← Eesti

1-13-7100/3

Obsah (7)§ 266§ 199§ 87§ 121§ 64§ 74§ 75

Kriminaalasi nr . 1 – 13-7100 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 09.a

§ 266

lg.2 p.3 ja § 121 järgi süüdistatav: M.M Rxxxxxxx (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, töökoht või õppeasutus- ei õpi ega tööta, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 17.09.2012.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg1 alusel vangistus 3 kuud, karistuse kandmisest vabastatud

§ 87

alusel ja allutatud käitumiskontrollile 1 aastaks; Menetlusosalised ja nende esindajad Tõkend: ei ole kohaldatud; Kaitsja: vandeadvokaat Matti Reinsalu, advokaadibüroo Matti Reinsalu, aadress: Keskväljak 10 Paide, telefon 38 51 655, e-post: mattireinsalu@hot.ee Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto; Kohtuistungi toimumise aeg 09.august 2013. a. Juhindudes KrMS § 240, § 245, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 249, § 311, § 313, § 175 lg.1, § 180 lg.3 maakohus otsustas: RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada KxxxxxRxxxxxxx

§ 266lg.2 p.3 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

1 Süüdi tunnistada M.M Rxxxxxxx

§ 121järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Karistused liita

§ 64

lg.1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõistes liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kohaldada

§ 74

lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et vangistust ei pöörata täitmisel, kui M.M Rxxxxxxx 18 (kaheksateist) –kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg.2 p.2 alusel narkootikume.

kohustada M.M Rxxxxxxxx mitte tarvitama alkoholi ja

§ 75

lg.2 p.4 alusel kohustada süüdimõistetud M.M Rxxxxxxx otsima endale töökoha või jätkama õpinguid alates septembrist 2013.a. eriala omandamiseks. Määrata M.M Rxxxxxxx katseajaks Tartu määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. vangla kriminaalhooldusosakonna poolt Kriminaalasjas nr . 12260101766 asitõenditeks tunnistatud esemete suhtes võetavad meetmed otsustada tolles kriminaalasjas. Kriminaalmenetluse kulud: M.M xxxxxxxx menetluskulud on: 1) sundraha 480 eurot; 2) tasu riigi õigusabi eest kohtumenetluses 21,60 eurot ja kohtueelses menetluses 268,32 eurot. Kokku tasu õigusabi eest 289,92 eurot. Kokku on menetluskulud 769,92 eurot. Määrata, et M.M Rxxxxxxxx tuleb tasuda menetluskulude hüvitisena riigi tuludesse 144,96 eurot. Menetluskulud summas 624,96 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 2 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber

  1. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-13-7100, “ M.M Rxxxxxxxmenetluskulu”. Kui alaealisele M.M Rxxxxxxle käib menetluskulude tasumine üle jõu, vastutab menetluskulude tasumise eest tema vanem, s.t. ema xxxxxxxxxxxxxxx. Menetluskulud tuleb hüvitada kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul igakuiste maksetena kuu viimaseks kuupäevaks. Ühes kuus makstava hüvitise suurus on 12,08 (kaksteist eurot 08 senti) eurot. Esimene makse tuleb teha septembris
  2. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud kohtu määratud tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on

-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kriminaalasi on kohtule menetlemiseks saabunud kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: kriminaalhooldaja ettekanne toetab käitumiskontrolli määramist koos üldnõuete ja lisakohustustega. Peres on sotsiaalseid probleeme ja arvestades K.Rxxxxxx suhtlusringkonda on vajalik lisakohustuse määramine sõltuvusainetest hoidumiseks. Tegevusetusesse langemise ärahoidmiseks kohustus asuda õppima või kui see osutub võimatuks siis tööle. Asitõendid on vajalikud teises kriminaalasjas, milles on süüdistatav täisealine isik, mistõttu nende saatus otsustada teise kriminaalasja raames. Menetluskuludest tuleks osa jäta riigi kanda. Prokurör palub otsuse teha kokkuleppe alusel. M.M Rxxxxxx kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud ja kokkuleppest aru saanud ja soovib otsuse tegemist kokkuleppe alusel. Ta ei tarvita alkoholi ega narkootikume. Nende vägivallategude toimepanemist ei oska seletada, oleks saanud lahendada ka muul viisil. Ta käib psühholoogi juures, läheb siis kui tunneb, et on vaja minna. Õppida tahab ehitust ja viis dokumendid koolidesse, loodab, et ta osutub vastuvõetuks. Kui kooli sisse saab, tahab ta pühendada ennast ainult õppimisele. Pere sissetulek on ema pension 137 eurot. Süüdistatava kaitsja palub teha kohtuotsuse kokkuleppe alusel. On valitud süüdistatavale parim võimalik karistus. Kaitsja on ka varasemast asjast K.Rxxxxxxxkäitumisega kursis, kriminaalhooldus on noormehele heaks toeks. Tänaseks on õiged järeldused teinud, peab vajalikuks õppimist, ka alkoholi tarvitamise keeldu on talle selgitatud. Pere sissetulek on minimaalne, mistõttu kaitsja taotleb menetluskulu vähendamist ja võimaldamist tasuda aasta jooksul. 3 Kohtu seisukoht Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et M.M Rxxxxxx tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema alaealisena 27.04.2012 kell 12.30 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kaavere külas isikute grupis koos Elmer Tuvikesega tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt OÜ Kaavere Agrole kuuluvasse hoonesse. Seega pani toime

