1-10-4954/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-4954 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuli 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu H.B (H.B) kaitsja Artur Pärnoja määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st jätta Viru Maakohtu
4. juuli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu H.B kaitsja Artur Pärnoja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
5. H.B on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 07.06.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7, 8; § 423 lg 1; § 183 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 1 päev vangistust. 1.
6. Karistusaeg algas 27.06.2012.a ja lõpeb 28.03.2015.a.
7. Viru Maakohtu 29.07.2013 määrusega jäeti H.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohus leidis, et H.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. 3.
9. Kohus võttis arvesse, et H.B on kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Vaatamata varasemale karistusele ei asunud H.B paranemise teele ning pani taas toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et on võimeline käituma seaduskuulekalt. Maakohus leidis, et katseajal uue kuriteo toimepanemine ning kontrollnõuete mittejärgmine näitavad isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudus veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
10. Maakohtu määruse on vaidlustanud H.B kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja H.B vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
11. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole võtnud arvesse kõiki H.B-ga toimunud positiivseid muutusi. H.B ei ole vanglas viibimise ajal karistatud distsiplinaarkorras, ta on läbinud sotsiaalprogrammid ning vabanedes oleks tal olemas kindel elu- ja töökoht. Kaitsja juhib tähelepanu Tartu Ringkonnakohtu otsusele nr. 1-11-14345, millest tuleneb, et elektroonilise järelevalve kohaldamisega ennetähtaegne tingimisi vangistusest vabastamine on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. H.B kaitsja hinnangul on tema kaitsealune asunud õiguskuulekalt elama ja järgima ühiskondlike norme ning temale määratud karistus on seega enda eesmärki täitnud.
12. Ringkonnakohus tegi 21.08.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 28.08.
13. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et H.B vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on H.B tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei sisalda H.B kaitsja määruskaebus asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja H.B tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
15. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et H.B tuleks vabastada, kuna tal on olemas kindel elukoht ja pere ning lisaks on ta vangistuses viibides korrektselt käitunud. Vastavalt KarS § 76 lg-le 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kõigepealt hinnatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu isikut. H.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid see ei ole suunanud teda seaduskuulekalt elama. Oluline on siinkohal seegi, et ta pani uued kuriteod toime katseajal ning rikkus järelevalve tingimusi lahkudes Eestist 2,5 aastaks. Varasemalt on karistuse individualiseerimine taotletud viisil jäänud tagajärjetuks ning kriminaalkolleegium ei näe võimalust pöörduda selle poole ka käesoleval juhul. Eeltoodust lähtuvalt peab kriminaalkolleegium H.B ennetähtaegset vabastamist ebaotstarbekaks. -2- Ringkonnakohus juhib ka tähelepanu asjaolule, et H.B on ära kandnud kõigest ühe kolmandiku talle määratud karistusest ning kolleegiumi hinnangul on liiga vara väitmaks, et isik on vangistuses viibides ennast muutnud ja need muutused on piisavalt kinnistunud.
16. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et H.B tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Paavo Randma Aarne Sarjas -3- Mati Kartau