1-12-5452/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5452 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu U.I kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu U.I kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9.60 eurot (üheksa eurot ja kuuskümmend senti) vandeadvokaat Karl Saavole tema poolt U.I-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista U.I-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest 57.60 eurot riigituludesse.
7. U.I tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „U.I 1-125452 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu
9. Tartu Maakohtu 31.05.2012 otsusega mõisteti U.I süüdi KarS § 424 järgi ning teda karistati 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.10.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 7 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.05.2012 ja lõpeb 07.12.
10. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla tekkis 03.12.
12. Tartu Maakohtu 19.12.2012 määrusega jäeti U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 Maakohus tuvastas, et süüdimõistetut on alates
13. aastast kriminaalkorras karistatud 6-l korral, sealhulgas on teda karistatud ka narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Praegu kannab ta vangistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samuti on teda korduvalt karistatud alkoholi kuritarvitamise ja varavastaste väärtegude toimepanemise eest. Seega kannab süüdimõistetu käesoleval ajal vangistust teise astme kuritegude eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata ligi aasta. Harju Maakohtu 25.09.2009 ja 17.10.2011 otsustega mõistetud karistuse kandmise ajal, kui U.I oli kohustatud alluma kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, pani ta toime uued kuriteod. Kuigi ta oli karistatud Harju Maakohtu 17.10.2011 otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani ta
14. aasta aprilli alguses korduvalt toime analoogilised kuriteod. 2.2 Vaatamata lähedaste olemasolule ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisele, jätkas U.I kuritegude toimepanemist, millest maakohus järeldas, et kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine ja lähedaste toetus ei ole tema jaoks olnud piisavad, et ära hoida uusi kuritegusid. Tal on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele ning mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis ja varavastaste kuritegude toimepanemisele. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Maakohus nõustus sellise seisukohaga, sest U.I on korduvalt käitunud õigusvastaselt ega ole kergematest karistustest ega kriminaalhooldusele allutamisest teinud vajalikke korrektiive oma käitumises. Samuti ei ole ta vangistuses läbinud individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammi Õige Hetk, mis võiks anda talle edaspidiseks olulisi teadmisi ja oskusi õiguskuulekal teel püsimiseks. Peale selle on U.I 26.07.2012 karistatud distsiplinaarkorras, mis viitab sellele, et kehtestatud korda ja reegleid ei pea ta oluliseks. Seega on maakohtu hinnangul täitmata süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üks olulisematest eeldustest, s.o kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Seetõttu on üsna tõenäoline, et U.I ei pruugi pidada oluliseks ka käitumiskontrolli nõuete täitmist. 2.3 Eeltoodu tõttu ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et tal on kindel elukoht ja lähedaste toetus, ta soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt, ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega ning on täitnud individuaalse täitmiskava osaliselt, s.t on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi töös. Maakohus leidis, et süüdimõistetut, kes on pika aja vältel ja korduvalt toime pannud sama liiki kuritegusid, pole eelnevatest karistustest teinud vajalikke järeldusi ning omab ka vanglas kehtivat distsiplinaarkaristust, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks ning ta ei ole suure tõenäosusega suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. 2 2.4 Ka leidis maakohus sooritatud kuritegude laadi ja raskust arvestades, et kantud karistus ei ole piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest mootorsõiduki joobes juhtimine on oma olemuselt ohtlik kuritegu ja üldjuhul peaks korduvalt ohtliku kuriteo toimepanija kandma vangistust tähtaja lõpuni. Järelikult on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu veel ennatlik ning tal on vaja jätkata vangistuse kandmist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.1 Kaitsja leiab, et maakohus ei ole käsitlenud U.I tingimisi ennetähtaegse vabastamisega seonduvaid positiivseid aspekte. Tartu Vangla iseloomustuses on antud hinnang U.I poolt uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Ilmneb, et ohtlikkus ja risk puuduvad täielikult eluasemega seonduvalt, hariduse ja töökäigu osas ja tervise ning emotsionaalse seisundi osas. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas elukaaslane ning kolm alaealist poega, samuti kindel elukoht XXX. Kinnipeetaval on keskharidus, võimalus saada vabanemisel tööd A-N AS-is või R.k. . Tervis rahuldav, hoiak enda suhtes adekvaatne, psüühilisi probleeme ei täheldata. Majanduslikus toimetulekus ja sissetulekuallikates ohtlikkus puudub, risk olemas. Kaitsja arvates peaks risk selles valdkonnas puuduma või olema minimaalne, kuna süüdimõistetul on vabanemisel olemas kaks reaalset töökoha võimalust ja teda toetavad vahetult pärast vabanemist vajadusel materiaalselt ka elukaaslane, ema ja välismaal elavad õed. 3.2 Valdkondades "suhted ja elustiil", "hoiakud" ning "mõtlemine ja käitumine" vangla arvamuse kohaselt ohtlikkus puudub, kuid esineb risk. Eeldatav risk nendes valdkondades tuleneb alkoholi tarbimisest ning võimalikust suhtlemisest seltskondadega, kus pruugitakse alkoholi. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et on võimeline loobuma alkoholi pruukimisest ning teostama alkoholivastast ravi.
