enne kukkumist saadud põrutushaavad ei olnud kohtueksperdi hinnangul niivõrd tõsised, et välistanuks kannatanu edasise liikumise või rääkimise vm tegevuse. Köögi põrandal ei ole laibast eemal tuvastatud märkimisväärseid kannatanu liigutamisele viitavaid verejälgi va peapiirkonnas. Seega pidi surma põhjustanud löök leidma aset koheselt pärast kannatanu kukkumist, kuivõrd vastupidisel juhul, oleks kannatanu end tõenäoliselt vahepeal liigutanud ja jätnud põrandale või seintele või mujale vere jälgi. Löökide paljusus ning löökide sooritamisel rakendatud suur jõud (mida kinnitab malmvõre purunemine), samuti olustik, milles löömine toimus (ühine suures koguses alkoholi tarbimine) on iseloomulik äkilises vihahoos käitumisele. See kinnitab veelkord, et vigastusi põhjustanud löögid olid sooritatud järjestikku lühikese ajavahemiku jooksul. Arvestades, et põrandal olulisele liikumisele viitavaid vere jälgi ei tuvastatud ning surma põhjustanud vigastus oli kannatanu paremal küljel ning et surnukeha leidmise hetkel lamas ta köögi põrandal vasakul küljel, siis võib järeldada, et kannatanu jäi pärast lööki samasse asendisse ega ole end märkimisväärselt liigutanud, nt pööranud end teisele küljele või üritanud püsti tõusta vms. Süüdistatava ütluste kohaselt lõi ta kannatanut malmvõrega ainult ühe korra, pärast lööki tõusis püsti, rääkis midagi ja läks ära. Rusikate ja jalgadega löömist ta eitas. Süüdistatava sõnul oli neil kannatanuga konflikt ning kannatanu haaras pliidilt malmvõre ning üritas teda sellega lüüa, kuid süüdistatav sai käe ette ja võttis kannatanult võre ära ning seejärel lõi ise kannatanut malmvõrega. Pärast löögi saamist Xxxx justkui vajus tooli peale. Hiljem on süüdistatav öelnud, et pärast lööki jäi Xxxx poollamavasse asendisse radiaatori juurde. Ta ei kutsunud koheselt kiirabi, kuna ei arvanud, et seal võib olla midagi tõsist. Süüdistatav lisas, et Kohtu hinnangul ei ole need ütlused kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. Ei saa välistada, et kannatanu võis olla konflikti algataja ning püüdis süüdistatavat gaasipliidi malmvõrega lüüa.