§ 266lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle tema alaealisena 22.02.2013 Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Siimusti külas Kiigemetsa kooli koridoris väärkohtles kehaliselt sama kooli õpilast Rxxxx Mxxxx, mis seisnes selles ,et lõi Rxxx Mxxxx vähemat kümnel korral rusikatega näo piirkonda, RxxxxxMxxxpani löökide kaitseks käsivarred näo ette ja löögid tabasid käsi, millise tegevusega tekitati Rxxxo Mxxxxle füüsilist valu. Peale selle, 22.02.2013 Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Siimusti külas Kiigemetsa kooli aulas väärkohtles kehaliselt Axxx Jxxxxxxxt, mis seisnes selles ,et aktuse ajal süütas välgumihkli ja asetas põleva välgumihkli AxxxxJxxxxxxi nina alla näo vahetusse lähedusse , antud tegevusega tekitas Axxx Jxxxxxxxxx füüsilist valu. Peale selle 22.02.2013 Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Siimusti külas Kiigemetsa kooli aulas väärkohtles kehaliselt Dxxxx Pxxxxxxxxxxx mis seisnes selles ,et aktuse ajal süütas välgumihkli ja asetas põleva välgumihkli Dxxxx Pxxxxxxxxa vasaku kõrva juurde põse vahetusse lähedusse , antud tegevusega tekitas AxxxxJxxxxxxxxx füüsilist valu. Peale selle 22.02.2013 Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Siimusti külas Kiigemetsa kooli aulas väärkohtles kehaliselt Axxxx Axxxxxxx, mis seisnes selles ,et aktuse ajal süütas välgumihkli ja asetas põleva välgumihkli Axxxx Axxxxxxx labakäe vahetusse lähedusse , antud tegevusega tekitas Axxxx Axxxxxxxxe füüsilist valu. Seega pani toime

§ 121

järgi kvalifitseeritavad kuriteod Karistuse liik ja määr: Karistuse liik ja määr:

§ 266

lg2 p3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 121

järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Karistused liita

§ 64

lg1 alusel lugedes raskeima karistuse kaetuks kergemaga, mõistes liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel täitmisele mitte pöörata , kui M.M Rxxxxxxx 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu poolt määratud alalises elukohas ; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks ; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg2 p2 alusel kohustada süüdimõistetud M.M Rxxxxxxx mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

§ 75

lg2 p4 alusel kohustada süüdimõistetud M.M Rxxxxxxx otsima endale töökoha või jätkama õpinguid alates septembrist 2013.a. eriala omandamiseks Tsiviilhagi ei ole, asitõendeid ei ole selles asjas, tuleb jätta kriminaalasjas, milles on kahtlustatav täisealine isik. lahendamisele teises Kohtu seisukoht Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Tegemist on alaealise isikuga, kes ühel korral on juba olnud käitumiskontrollile allutatud. Arvestades kriminaalhooldaja ettekannet ja koolist saadud iseloomustusi on usku, et kriminaalhooldus, eriti juhul kui M.M Rxxxxxxxsaab õppimist jätkata, annab positiivse tulemuse alaealise mõjutamisel. Kuna M.M Rxxxxxx väärtushinnangud ei ole välja kujunenud, on M.M Rxxxxxxxx vajalik õiguspärase käitumise vajalikkust rõhutava kriminaalhooldaja kontroll, samuti distsiplineerivad nõuded lisakohustuste näol. Asitõenditena on kriminaalasjas OÜ Kaavere Agro episoodis võetud esemed, mis tuleb jätta täisealise isiku Elmer Tuvike kriminaalasja menetlemisel. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on sundraha summas 480 eurot. Tasu kaitsja õigusabi eest on: kohtueelses menetluses 268,32 eurot ja kohtumenetluses 21,60 eurot. Kokku 289,92 eurot. Kokku menetluskulud 769,92 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu, § 175 lg.1 p.9 järgi sundraha. Kaitsja taotlus vähendada menetluskulusid ja jätta osa neist riigi kanda KrMS § 180 lg.3 alusel on kohtu hinnangul põhjendatud. Menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmisel arvestab kohus eelkõige M.M Rxxxxxa resotsialiseerumispüüet, aga ka pere ( K.Rxxxxxa ja tema ema) minimaalset sissetulekut. Liigsuure kohustuse panemine tasuda menetluskulusid ei võimalda süüdimõistetul toime tulla ja tekitab temas lootusetuse tunde. Seetõttu mõistab kohus K.Rxxxxxxxx välja menetluskulust selle osa, mis on seotud otsustuseni jõudmisega- kaitsja tasu kokkuleppeläbirääkimistel ja kohtus, s.o. summa 144,96 eurot. Ülejäänud osa menetluskulust, s.o. 624,96 eurot jätab kohus riigi kanda. Menetluskulude tasumise ajatab kohus M.M Rxxxxxxx 12 kuu peale alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus mõistab menetluskulud välja süüdimõistetud M.M Rxxxxxxxx. M.M Rxxxxxx ema osalemine menetluskulude kandmises tuleneb süüst sõltumata VÕS §-st 1053 lg.2, lg.4. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.