16. aastast kuni
17. juulini ei tarbinud U.I üldse alkoholi, olles saanud
18. aastal spetsiaalset psühhiaatrilist tabletiravi alkoholismi vastu ja jätkates seejärel karskete eluviisidega. Kahjuks lõppes mitu aastat kestnud kainusperiood siiski alkoholi tarbimise ja sellega kaasnenud õigusrikkumistega. Samas võib väita, et U.I on praktikas tõestanud enda võimet hoiduda alkoholi pruukimisest. 3.3 Veel märgib kaitsja, et Tartu Vangla toetab U.I vabastamist tingimisi enne tähtaega koos allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja on arvamuse koostamisel kasutanud üheksat erinevat allikat, sealhulgas vestelnud U.I ema ja elukaaslasega. Arvamuses toodud olukordade ja seisundite analüüs ei tekita negatiivset arvamust U.I ennetähtaegse vabastamise väljavaatele. Kriminaalhooldusametnik on lisanud oma arvamusse loetelu tegevustest ja/või kohustustest riskide maandamiseks. Kaitsja leiab, et nende meetmete rakendamine oleks tagatiseks U.I seaduskuulekale käitumisele vabaduses. 3.4 Lisaks eeltoodule väärib kaitsja hinnangul tähelepanu U.I roll perekonna materiaalses toetamises. Tema toetust vajavad kolm alaealist last, keda praegusel hetkel kasvatab üksinda elukaaslane Anne Vaik. Kuna U.I ennetähtaegsel vabastamisel kohalduks tema suhtes kohustus asuda tööle, oleks töötamisel saadav töötasu materiaalseks toeks perekonnale.
19. Tartu Ringkonnakohtu 18.01.2013 määrusega määrati süüdimõistetu U.I kaitsja määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja süüdimõistetule anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 28.01.
20. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
22. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
23. Kohtukolleegiumi hinnangul on alusetu süüdimõistetu kaitsja määruskaebuses esitatud etteheide, mille kohaselt ei ole maakohus piisavalt arvestanud U.I vabastamisega kaasnevaid positiivseid tagajärgi. Kohus on määruse tegemisel võtnud arvesse kõiki kinnipeetava iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku arvamuses märgitud asjaolusid, U.I ja tema kaitsja kohtuistungil avaldatut ja prokuröri poolt kirjalikus arvamuses esitatut, mille kogumis hindamise tulemusena asunud seisukohale, et U.I tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Asjaolu, et U.I ja tema kaitsja maakohtu seisukohaga ei nõustu, ei anna veel alust arvata, et kohus poleks nende arvamusega arvestanud. Ringkonnakohus rõhutab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks vaid juhul, kui kohtul on teda iseloomustava materjali põhjal kujunenud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav ei jätka vabanedes õigusrikkumiste toimepanemist. U.I puhul ringkonnakohtul sarnaselt maakohtule sellist veendumust ei tekkinud.
24. Vaatamata määruskaebuses esile toodud positiivsetele asjaoludele – kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu, võimalus minna tööle – leiab ringkonnakohus, et need ei kaalu üles tema varasemat elukäiku ja kuriteo toimepanemise asjaolusid. U.I on kokku kuuel korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta teist korda. U.I on karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ning korduvalt varavastaste kuritegude eest. Käesolevat karistust kannab U.I korduvalt mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Eelmise kohtuotsusega, millega U.I karistati samuti joobes juhtimise eest, mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga, kuid katseajal pani U.I toime kolm uut samalaadset kuritegu. Eeltoodust nähtub, et varasemad karistused ja saadud võimalused kanda karistust vabaduses, ei ole U.I-le vajalikku mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vähetähtis ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et U.I käitumine pole ka vanglas olnud õiguskuulekas – kinnipeetaval on kehtiv distsiplinaarkaristus.
25. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid U.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada.
26. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4
27. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo taotlus hüvitada õigusabi osutamise eest 57.60 eurot kuulub rahuldamisele. Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud maakohtu määrusega tutvumisele 1 pooltunni ja määruskaebuse koostamisele 2 pooltundi, s.o kokku 3 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kaitsjal õigus saada määruskaebuse koostamise ja esitamise eest tasu 3 pooltunni ulatuses ehk 48 eurot, millele lisandub käibemaks 9.60 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt kuulub nimetatud summa väljamõistmisele süüdimõistetu U.I-lt. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Paavo Randma