§ 28

lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Sellega, et süüdistataval õnnestus löök tõrjuda ning võre enda kätte saada, oli kõrvaldatud oht süüdistatava tervisele jm õigushüvedele. Lüües seejärel kannatanut selle sama malmvõrega ei tegutsenud süüdistatav enam hädakaitse seisundis, kuna oht tema enda või kolmandate isikute elule või muudele õigushüvedele oli varasemalt juba likvideeritud. Seega puuduvad antud juhul asjaolud, mis välistaksid kannatanu löömises õigusvastasuse ning kannatanut lüües tegutses süüdistatav täiesti teadlikult eesmärgiga kahjustada kannatanu õigushüvesid. Lisaks eelnevale tuleb siinkohal mainida, et kannatanu isik ei saanud kujutada süüdistatavale mingit reaalset ohtu ka seetõttu, et ta oli raskes joobes. Nimelt on surnu ekspertiisiaktiga tõendatud, et kannatanu veres oli alkoholi 3,54 mg/g. (II, tl 37) Taolises seisundis inimene ei suuda tavapäraselt sooritada kiireid või jõulisi liigutusi ega kujutada seega endast arvestatavat ohtu täiskasvanud meesterahvale. 9 1-12-5849 Süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli neil kannatanuga 31.12.11 konflikt, mille käigus kasutati ka vägivalda. Sealjuures ei nähtu, et konfliktis oleks osalenud veel keegi kolmas isik. Kohtu hinnangul ei ole taolises olustikus usutav, et süüdistatav lõi konflikti käigus kannatanut malmvõrega ühe korra ning seejärel konflikt vaibus. Ja hiljem, kui süüdistatav oli korterist lahkunud, tekitas keegi kolmas kannatanule ülejäänud vigastused. Kirjeldatud stsenaarium ei ole kohtu hinnangul mõeldav, kuna nii nagu ülalpool juba märgitud, olid kannatanul tuvastatud vigastused põhjustatud järjestikuste löökidega lühikese ajavahemiku jooksul ning iseloomulikud äkilises vihahoos toimunud peksmisele. Kohus kordab veelkord, et suuremate verejälgede puudumine laibast eemal, kinnitab, et löökide vahel ei ole kannatanu kohalt praktiliselt liikunud, mis välistab, et löökide vahele võis jääda pikem ajavahemik. Süüdistatava sõnul viibis korteris ka kolmas inimene, Xxxx Xxxx, kes tarvitas koos kannatanuga alkoholi. Surnu ekspertiisiaktist nähtuvalt oli kannatanu tõepoolest raskes joobes. Samas joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt tarbis ka süüdistatav tol päeval alkoholi, kell 21.30 tuvastati tema ühes liitris väljahingatavas õhus 1,32mg alkoholi. (II, tl 41) Et alkoholi tarvitati kolmekesi st süüdistatav koos Xxxx ja Xxxxiga, kinnitab asjaolu, et köögis oli laual kolm pitsi. (II, tl 6) Kuid miski ei viita sellele, et ka Xxxx Xxxx osales konfliktis. Süüdistatava kainenema toimetamise protokollist nähtuvalt oli vaatlusel tuvastatud, et tema parem põsk on kriimustatud, lauba ülemine vasakpoolne osa on kriimustatud, parema käe osutussõrm, keskmine ja nimetu sõrm on vigastatud (eraldub veri). (II, tl 40) Samad vigastused nähtuvad ka isiku läbivaatuse protokollist (II, tl 63-66). See näitab esiteks, et süüdistataval olnud vigastuste näol oli tegemist nö värskete vigastustega, mis omakorda kinnitab Xxxx ja süüdistatava vahelist konflikti ning asjaolu, et kannatanu osutas konflikti käigus vastupanu. Samal ajal Xxxx Xxxxi kinnipidamise protokolli kohaselt, ei tuvastatud tal kinnipidamisel mingeid nähtavaid kehavigastusi ning mingeid esemeid temalt ära ei võetud. See näitab, et ta ei olnud konfliktis osaline ning tema kehal, riietel või jalanõudel ei olnud mingeid nähtavaid rüseluse või vere jälgi. (II, tl 70-71) Ülaltoodust nähtuvalt tekkis kannatanul peast verejooks enne surma põhjustanud lööki. See annab omakorda põhjust arvata, et ese, millega surma põhjustanud vigastus tekitati, pidi puutuma kokku kannatanu verega. DNA ekspertiisist nähtuvalt leiti süüdistatava vasaku jala saapal vere jälgi ning see sisaldas Xxxx DNA-d. Vere jälgi leiti ka tema parema jala saapalt, kuid nende proovide pinnalt ei olnud võimalik tuvastada Xxxx DNA profiili sisaldust. (II, tl 47-48) Arvestades, et kannatanu ja süüdistatava vahel oli vägivaldne konflikt, samuti eelkäsitletud seisukohta, et surma põhjustav löök võis olla tekitatud jalaga ning jalg pidi olema kaetud mingi kareda materjaliga ning asjaolu, et süüdistatava vasaku jala saapalt leiti kannatanu verd, siis on põhjust arvata, et see löök oli sooritatud süüdistatava poolt. Kuigi asitõendi vaatlusprotokollist (II, tl 53-59) nähtuvalt kandis süüdistatav 31.12.11 teksaseid, mis on teatavasti kareda pinnaga tekstiilmaterjal, välistab kohus siiski võimaluse, et löök võis olla sooritatud nt põlvega, kuna süüdistatava teksadelt ei tuvastatud mingeid vere jälgi. Eelnev tõendab, et surma põhjustanud löök oli sooritatud süüdistatava poolt. Vere jälgi saapal on süüdistatav põhjendanud sellega, et verd kaugemalt näha ei olnud ning nägi seda siis, kui hakkas kannatanut tõstma ja siis sattus ka jalg verre. Asitõendi vaatluse ja DNA ekspertiisiga on tuvastatud, et verega oli määrdunud süüdistatava vasaku jala saapa nina ja seesmine külg, samuti oli verine parema jala saabas. Sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub, et kannatanu pea ja juuksed olid paksult verega kaetud, samuti 10 1-12-5849 oli verd põrandal tema pea juures, seega on ümber lükatud süüdistatava väide, et eemalt ei olnud verd näha. Astudes kannatanule nii lähedale, et teda tõstma hakata, pidi süüdistatav igal juhul nägema, et kannatanu on verine. Arvestades ülalkäsitletud ekspertarvamust, pidi tegelikkuses süüdistatav nägema, et kannatanu peast tuleb verd juba enne seda, kui kannatanu üldse põrandale vajus (II, tl 38). Samuti on süüdistatav öelnud, et sattus verre. DNA ekspertiisiaktist nähtuvalt olid aga mõlemad tema saapad verised. Neid asjaolusid arvestades, ei pea kohus süüdistatava eelkirjeldatud selgitusi veenvateks. Kõike eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et kannatanul tuvastatud põrutushaavad ja surma põhjustanud vigastused tekitas süüdistatav lüües konflikti käigus kannatanut korduvalt gaasipliidi malmvõrega ning jalaga pea- ja kaelapiirkonda. Seega on süüdistatava tegevuses tuvastatud

§-s 113 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse külje tunnuste esinemine. Nähtuvalt surnu ekspertiisi aktis toodud ekspertarvamusest olid kõik tol päeval kannatanule tekitatud vigastused pea- ja kaelapiirkonnas. Lüües kannatanut tugevajõuliselt nimetatud piirkonda kõva malmvõrega, mis omab ühtlasi teravaid nurkasid ja servi, samuti jalaga, nägi süüdistatav ette ja soovis surma põhjustamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on väljendanud seisukohta (RKKKo 3-1-1-128-06), et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Antud seisukoha järgi, saab välisele teopildile tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Kohus leiab, et teist inimest korduvalt tugevajõuliselt pea- ja kaelapiirkonda lüües pidi süüdistatav võimalikuks pidama mis tahes tagajärje saabumist, sh surma saabumise võimalust. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et süüdistatav on tapmise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul tuleb arvesse võtta ka süüdistatava teojärgset käitumist – tema enda sõnul lahkus ta pärast kannatanu löömist sündmuskohalt ega pidanud vajalikuks teha koheselt midagi kannatanu abistamiseks, ei kutsunud abi. Antud asjaolu iseloomustab ilmekalt seda, et jättes vigastatud ning veritseva peaga kannatanu sündmuskohale ja lahkudes ilma abi kutsumata, pidi süüdistatav oma teo tagajärgi möönma. Tõik, et ta ei rääkinud Xxxx vennale, keda ta pärast kannatanu peksmist kohtas, et Xxxxle on tekitatud vigastusi, näitab, et süüdistatav ei soovinud venna võimalikku kohest sekkumist ja Xxxxle abi osutamist. Kohtu hinnangul õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt oli süüdistatav teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtima, ka on ta võimeline kandma süüdimõistmisel karistust. 4. Karistus

§ 113näeb karistusena ette üksnes vangistuse, kuus kuni viisteist aastat.

11 1-12-5849 Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ning õiguskorra kaitsmise huve. Raskendavad asjaolud

§ 58mõttes puuduvad.

Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et I.U ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus, et kohtuistungil süüdistatav kahetses oma tegu ning vabandas Xxxx venna ees. Võttes arvesse toimepandud süüteo tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Kohus leiab, et käesoleval juhul, arvestades isiku süüd ja asja tehiolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, on vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada küll pikaajalist, kuid sanktsiooni keskmisest määrast lühemat vangistust. Vangistuse määra üle otsustamisel on oluline, et konkreetse isiku puhul kannaks see karistuse eesmärki, oleks selle saavutamiseks piisav. Kohus leiab, et antud juhul on karistuse eesmärk saavutatav sanktsiooni miinimumilähedase karistusega, kuna isik on varem kriminaalkorras karistamata ning samuti on ta tehtut kahetsenud. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 8-aastast vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg ning seega tuleb karistusaja algust arvestada I.U kinnipidamisest so alates 01.01.

2. Kohtukulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, ekspertiisi kulud ning kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Arvestades aga, et kohus mõistab süüdistatavale karistuseks vangistuse on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 725 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista I.U-lt välja määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: Galina Tshelnokova poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 694.27 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Galina Tshelnokova poolt eelistungil osutatud õigusabi eest 153.60 eurot, Igor Belugini poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 1036.80 eurot, ekspertiisi kulud 3184 eurot (Surnu kohtu-meditsiinilise ekspertiisi eest 250.00 eurot, DNA ekspertiisi eest 2679.00 eurot, kohtu- psühhiaatrilise ekspertiisi eest 255 eurot).
3. Asitõendid Asitõendid: sündmuskohalt äravõetud gaasipliidi malmvõre, süüdistatava kampsun, teksad ja saapad hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 127, § 130, § 175, § 179, § 180 lg 1, § 306, § 311313, § 315, § 318, §
4. 12 1-12-5849 (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Raud Rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Marina Sorgus Rahvakohtunik 13